BE CAREFUL WHAT YOU WISH FOR...
Mäletete, kuidas ma eelmise Kauail resideerumise ajal vingusin, et pole ookeanivaadet? Novot. Nüüd on ookean lausa ukse all. Ja magamistoa akna all. Ööseti pane või tropid kõrva. Mühiseb, sindrinahk.

Aga see pole veel kõik. Peame rinda pistma oodatust tükk maad peenemate majutustingimustega, kuna selgus, et meie poolt algselt broneeritud elamise kõrval käivad ehitustööd. Et me kategooriliselt keeldusime sae- ja haamrihääli kuulamast (see, teate, on veel hullem kui ookeanimüha :-), anti meile asenduskorter. Me nimelt broneerisime seekord hotellitoa asemel korteri ookeaniäärsel kinnistul, mis koosneb erineva suuruse ja varieeruva sisekujundusega condominiumidest, nagu nad neid nimetavad. Condo rendi mahutasime, iseenesest mõista, Pauli tööandja poolt makstava komandeeringu-kompensatsiooni raamidesse. Kuid üllatus, üllatus - tänu naabrite renoveerimistöödele anti me kasutusse tükk maad luksuslikum elamine, ehituskärast eemal. Peale maksma ei pea, iseenesest mõista.

Anyway. Seekord siis lahmakas kahekorruseline korter hiigelsuure köök/elutoa, kahe suure magamistoa ja kolme (!) täismõõdus vannitoaga. Master bedroomi rõdu avaneb ookeani suunas, nagu ka elutoa terass. Lükkad klaasuksed pärani ja astud omaenda privaatsesse rohelusse, siidine muru ja puha. Köögitehnikat alles õpin tundma, harjumatult high tech värk, elektripliit on täielik raketiteadus. Ja trepp! Ma pole teab mis ajast kahel tasapinnal elanud, juba teisel Kauai-päeval lõid jalalihased üles-alla jooksmisest tuld. Patt nuriseda, aga nii ruumikal elamisel on võludele lisaks kahtlemata ka omad puudused.

Resideerume taas Kauai lõunakaldal. Meeldivalt kodune tunne, mul ju kolmas kord siin olla, Paulil kuues. Tänavanimed on kenasti peas juba, üksjagu hawaiikeelseid taimenimesid kah. Jääme veidi rohkem kui kuuks ajaks. Lillikene, tema on kasvataja juures heal hoiul.

Ega siis midagi, praeguseks kõik, lähen nüüd ja võitlen selle imepliidiga, tarvis ju enda siinolu kuidagimoodi õigustada, eks ole. Lõunasöök võiks siiski enam-vähem olemas olla, kui Paul raketitöölt koju saabub. Aga first things first - kõigepealt joon ookeaniäärsel madalal müüril hommikukohvi #2, vaatan „oma“ merikilpkonnad üle, pole teisi märtsikuust saati näinud.
Foto tegi Paul eile õhtul me aiamurult.
September 28/2018 
"Hark, now hear the sailors cry
Smell the sea, and feel the sky
Let your soul & spirit fly
Into the mystic."
― Van Morrison, Lit Up Inside: Selected Lyrics