Yarko Estrellest

18.mai 2001 - 24.detsember 2014

Yarko elas võrratult koera-elu 13 aastat, 7 kuud ja 6 päeva.
Kahel kontinendil, kolmes kodus - Nõmmel, New Mexicos ning Oregonis.

Oregon pani kirsi Yarko elu-koogile. Kanjon, oja, metskitsed, jänesed, oravad... kõik siinsamas, kodumaja kõrval. Iga päev läks täie ette: jalutuskäigud, ujumine, mustmiljon lõhna ja vaade silmapiirini. Peale hommikuse koibade kanguse ei reetnud miski, et Yarko neljateistkümnes sünnipäev läheneb.

Kuid Surma lõpmatuseni ära ei peta. Jõululaupäeva-eelsel hilisõhtul, peale täisväärtuslikult veedetud päeva tekkis Yarkol maokeerd. Tegime teadliku otsuse teda kliinikusse mitte sõidutada - ta arsti-hirmu teades, tema vägevat vanust arvestades. Yarko ei kannatanud palju ega kaua. Vaid mõni tund ebamugavust paari lühikese valuhooga. Seejärel tund, vast veidi enam väga rahulikku, lahkumist ette valmistavat poolunes olekut, ning lõpuks tasane üleminek teise reaalsusesse. Omaenda koera-voodis, värvikirjul New Mexico tekil. Koera kohust täitis Yarko viimase minutini, surivoodilgi vahetevahel oma uskumatult selgeid silmi avades, et kontrollida, kas kari ikka kenasti koos. Tal ei tulnud pettuda. Me Pauliga ei lahkunud ta kõrvalt hetkekski.

Yarko, ole sa tuhandeks tänatud sõbraks olemast.
Tuhat tänu tark, ustav, rõõmus ja terve koer olemast.
Tuhat tänu väärikalt ning omal jõul siit ilmast lahkumast.
Matame su Jõululaupäeval sinu kuldaväärt kanjonisse.
Mäletame sind eluaeg.

Epp ja Paul
Detsember 24/2014

"When the Man waked up he said, ‘What is Wild Dog doing here?’ And the Woman said, ‘His name is not Wild Dog any more, but the First Friend, because he will be our friend for always and always and always. Take him with you when you go hunting." - Rudyard Kipling