Parem hilja kui...

 


Niipalju siis plaanist mitte blogida enne Las Cruceses kanna kinnitamist. Aga no ei saa mitte vaiki olla, Suurt Uudist kuulutamata jätta. Ma nimelt... wait for it... liiklen nüüd lõpuks legaalselt. Sest eilsest on mul kehtiv juhiluba. Enne seda? Noh, enne seda ma a) autoga ei sõitnud; b) sõitsin juhtimisõiguseta (vali variant, mis sulle tõenäolisem tundub). Mu EU load aegusid X aastat tagasi. Et osa süüd endalt ära veeretada, osutan, et Ühendriikide liikluspolitsei tegeleb kõikvõimalike tõsiste keissidega, kiiruseületajte ja narkokullerite ja muu sarnasega, niisama oma lõbuks ja/või riigikukru täitmiseks minusarnaseid, siivsalt liiklevaid kodanikke ei ahistata. Ka pole paikades, kus elanud olen, kombeks juhte niisama lambist liiklusest välja noppida, et uurida ja puurida, kas ülevaatus ikka tehtud ja kindlustus makstud, kas tulekustuti ja ohukolmnurk ja muud vidinad, mida Euroopas nõutakse, olemas – või oot, ma pead ei tea anda, aga neid kahte viimast siin tavakodanikult vist üldse ei nõutagi? (Kommerts-sõidukid on muidugi hoopis teine teema.) Aga ennäe, vaatamata seadusesilma lõdvavõitu suhtumisele püsib siinne liikluskultuur siiski vägagi OK. Ma pole Euroopas küll hiljaaegu liigelnud, aga aastal 2013, mil Tallinnas ning mujal Eestis kuu aega rendiautot roolisin, tundus sealne igatahes tükk maad hektilisem, egotsentrilisem kui Ühendriikides. Anyway. Lubadeta liigeldud aastate arvu kõva häälega välja ei ütle, lugejail ilmselt niigi silmad pöörlevad peas, et ai vai, kuidas nii saama. Kuid nüüd, enne kolimist, otsustasin lõpuks korralikuks hakata. 

Mul puudub asine info, kui lihtne või keeruline on tänasel päeval näiteks Eestis juhilubadeni jõudmise protsess. Tegelikult puudub mul info sellegi kohta, kui lihtne või keeruline oli see möödunud sajandi üheksakümnendate alguses, mil elu esimesed juhiload sain. Need nimelt jõudsid minuni tutvuse kaudu, konjakipudeli eest. (Belõi Aist.) Küll aga võin kinnitada, et siinmail, vähemasti neis osariikides, kus ma resideerunud, on juhilubade saamine... khm... imelihtne. Üleeilne sõidueksam seisnes kümnekonnas minutis naaberlinna väiketänavatel keerutamises, sõbralik eksamineerija, noorepoolne meesterahvas, kõrvalistmel korraldusi jagamas. Ei mingit paralleelparkimist või muid sarnaseid jõledusi, isegi highwayle ei suunanud ta mind. Paar miinuspunkti tuli rolling stop eest, st. stoppmärgi taga mitte-raudpoltselt paigalejäämise, kuigi ma hambad ristis üritasin meeles pidada, et tuleb teha full stop. Paraku, liikluses toimib/toimub enamjaolt justnimelt rolling stop, see talletub lihasmällu, võimatu välja juurida. Aga muidu oli lõpphinnang „you did great“. 

Ahjaa, ja eksami saad teha oma autoga. Kusjuures veider on veel see, et eksamineerijaga kohtuma võid sõita täitsa ise, kuigi lube veel pole; puudub otseselt sõnastatud nõue, et legaalne juht sind kohale sõidutaks. Ma ausalt öeldes ei tea, mis saab neist, kes läbi kukuvad – kas neil lubatakse lubadeta koju tagasi sõita, või kuidas? Või, kuna USA lapsed õpivad autot juhtima nii-öelda enne kõndima hakkamist, siis eeldatakse, et keegi läbi ei kukugi?

Teooriaeksam toimus paar päeva enne, sealt sain nibin-nabin läbi, kuigi tudeerisin kohusetundlikult. Aga no mõned küsimused olid tõesti nii jaburalt sõnastatud, et ükski pakutavaist vastusevariantidest ei tundunud sobivat; tegin entel-tentel, lootes heale õnnele. 35 küsimust, 28 peab täppi saama, et sooritatuks loetaks. Mul tuli tollesama entel-tenteli tulemusena 7 viga, nii et karvapealt sain läbi. Teooriaks õppimine oli tegelikult lõbus, mõned valed vastusevariandid olid nii humoorikalt sõnastatud, et. No näiteks, et kui sõidad jalgratturiga samas suunas, samas sõidureas, ja tahad tast mööduda, siis rulli parempoolne esiaken alla ja röögi jalgratturile, et tõmmaku koomale. Ahjaa, ja siis veel oli küsimus, kas alkohol on depressant või stimulant, ja mina loomulikult vastasin „stimulant“, sest minu jaoks on. Aga tuleb välja, et hoopiski depressant! Vaat mida kõike ei õpi, kui talvel ei maga lõpuks otsustad seadusekuulekaks kodanikuks hakata.

Ühesõnaga, TEHTUD. 

p.s. Hinnad, juhuks kui huvitab: teooriaeksam $7.00, me kohaliku väikelinna DMV (Department of Moto Vehicles) kontoris. Sõidueksam $75.00, suuremas naaberlinnas kolmanda osapoole, autokooli kaudu. DMV-s oleks maksnud $9.00, aga neil on kuudepikkused järjekorrad, hinnavahe tõttu. Lubade eest (plastikkaart, toimib üksiti ka isikuttõendava dokumendina) tuleb välja käia $45.00. Hinnad on osariigi-spetsiifilised.

August 23/2024                                                                          Image: Internet

“The one thing that unites all human beings, regardless of age, gender, religion, economic status, or ethnic background, is that, deep down inside, we all believe that we are above-average drivers.” ― Dave Barry

69 comments:

  1. Palju õnne! Aga ei, sa ei taha teada, kuidas lubade saamine Eestis käib. Igal juhul võtab see aega paljudes kordades rohkem ja maksab raha ka paljudes kordades rohkem.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, aitäh :)

      Jaa, Eestis (EU-s?) juhilubade saamise kohta on infot siiapoolegi tilkunud. Kuuldavasti kisub lausa baka-kraadi kanti, see va juhtimisõigus teil seal.

      Delete
  2. Küll mulle oleks meeldinud USA-s juhilube teha :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eee.. raske õppustel, kerge lahingus?

      Delete
  3. Jep, mu silmad pöörlevad praegu nii kui tuugenid rannavetes. Elektrit saab tasuta.
    Tore, et ära seadustasid.
    Aga see, et alkohol on depressant, on ju ometi igivana tõde? Ja - Eestis pidi juhiloa isegi liiga lihtsalt saama, kui Põhjamaadega võrrelda. Huvitav, mida ütleb võrdlev statistika liiklusõnnetuste esinemissageduse kohta USA-s ja Euroopa põhjaregioonides?
    (Vabandust, ma ise ei viitsi stati välja otsida, ma üldse kommenteerin ainult ajatäiteks, kuni mu teine arvuti uuendused ära teeb ja ma saan tööle hakata, nüüd sai valmis)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Uued uuendused tulevad! No igatahes...
      Tõsi on see, et Eestis ei tegeleta eriti kiiruseületajatega, kiiruseületamine näikse siin olevat lausa normiks, nii et sotsiaalmeedias saab puid alla see, kes julgeb piiksatada, et kiirusepiirangust võiks äkki enamvähem (st mitte rohkem kui +5) kinni pidada...

      Delete
    2. No näedsa, mulle see igivana alko-tõde polnud siiani kohale jõudnud! Endalgi piinlik nüüd.

      Ma ei viitsi/pole aega võrdlevat statistikat otsida praegu. Aga Eesti kiiruseületajate osas on sul ilmselt jumala õigus, ma sellesama 2013. aasta reisi ajal kogesin sama. Ja mis siin salata, eks Eesti-elu ajal tegin minagi sama pattu. Lisaks traffic light racing, see oli mul Tallinnas Vabaduse puiesteel sõites lausa hobiks. Ajan oma toonase sõiduriista, ülihea kiirendusega Jeep Cherokee süüks, mina ei saanud miskit parata, et ta nii hästi startis alati. Tänaseks olen siiski täiskasvanulikuma liikluskäitumise omandanud.

      Delete
    3. Liiklusõnnetuste esinemissageduste stati kohta tuli mul veel see mõte (viitsimata statti kui niisugust välja otsida), et lubade saamise keerulisus ei pruugi tingimata vähem õnnetusi toota. USAs on teadagi üleüldse teine autokultuur; jätame keskkonnamõjud praegu kõrvale ja vaatame fakti, KUI suur riik see on, mis tähendab suuri vahemaid. Suurlinnade ühistransport on vaid väike osa liiklemisvõimalustest, maapiirkondades on elementaarne, et juba nö. lapseeas sõita oskad, liiklusreegleid tunned.

      Mida ma tahan öelda, on, et minu kogemuste põhjal pole siin kehvade sõiduoskustega/sõidukultuuriga juhte sugugi rohkem kui Euroopas, vaatamata asjaolule, et USAs saab juhiload kordi kergemini kui teie pool vett.
      Aa, ja kiiruseületajaid püütakse siin meiegi pool üsna hoolega. Linnades liikluspolitsei, maanteedel highway patrol.

      Delete
    4. Morgie, tead, mul tuli veel üks mõte, seoses sõnaga "seadustamine". Otse loomulikult ei propageeri ma lubadeta sõitmist või oskamatute juhtide liiklusse lubamist vms. Aga kui filosoofiliseks minna, siis fakt, et ma tänaseks seaduslik juht olen, ei tee minust üleöö paremat roolikeerajat kui eile, mil olin ebaseaduslik.

      Ja kolmandast küljest, kuidas see ütlus oligi? Asjaolu, et su vanaemal on juhiload olnud 50 aastat kauem kui sinul, ei tee vanaemast tingimata paremat autojuhti.

      (Ja igaks juhuks veeeeeelkord rõhutan, et enne autoga liiklusesse suundumist peab kehtiv juhiluba taskus olema, ärge mingil juhul minust eeskuju võtke.)

      Delete
    5. Liiklussurmi per 100 000 elanikku on USAs küll umbes 3 korda rohkem kui Eestis.
      https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_traffic-related_death_rate#List

      Delete
    6. Eesti kohta puuduvad selles tabelis andmed lahtris "per 1 billion vehicle km". Pakun, et USAs on 100 000 elaniku kohta suurem arv teedel liiklevaid sõidukeid? Sest kehvem ühistransport ja pikemad vahemaad?

      Delete
    7. Natukene googeldsn veel teemal. Ja ütlen kohe otse ära, et ma liiklussurmade statistika jäneseurgu selle postituse all pugeda ei taha - ma mõneti ebausklik. Rõõmustagem mu lubade üle, selmet doomi ja gloomi laskuda.

      Aga mida leidsin, lühidalt: USA liiklusõnnetuste arv on on muu hulgas sõltuvuses autokütuse hinnast ja tööhõive tasemest. Odav kütus, rahval tööd, sõidetakse rohkem = rohkem õnnetusi. Iseenesest huvitav teave, muuhulgas ka seetõttu, et juhilubade saamise lihtsus/keerulisus pole kaugeltki ainuke faktor, liiklusõnnetustest rääkides.

      Delete
    8. Statistikast rääkides, siis jaa, USA on üks maailma autostunumaid riike, 900 autot tuhande inimese kohta, samas kui Eestis on 2018 a andmetel 534 autot tuhande elaniku kohta. See ei tee veel kolmekordset erinevust, aga liiklusSURMADE rohkuse taga võib olla üks lihtne füüsika - kuna USAs on vahemaad pikemad ja mingil põhjusel neid pikki vahemaid sõidetakse ka sagedamini* siis liigutakse USAs ilmselt oluliselt rohkem maanteekiirusel ning - kokkupõrge linnakiirusel jätab sõitjad ellu palju suurema tõenäosusega, kui kokkupõrge maanteekiirusel. Oleneb ka, mida liiklusõnnetuseks loetakse, kas plekimõlkimine ummikus ja parklas on seda juba? Kas loeb ainult politsei statistika või kindlustusettevõtete oma ka? Nt eestis ei pea liiklusõnnetuse korral politseid kohale kutsuma, kui puuduvad inimkannatanud ja põrkujatel ei teki vaidlust, kes siis õieti kindlustusjuhtumis süüdlane on.

      Delete
    9. Allikad ka: https://forte.delfi.ee/artikkel/83724167/statistikaamet-eesti-on-euroopa-liidu-uks-autostunumaid-riike
      Ja vahemaadest rääkides - Eesti inimene peab ennast töökohast tülikalt kaugel elavaks, kui vahemaa on üle 50 km, mis USA tingimustes on vist naljanumber.

      Delete
    10. Sarikommentaar nr palju: jah muidugi, ega load ei sõida, aga statistliselt näitab seadustesse suhtumine ju ka seda, kuidas liiklusseadust ennast järgitakse. Statistika muidugi ei kehti igal üksijuhtumil samamoodi, ent ma leian, et Eesti politseil on siiski õigus, kui nad ilma juhiloata paarutavatele nolkidele trahvi teevad ja joobes molkustelt loa ära võtavad.

      Delete
    11. Morgie, jah, statistika osas sinuga igas punktis nõus. Ning jaa, 50 km (31 miili) on otse loomulikult naljanumber siinses kontekstis. Isegi 50 miili kaugusele (80 km) tööl käimine (autoga) on täiesti tavaline.

      Ning muidugi on Eesti politseil õigus paarutavate nolkide ja joobes molkuste rajalt mahavõtmiseks. Siin tehakse paarutajate ja joodikutega sedasama. Lihtsalt, et (minu kogemuse põhjal) võttis Eesti politsei ka siivsaid liiklejaid niisama, huvi pärast, rajalt maha. Siinpool säärast praktikat pole vähemasti mina kohanud.

      Delete
    12. Seda nimetatakse politseireidiks "kõik puhuvad" ja see ei ole otseselt mahavõtmine, lihtsalt sinna või tänna rivistatakse kenad noored korrakaitsjad tee keskjoonele näiteks pühapäeva hommikul, torgatakse alkomeeter aknast sisse ja pärast negatiivset näitu soovitakse kenasti head päeva. No umbes nagu iseteeninduskassa pisteline kontroll on. Ma ükskord küsisingi, kas šokolaadi ei saa.

      Delete
    13. Okei, ma lugesin su postituse alguse uuesti üle ja tegelikult pole Eesti politseil ka kombeks asja eest, teist taga "uurida ja puurida, /.../ kas tulekustuti ja ohukolmnurk", aga seda, kas kindlustus ja ülevaatus kehtivad, näevad nad ju juba oma autoga tee ääres istudes süsteemist ära, autonumbri järgi. Muidugi, kui inimene sõidab ilma kehtiva ülevaatuse ja kindlustuseta, siis võib talle osaks saada ka mitmesugune muu kontroll, ent ilma põhjuseta detailides küll ei tuhnita.

      Delete
  4. Sellest, kuidas Eestis, st minul juhilubade saamine käib, olen ma kirjutanud, aga see ei ole hea näide, sest ma olin üleni üks suur "learning issue". Kuigi praegu sõidan nagu maakas, st ei karda padu ega jäidet.
    Kui huvitab: https://vaaladekalmistu.blogspot.com/search/label/autokool

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, ma mäletan su autokooli/juhilubade saagat! Aga viite eest ole tänatud, loen lõunase kohvi kõrvale üle, mäletatavasti väga mahlakas saaga. Ja no näedsa, milline asine juht sinust sai, hoolimata mõningatest toonastest kommentaaridest stiilis "ehk võtad kaaluda võimalust, et sinusugustel pole autorooli asja". Kuradi passiivagressiivsed kommentaatorid, ma ütlen. Et nad põrgus põleksid!

      Delete
  5. Palju õnne!! Ja edukat kolimist :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Palju tänu! Kolimis-soovi eest samuti.
      Jaa, vaid loetud päevad veel jäänud Oregonis. Jumal tänatud. Olen lahkumispidustustest juba täitsa kurnatud :)

      Delete
  6. Juhilubade hinnaerinevusest Eestis ja USAs.
    Loen Morgie autokollipostitusi (link ülal ta kommentaaris) ja... WHAAAAAT????
    Morgie: "Kui ma nüüd midagi ära ei unustanud, läks sõiduõpe mulle kõigega (teooria, esmaabi, pimedakoolitus, libedakoolitus ja kõik need sõidutunnid) kokku maksma 2612 eurot. Pluss Maanteeameti eksamid 26+40+40 (sest sõidueksamit ma tegin kaks korda)"

    Pea 3000 eurot??????????????? NALJA teete või????????? See on ju sulaselge röövimine päise päeva ajal!!!
    Olen täielikus shokis.

    ReplyDelete
    Replies
    1. *autokOOli, mitte autokoLLi, issand jumal.
      Täitsa kogemata juhtus, ausõna.

      Delete
    2. KÜSIMUS: Morgie jt, kas need koolitused (pimedus, libedus jne) on kohustuslikud ametlikult läbida, või võib keegi nö. omainimene kah õpetada? Sorry, ilmselt saaksin googeldades vastuse, aga mul siin kiired ajad praegu, noh; lähen lihtsamat teed.

      Delete
    3. Pimedus* ja libedus on kohustuslikud küll, aga minul iiisiklikult oli lihtsalt tavaliste sõidutundide arv väga suur, sest mina ise. Enamasti nii palju vaja pole.
      *Kuigi see pimedasõidu simulaator oli veits mõttetu arvutimäng ja udussõitu ei õpetatud/ei õpetata üldse ja siin ma lähen kettasse ja ütlen, et enamik eesti autojuhte põhjustab uduga sõites teistele ohtlikke olukordi, kurrat küll. Ma olen nende udus vastu sõitvate valgusseintega hädas olnud liigagi palju - ja see, et mina siis kiiruse maha võtan, ahvatleb ainult minu taga olevaid närvihaigeid must mööda kihutama.

      Delete
    4. Libedasõiduga on nii, et teil seal päikesepaistelises kuivas kohas pole ilmselgelt vaja, aga Eesti tingimustes võiks iga autojuht nii paari aasta tagant libedakoolitust korrata, sest parem teha seda platsil ja koolitaja autoga kui maanteel, suurema kiirusega ja oma autoga.

      Delete
    5. Jah, nõus, Eesti kliimas on libedasõiduoskus hädavajalik. Ja noh, kui aus olla, siis näiteks Kesk-Oregonis kah, meil siin musta jääd ja muud jõledust ühtepuhku (seetõttu ju ära kolimegi).

      Delete
  7. Morgie, veel üks asi (nagu näed, teema erutab mind :)) - kirjutad sõidueksami kohta:

    "Esimesel sõidueksamil põrusin ma peamiselt seetõttu, et kui eksamineerija andis korralduse sõita Laagri Selveri parklasse (linna poolt tulles) ei leidnud ma Selveri juures seda parklat üles, liikusin edasi, Selveri taha, teenindussõidukite parklasse, kuhu ma tegelikult minna ei tohtinud, sattusin paanikasse ja sõitsin selle parkla teisest otsast välja... millega oli eksam läbi. Kuni selle hetkeni kulges kõik päris kenasti."

    Meil siinpool ei tohi eksamineerija üleüldse andagi korraldusi stiilis "sõida Walmarti parklasse." Sest kuidas, põrgu päralt, peab eksamineeritav teadma, kus nimelt Walmart asub, ja kuidas täpselt selle parklasse pääseb. Lubatud on üksnes väga konkreetsed korraldused a la järgmisel ristmikul pööra paremale; pööra vasakule järgmisesse tänavasse/sissesõiduteele jne, ringteelt sõida otse jne.

    Kusjuures see "ringteelt otse" olla siinsete eksamineeritavate kirstunael mõnigi kord. Meil pole ringteed nii levinud kui Euroopas, ja räägitakse, et mõni roolisolija sõidabki seni otse, üle sõiduradade, kuni ringtee keskel olev äärekivi ja/või haljastus ette tuleb :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. A ei, rahu, rahu, Selver ise oli maantee peale kenasti näha, aga Selveri parkla oleksin ma pidanud märkide järgi üles leidma, sest märgid olid ju olemas. Seal oligi veits keeruline - üks parkla oli Selveri all, maa-alune, teine jäi vasakule ja kolmas otse ees oli mõeldud ainult kauplust teenindavatele autodele. Vasakpoolset avaparklat ma miskipärast ei märganud, Selveri all oleva parkla sissepääsu kohal oli märk "õpesõiduautodele keelatud" ja nii ma põrutasin otse rekkade laadimisalale, mis oli ilmselgelt väga vale koht. Õige oleks olnud sissesõiduteel korraks peatuda ja ringi vaadata, mida ma aga suure pabinaga ei taibanud... muide, väga paljude kaupluste parklate ees Tallinnas on sildid: "õppesõiduautodele keelatud". Tagantjärele - veits alatud trikid need ju on, kas ta poleks võinud mulle öelda, et pargi VASAKULE?

      Delete
    2. Jep, mulle kah tundub veist alatu.
      Mulle näiteks anti enne sõidueksamit memo lugeda, kus oli pikalt ja põhjalikult kirjs, mida eksamineerija teha EI tohi. Muuhulgas sisaldas sedasama vaheletõmbamise klauslit, et peab eksamineeritavale VÄGA selgelt juhiseid andma, millal ja kuhu.

      Delete
  8. Mis ma veel tahan USA liikluskultuuri kohta öelda, võrreldes Eestiga (jällegi, üksnes mu oma kogemuse põhjal, ja see on arusaadavatel põhjustel piiratud) - USA liiklus on demokraatlikum. Eestis tundusid teed-tänavad enamjaolt nö. täies elujõus inimeste pärusmaa olevat, aga USAs on "little old lady" roolis täiesti tavaline nähe. Tihtipeale kulgeb piirkiirusest aeglasemalt, aga üldjuhul ei sügele keegi tal sabas, et kobi eest või istu üleüldse kodus, kui sa piirkiirus+5 kmh sõita ei suuda. Sõidetakse mööda, lastakse vanainimestel omasoodu sõita.
    Möönan, vanainimesed võivad endast ka ohtu kujutada, iseäranis highwaydel, aga samasugust ohtu kujutavad ju ka noored rullnokad.

    ReplyDelete
  9. Palju õnne!

    Mul olid hiljuti liiklusteemalised vestlused a) ühe teise blogijaga ja b) küllatulnud USA sugulasega. Lisaks lugesin üleeile pikka lõime Eesti autokoolide kohta.

    Ameeriklased ütlevad veendunult, et Eesti liiklus on läbivalt ebaviisakas, ennast kehtestav, jõuline. Mõtlesin autoroolis olles selle üle ja ei olnud nõus. Samal hetkel :) sõitis mulle (ja naaberaja autole) keegi ristmikul ette. Tal oli punane tuli, aga hea suur auto. Mõtlesin "võeh, juhus". 30 sekundit hiljem andis keegi mulle naaberrajalt signaali - ilma mingi põhjuseta minu arust. Seda juhtub üliharva, et keegi signaalitab, aga näe, just siis juhtus. Nüüd olen ma viimased paar päeva enda ümber olevat liiklust jälginud ja on selgunud, et ma (me kõik) oleme ebaviisakusega lihtsalt harjunud. Ristmike kinni sõitmine (nii et kõrvaltänavast pööre võimatu on), manöövrite mitte lubamine, kiirendusvõistlused linna fooride all jne on kõik olemas. Aga kui oled harjunud, siis ei märka - ja tõenäoliselt teen ma sama ise ka.

    "No olgu, see on Tallinn", mõtlesin. Maanteel on kõik parem. Siis aga sõitsin maanteed pidi Tallinnast Pärnusse... ja mõtlesin ümber. Lõputult ohtlikke möödasõite nii minust kui mu ees olnud autodest.

    Siis tegin lastega rattamatka ja kirusin jälle. Kas on vaja kitsal, muidu peaegu liikluseta teel sõita laste grupist sajaga mööda? No ju on.

    Sõitsin ise Rohuneeme randa. Kõrval istuv sõber tegi mulle märkuse "kas sa ise tahaks, et sinu kodu juures nii sõidetaks?" Ee... mis siis on... ah kiirus lubatust 30 km/h üle? No mis nad panevaid neid märke siis üles siia???

    Little old lady'd tuututatakse Tallinna liiklusest kärmelt minema, nii et neid siin tõesti eriti ei ole.

    Mis on aga minu arust muutunud - suhtumine jalakäijasse ja igasugu ratturitesse. See on läinud paarikümne aastaga (mu autojuhi-aeg) Eestis väga palju paremaks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, kui ma postituses Eesti liikluse kohta sõna "egotsentriline" kasutasin, pidasin justnimelt jõulisust, ennastkehtestavust silmas, aga sinu sõnstus on täpsem. Kusjuures puusalt tulistades võiks ju arvata, et USAs, suurte ja võimsate sõidukite tõotatud maal, kohtab enesekehtestamist rohkem kui Eestis.

      Aga see on tore kuulda, et suhtumine jalakäijatesse/ratturitesse on paranenud. Meil siin on nii ja naa; leidub piirkondi, kus rattur/jalakäija on haruldus, keegi ei oska nendega miskit peale hakatagi, võib ohtlikke olukordi tekkida. Samas, suurlinnades on jala ja rattaga liiklejad minu kogemust mööda kuningad, ei tõsta pilkugi teloekraanilt, kui ülekäigurajale astuvad, autojuhtide asi on kokkupõrget vältida.

      Delete
    2. Tallinna liiklusest. Kui ma 2013 Eestis olin, kuu aega, roolisin rendiautot. Sihuke pisike, käbe, hästimanööverdav, marki ei mäleta, aga manuaal, ma juba ammuaega automaadiga harjunud, mu armas Jeep Eesti-elu ajal oli kah automaat. Sellegipoolest sain Tallinnas täitsa kenasti hakkama, peale esimese päeva põlvevõdinat.

      Aga 2019, siis autot ei rentinud, kasutasime ühistransporti, autoga liiklesin sõprade/sugulaste kõrvalistmel. Ja vot siis hakkas küll üsna kõhe tihtipeale, ehk seetõttu, et olin USA teistsuguse liikluskultuuriga juba üksjagu harjunud. Tallinna liiklus tundus hullumeelne, kõigil oli jube kiire, kõik olid jube närvilised, sihuke tunne tekkis, et kui eessõitva auto juht aeglustaks miskipärast, sõidetaks talle lihtsalt jõhkrat tagant sisse, ei vaevutaks piduripedaalile vajutamagi.

      Delete
    3. Ma vilksamisi näen redditi ratta-sub'i sissekandeid. UK ja USA ratturid hädaldavad ülbe liikluse üle kogu aeg. USA-s sõitsin kõrvuti ühe ratturiga (tegime rattatiiru Las Vegasest lähedastesse mägedesse), kes kirus USA juhte maapõhja. Suhtumine olevat "maanteed on tehtud minu kui autohjuhi maksude eest ja minu omad. Ratturid ei osta bensiini, ei maksa aktsiisi ja seega puudub neil õigus tee peal eksisteerida."

      Suuremas osas maailmast on jalgratas (ja võrr / motikas) igapäevane liiklusvahend, millega sõidab ka autojuhi naine, ema, ämm, lapsed, lapselapsed. Seetõttu ei saa ülbust kergliikluse vastu lubada. USA-s ei ole jalgratas liiklusvahend, sellega sõidavad vaid sportlased, kes on ülejäänud ühiskonna jaoks võõrad. Ehk on asi ka selles. Mul on empaatia maanteeratturite vastu ainult seetõttu, et sõbrad sõidavad mnt-d ja ise olen ka paaris trennis käinud. Muidu võiks ka mina arvata, et pagana lükravennad, tõmmake koomale end.

      Delete
    4. "... pagana lükravennad, tõmmake koomale end" :)
      Justnimelt selline on suhtumine jalgratturitesse USA maanteedel.

      AGA! Suuremates- ja suurlinnades on hoopis teine asi. Meie naaberlinn Bend näiteks on täielik ratturite paradiis, nii linn ise kui selle ümbrus. Lükravennad kuuluvad lahutamatult liikluspildi juurde.

      Delete
    5. ... ja veel: mootorratturitesse suhtutakse siinmail suure lugupidamisega, nii maanteedel kui linnaliikluses. Kusjuures arvestatav hulk mootorratturitest on nö. vanainimesed.

      Delete
    6. Seepeale meenub mulle kohe üheksakümnendate Pariisi-elamus, kus ma panin tähele, et kui jalakäijatel oli roheline tuli, siis autod muidugi seisid; kui autodel oli roheline tuli, tohtisid nemad kah jalakäijate vahelt natuke sõita; aga mootorratturid sõitsid kogu aeg nii, nagu ise tahtsid.

      Delete
    7. Jajjaa, kui ma esimesy kuud vahtraleheloa omanikuna Tallinnas sõitsin, siis täpselt nii juhtuski - aeglustasin ja pidurdasin kollase tule ees kõigi reeglite järgi ja põmaki sõitis mulle valge Renault tagant sisse: "Ma arvasin, et proua lipsab kollasega läbi!".
      See on meil siiamaani parooliks: "Proua ei lipsanudki kollasega läbi!". Vai jummel-jummel.. Tartu liiklus on ikka kordades viisakam.
      https://vaaladekalmistu.blogspot.com/2019/04/herned-kapsad-ja-kaalikad.html

      Delete
    8. Loomulikult on Eesti liiklus ebaviisakas, jõuline ja ennastkehtestav. Piirkiirus teeb haiget. Ja on hulk juhte, kes tunnevad uhkustki, et nad liiklushuligaanid on. Ja mitte ainult üleeile load saanud kraaklevad nolgid. Kuigi ma muidu olen igasuguste piirangute vastu, siis piirkiiruse osas arvan, et sellel on miski põhjus ja seepärast sellest ka kinni pean ja alko nulltolerants peab ka kehtima, sest meie joomakultuur ei piirdu klaasi veiniga lõuna kõrvale. Vanas Euroopas võib liiklus olla hektilisem, aga on viisakam ja nagu Nodsu täheldas "rohelise tulega võivad autod ka inimeste vahel veidi sõita," Nii see tõesti on. Ja Epp, sinu kirjutis ütleb, et USAs peaks olema lihtne autoga sõita. Ehk, kui kunagi oma jala teisele poole suurt lompi peaksin tõstma, siis ikka rendiauto ka.

      Delete
    9. Jaa, piirkiirus on otse loomulikult vajalik, muidu toimuks ju anarhia.

      Mis alkosse puutub, siis tundub, et riigiti erinevad seadused on ehk põhjendatud tõesti? Meil siin USAs pole nulltolerantsi, ma ei oskagi öelda, ons see nüüd hea või halb. Näiteks me lemmik-pruulikojas, kus me Pauliga tavaliselt lõuna paiku käime, võtab enam-vähem iga külastaja vähemasti ühe õlle/veini, või ka kaks. Ja istub pubist lahkudes silmagi pilgutamata rooli.

      No sa pead ikka tõsiselt selle USA reisi peale mõtlema hakkama, paljas jutt ei maksa midagi :) Ning jaa, suht lihtne on siin sõita tõesti, kui Tallinnaga võrrelda. Muu Euroopaga võrdlemiseks mul puudub hiljutine kogemus.

      Delete
    10. Ma igal pool mujal istuks kah kahe klaasi veini järel vabalt rooli, aga Eestis mitte. Sest seaduskuulekus ja ma ei soovi olla see töll, kes politseiga vaidleb. Noorusest ei hakka rääkima, kuumad üheksakümnendad, sai ka muul moel istutud (mitte et ma selle üle uhkust tunneksin). Ja vaatab seda reisiasj,a ütleme, et kiusatus tasapisi kasvab ...

      Delete
    11. No väga hea, kui su kiusatus USAsse reisida kasvab. Arizona külalistetoa asemel on mul nüüd küll hoopis New Mexico oma pakkuda, aga üks Southwest kõik :)

      Veinist ja autojuhtimisest. Minul on nii, et ma ei juhi isegi pärast poolt klaasi, kahest rääkimata. Kusjuures kahest klaasist ei jää ma tuntavalt shvipsi ega midagi; ka pole ma, nagu juuresolevast postitusestki näha, eriti seadusekuulekas :). Aga ma lihtsalt ei tunne end peale vähekestki alkoholi roolis mõnusalt, mingi väike, kuid segav nihe tekkib.

      Delete
    12. Justnimelt, üks Southwest kõik, ma nagunii USAst peale NY ja California ja Florida ja Washingtoni ja Hollywoodi suurt midagi ei tea (üks klišee ajab teist taga). Käinud pole sealgi. Nii et jah, New Mexico, miks ka mitte ... nüüd tuleb loll küsimus, aga kas Louisiana on New Mexicole lähedal? Ja New Orleans? Muidugi ma oleksin võinud ise guugeldada :-).

      Delete
    13. Ainuüksi Washington (osariik) on täiesti vapustavalt mitmekesine ja täiesti ulmelise loodusega. NY - sama - Long Islandist Adirondackini. California - sama - udusest San Franciscost kuni Surmaoru ja Yosemite rahvuspargini. Ma võib-olla pole nii äge USA propagandist kui Epp, aga see riik on üliüliäge nii looduse, kultuuri kui sealt välja pritsiva uuendusmeelsuse ja maailma muutmise osas.

      Delete
    14. No ma ju räägin, et mitte midagi ei tea.

      Delete
    15. Oregon, muide, on veelgi mitmekesisem kui Washington.

      Pilleke, Louisiana on New Mexicole siinses mõistes lähedal. Tuleb risti üle Texase sõita, oledki kohal. Ma ise pole New Orleansis käinud, aga plaanis; meil on sealkandis camperi-sõpru. Kusjuures, kuigi NM ja LA suht lähestikku, on kultuurid ja elu-olu täiesti erinevad. New Mexico on klassikaline Southwest, Louisiana klassikaline Deep South.

      Ja tõesti, nagu Kaurgi ütleb, USA on üliäge riik. Seda on lihtne armastada, samas aga näib, et lihtne ka vihata :)

      Delete
  10. Eelnevat vaadates - kuigi meil on autosid per lõust üksjagu vähem kui USA-s ja juhiloa tegemine keerulisem ning kallim, tuleb ilmselt tõdeda, et eestlase naha päästavad pigem lühikesed vahemaad ja linnastumine, kui sõidukultuur. Linnas sõidetakse paratamatult (isegi kiirusepiirangut rikkudes) aeglasemalt ja enamik avariisid ei saa juba seetõttu fataalselt lõppeda; maanteedel sõidetakse maanteekiirusel ja ka süütu uperpall võib sõitja tappa.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nunu, mu viimane avarii oli Seattles, kus mult lendas külje pealt must džiip mööda. Minust sai mööda, aga sõitis kõnniteele ja seal mingeid asju katki ja oma auto ka. Tõsi, roolis ei olnud ei "little old lady" ega kohalik redneck, vaid värske vene immigrant, noorepoolne kutt :)

      Delete
    2. juhiloa saamise keerukus ja tihe politseikontroll võib siis lihtsalt pealt hukkumisi vähendada, et niiviisi on mootoriga liiklejaid lihtsalt vähem.

      Delete
    3. *lihtsalt selle pealt* pidi olema

      Delete
    4. Paraku on mul kuri tunne, et ikka saadakse veel kuskil keski poolt lube raha eest, sest mõni sõidab ikka nii, et tekib küsimus - kui sa, kuramus, suutsid eksami ajal õigesti sõita, kuidas sa, kuramus, suudad praegu nii väärakalt sõita, arumaeitaipa?

      Delete
    5. Kaur, Seattles ei eksisteeri sellist asja nagu "kohalik redneck" :) Kõik Seattle kohalikud on hipsterid.

      Delete
    6. Morgie, võin eksida, aga mu meelest fakt, et eksam sooritatud, ei taga tingimata, et hiljem liikluses väärakalt ei käituta. NB! Loomulikult ei poolda ega propageeri ma lubadeta sõitmist. Lihtsalt need kaks asja, eksam ja hilisem liikluskäitumine pole omavahel tingimata seotud, minu arvates.

      Delete
    7. Ee... kuidas nad suudavad 40 minutit korralikku liiklejat teeselda?

      Delete
    8. No ma ei tea, mu meelest ei käi 40 minutit korraliku liikleja teesklemist kellelegi üle jõu :) (Meil siin USAs siis vastavalt 20-30 minutit.)

      Delete
  11. Kerget veeremist ja alati jäävabu teid Sulle autojuhina USAs!
    Ma armastan sõitmist härdalt ja hullunult, muud ei jaksa praegu kirjutada. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, aitäh!
      Jah, tõepoolest, jäävabadus on siinkohal võtmesõnaks.

      Delete
  12. Replies
    1. Mu kogemus 20 aastat tagasi oli suht sama. Kuigi mitte Jõgeval. Aga lõppastmekoolitusest oli mul kasu vähemalt nii palju, et ma sain teada, et kui libe on, siis ma ei oska kottigi teha. Kahjuks ei jagatud seal koolitusel teadmisi, mida siis tegema peaks, kui libe on.

      Delete
  13. Kiirusest ja kuulekusest.
    Üleeile pani Tallinna linn kinni ühe rattaraja - Pärnu maanteel üle Hendriksoni küüru. Ei mingit teavitust ega arutlust, lihtsalt rajal on blokeeriv märk ees. Kuna see on raudtee-viadukt, siis ei ole seal ka mingit alternatiivi. "Jalgrattur, tõuse lendu või vaju maa alla, siit sa läbi ei saa." Tõkke teine pool - laskumise peal ja halli, markeerimata küljega laskuja suunas - oli aga lihtsalt ohtlik, seal võtab ratas sisse 40 km/h ja sellega tõkkesse sõites saab surma.

    Ma tõstsin ohtliku märgi oma käega eest ära.

    Eile kisa meediasse, linn hakkas häbenema ja korjas tõkked ära.

    Kas ma olen nüüd liiklushuligaan, kes ametlikult seatud, ehkki täiesti jaburat liikluskorraldust oma käega muutma läheb?
    Või on selline kodanikuallumatus okei?

    Ja mismoodi peaks käituma liikleja, kelle (sisuliselt ainus) tee üleöö ja ilma mingi põhjuseta lihtsalt kinni pannakse?

    ReplyDelete
    Replies
    1. On okei, käitumine siis.

      Delete
    2. Minugi meelest on selline kodanikuallumatus absoluutselt OK.

      Delete
  14. Täna, samas kohas ehk Hendriksoni küürul, kell 8.40 hommikul. Politsei mõõdab kiirust.

    Kes Tallinnas sõidab, teab, et selles kohas on liiklusvoog alati üle 60 km/h ja see on okei. See on sisuliselt maantee lõik keset linna, ilma ristuvate teede, jalakäijate ja muude ohtudeta. Võib vaielda, kas see on nüüd okei või ei, aga kõik seal nii sõidava ja avariisid seal ei ole (vaatasin just järele, kindlustusfirmadel on vastav kaart, kus kõik Eesti avariid on peal).

    Täna siis mõõtis politsei seal küüru peal kiirust.

    Kas see on nüüd liiklusohutuse mõttes õige koht, kuhu oma nappe ressursse panna?

    USA vs Eesti liikluspolitsei vahe on see, et Eesti oma tegeleb *ainult* kiirusega. Mitte miski muu neid ei huvita. Kaamera üles (kas käest hoitav või automaat), trahvid jooksma.

    Samas see eilne teelollakas tõke sama küüru peal oli kindlasti ohtlikum. Kõik põikasid sellest mööda ja ohtlikke olukordi tekkis palju. Kas politsei võttis sõna linna ameti pihta, kas sellise jama korraldas? Kas nende "järelvalve" liikluse ohutuse üle piirdub ainult autojuhtidega? Ametid, kes liikluskeskkonda solgivad, loovad süstemaatiliselt ohtlikku liikluskorraldust. Aga nende peale politsei kihvad vist ei hakka?

    Hapu maik on suus Eesti liikluskorraldusest ja järelvalvest, mitmel põhjusel.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vana asi ja silm peast jne, aga minugi mäletamist mööda oli Eesti liikluspolitseinike põhitegevus autojuhtide nö. vahele tõmbamine. Järelvalve my ass.

      Delete
    2. Lätlased jälle pidavat rääkima, kuidas Eesti politsei on nii normaalne, et väikese rikkumise korral noomib ja suunab õigemale käitumisele ega ei ole tingimata vahelevõtmise peal väljas. Tuues üheks näiteks seda kampaaniat, kus politsei ilma helkurita inimestele helkureid jagas.

      Delete
    3. Minu arust ka ei ole Eesti politseil häda kedagi. Lihtsalt vähe on teda. Mingeid vahelevõtmisi ma pole märganud, puhumisreididel olen õhku liigutanud küll.

      Delete
    4. Üksikud kokkupuuted politsei või konkreetsete patrulldega on olnud meeldivad.

      Kuid liikluspolitse üldine tegevus on pigem ebasümpaatne. Nende propagandakeskus on aastaid tegelenud näägutamise ja liiklejate hurjutamisega. See ei ole... edasiviiv.

      Ja mis põhiline - nad täiesti eiravad enda kohustust teha järelvalvet liikluse KESKKONNALE. Ehk siis, nad keskenduvad üksikule intsidendile ja tagajärgedele, mitte süsteemsele ennetusele. Käivad raudteeületuskohas rattureid trahvimas, aga ei nõua Eesti Raudteelt tõkkepuude ja signaalkellade paigaldamist.

      Delete

Kommentaariumi pruukimise reegel:
Kui sul pole midagi head öelda, ole kena, jäta üleüldse ütlemata.