TAILGATING - esimest korda kuulsin säärast terminit paar nädalat enne ooperit. Eurooplasena olin muidugi enam kui skeptiline. Ooperimaja parkimisplatsil piknikku pidada? Enne etendust? No kuulge. Tundus kuidagi väga negatiivselt ameerikalik, plastmassi-maiguline ja grill-liha lõhnaline. Fuih! Aga! Taas üllatus, taas positiivne, taas üks eelarvamus kummutatud. (Piknikumenüüd serveeritakse muide ka ooperimaja terrassidel, kuid tundub, et isegi vanad 'ooperihaid' eelistavad parking lot'i mitteametlikku õhkkonda.)

Ühesõnaga. Meie ei teadnud asjast suurt midagi, peale selle, et võimalus vabas õhus vaadet nautida. Toit oli meil täitsa viisakas, klaasid ka 'päris, aga no stiililt jäime enamikele ikka pikalt alla. Vaata pilte - kristall, lauahõbe, linad, toolikatted, ühel kenal noorpaaril lausa pärsia vaip ja puutoolid....Too kuldpeekritega huvitav paar kõige alumisel pildil (vanaproua tükk maad noorema saatjaga) rääkis meile, et nende roog on alati ooperi libretole vastav. Seekord nautisid nad pärlsibulatega kaunistet kala. Pearl Fishers! Värsked lilled olid pea igal laual vaasis, shampus ja vein voolas. Õllest ja grill-lihast polnd haisugi.

Õhkkond väärib eraldi kirjeldamist. Klaasid käes, jalutati ringi, käidi laua juurest teise juurde, vesteldi (võrdselt nii tuttavate kui võõrastega). Millest muust kui ikka ooperist, ja muidugi ka vaatest, mis piknikulaudade tagant avanes. Seda ma parem ei hakka kirjeldamagi, fotodelt on näha.
02/07/2012