Road trip. Nevada. tagasiteel Californiast New Mexicosse lõikasime Nevada osariigi alumist nurka, läbi Las Vegase eeslinnade. Õnnemänge sedakorda reisiplaanis polnud, abielutunnistus kah juba olemas:). Kesklinna kolama ei läinud. Ega seda palju polegi. Paar peatänavat, peotäis kasiinosid, hulk hotelle. Filmides jätab kogu kraam mastaapsema mulje kui tõsielus. Anyway. Enne Vegast tuli mäeahelik ületada (foto 1). Talv andis tuld täie rauaga. Termomeeter kukkus nulli (32F) ja allapoolegi (foto 2). Ühel hetkel hakkasid politse-ja tuletõrjeautod meist huilates mööda vihisema. Mäetipu lähedale jõudes oli vaatepilt värviline, operatiivautodel töötas iga issanda vilkur. Algul ei saanud me sotti, et mis siis juhtunud on. Avariid justkui ei paista, metsloomi teel pole. Misjärel märkasime teekraavis autot. Ja teist. Ja kolmandat. Ja seitsmendat -kaheksandat-üheksandat. Mõni ratastel, mõni katuse peale keeranud. Enamikest kodanikud välja ronimas, tuikuvad ja shokist poolsegased. Siis läks kraavisõitnute lugemine sassi, sest Paul vajutas pidurile ning sekundiga oli selge, et teelõik kaetud musta jääga (foto 3) ning meie oleme enam-vähem ainukesed, kel libedasõidu tehnikast aimu. Küljeaknasse pilku visates nägin üht vanemat prouat meist paremalt mööda libisemas, auto kontrolli alt väljas, näoilme õudusest kivistunud. Järgmine oht lähenes otse eest - vastasuunavööndis lähenev auto hakkas veidralt vänderdama, sai aga enne meieni jõudmist siiski oma sõiduritta tagasi. Politsei ning tuletõrje olid nonde minutite jooksul, mil meie sündmuskohta (jäätunud teelõiku) läbisime, sama abitud kui tavaliiklejad. Valitses ilmselge peataolek, ohvitserid hoidsid raadiosaatjaid kõrva juures ja vehkisid kätega. Liiklusuudistest kuulsime, et väheke hiljem nad siiski kogusid end ning sulgesid tolle ülilibeda teelõigu, kuniks puhastus-ja puistetehnika kohale jõudis.
11/12/2013