LEHTI MUUDKUI PUDENEB JA PUDENEB JA LÕPPU EI PAISTA.
Iluaed on loodud hea hulk aastaid enne, kui meie siia kanjonikaldale elama kolisime. Siiski oleks mul maastikuarhitektile üks väike ettepanek. Et teinekord ehk ei planeeriks lehtpuid otse aiatiigi kaldale. Igavesti ilus on vaadata küll, kui kuldne lehe-tekk vee peal hõljub, aga keegi peab need ju kokku õngitsema, muidu jäävad teised tiigipõhja mädanema. No ja kesse muu see "keegi" on kui mina. Ja vesi on külm ka juba, nii et lehti tuleb tiigikaldalt liblikavõrguga õngitseda, enam jalgupidi sisse kargama ei kipu. Eks ta ole. Esimese maailma probleemid. Vaade on sihuke, et võtab hinge kinni, aga näe, inimesel ikka kiun lahti:-)

Vananaistesuvi kestab ikka veel. Päeval nii viieteistkümne soojakraadi ringis, ööseti küll juba kahutab. Nädala lõpuks lubavad üleval mägedes lund...
October 31/2017
“Come, little leaves," said the Wind one day, "Come to the meadows with me and play. Put on your dresses of red and gold; For Summer is past, and the days grow cold.”― George Cooper