Elu tugevaim lõhna-elamus!
Lugu oli nii. Eile õhtul hakkas sadama. Kesk-Oregon viimastel nädalatel nii kuiv olnud, et jaanituli jäi meil Pauliga sel aastal tegemata. Tundus alp tikku tõmmata, kui siin ja seal mets ning rohi põleb ja rahvas muretseb. Läitsime hoopiski küünlad, nonde valgel oli kena terrassil portveini rüübata.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid LÕHNADEST. Täna varahommikul, valgehakul, küsis Yarko õue pissile. Kobisin koos temaga uniselt välja. Aeda meil ju siin ümber pole, ei saa vanameest poolpimedas üksinda ringi lippama lasta. Võtab esimese metskitse lõhna üles ja aidaa. Kurdi koera hüüdmisest pole palju tolku:).

Kus ma olingi...ah jaa. Lasin looma köögiuksest õue, ise järele. Nii kui välja astusin, sain justkui kaikaga otsaette. Õigemini nina pihta. Sest õues levis tugevaim looduslõhn, mida mina oma elus tundnud olen. Ja olgem ausad, ma olen looduses ikka üksjagu olnud. Ühesõnaga. Selgituseks kordan üle, et me kodu ümbrus ja kanjon, selle seinad ja kaldad on kaetud kõrgete salveipõõsaste (Sagebrush) ja hiiglama suurte kadakapuudega (Western Juniper).  Oregoni kadakad lõhnavad väheke teistmoodi Eesti omad, justkui kuuse või seedri vurhvi oleks juures. Marjad on aga samasugused. Dzhinni-marjad! :). Novot. Astun mina õue ja seal on NII paks kadaka-salveilõhn, et võtab hinge kinni. Öö oli tuuletu, kuivale pinnasele/taimestikule sadanud vihm lõhna vist 'lahti leotanud'.

Seisin pilvises, soojas öös, ahmides aroomi endasse, kuni pea hakkas uimastavast lõhnast (küllap ka hüperventilatsioonist:) ringi käima. Müstiline, unustamatu kogemus. Hommikul, kui terrassil kohvi jõime, oli lõhn ikka veel peadpööritav; siiski mitte enam nii tugev kui paar tundi varem.
-----------
Got my strongest ever scent-experience last night!!
Much anticipated rain started yesterday evening. It rained almost all night. What a blessing, ground being dry as a bone. So dry that me and Paul didn't even dare to light Midsummer bonfire. Burned candles on the terrace instead. And sipped some port wine:)
Anyway. Yarko woke me up last night, asking to get out. I went with. Don't want to let him run loose here since we don't have a fence around the property. He might detect some delicious scent (deer, rabbit, etc etc ) and blast away. You see there ain't any way I could call him back - the old guy is deaf as a doornail.
So yep I went with and got hit - literally! - by the strongest, most amazing, pleasant  smell I've ever felt in Nature. It was Sagebrush mixed with Western Juniper (those two cover our 80 acres and beyond). I stood there in warm, soft, calm night, breathing in and out until got dizzy. Combination of overwhelming smell and hyperventilation probably:).
How come was their scent so strong this time? Dunno for sure. My best guess is: lots of moisture on the top of weeks of dryness  made sagebrush and juniper smell so breathtakingly strongly.
27/06/2014

Pöidlakanjoniks kutsume ühte väikest kanjoniharu, majale hästi lähedal, lõpeb vahva grotiga. Toosama koht, kus toomingad kasvavad. Puud ise on ammuilma ära õitsenud, magus lõhn aga lehvib kummalisel  kombel senini. Ühesõnaga. Grott kena, kuid toomingavõsa selle ees oli nii paks, et päevavalgust läbi ei lasknud. Seisev vesi, seisev õhk. Oma matkaradade kujundamisega olen juba Pöidlakanjonisse jõudnud, nii tundus mõistlik raja lõppugi, ehk siis grotti, väheke siluda. Mõeldud, tehtud. Rahmeldasime umbes kolm tundi, harvendasime veidike toomingavõsa, puhastasime grotipõhja kuivanud okstest ja veerpõõsastest. Et kuidas me teame, et head tööd tegime? Noh, hiigelsuur ja imeilus kollase/mustakirju liblikas laskus tiirutades alla, kiviseine vahele, sisalik ronis grotipõhjas kivile peesitama. Kõige tipuks pillas punasaba-pistrik uhke sabasule minu laotud rajatähise kõrvale. Sarnase  sellise leidsin paar päeva tagasi oma pikemalt kanjonirajalt. Siinse põlisrahva uskumuse kohaselt on pistriku sulg leidjale suur kingitus, siinsete seaduste kohaselt aga sule üleskorjamine ja kojuviimine illegaalne tegevus, võib kaasa tuua $500 trahvi või kuni kuuekuulise vangistuse.

/.../ The law prohibiting people from having migratory bird feathers or any other part of protected wildlife is a misdemeanor, and violators can be fined up to $500 or be sentenced to as much as 60 days in jail. Although it might seem excessive to slap a fine or jail time on someone for bringing home a feather, state wildlife officers argue they have no easy way to determine how feathers, stuffed animals or other wildlife body parts are obtained by people.
Generally, only museums, schools or scientific organizations are awarded such permits, game commission officials said.Native Americans who are registered with the federal government can also keep feathers from eagles, hawks or other endangered raptors for use in religious ceremonies./.../
Loe seadusest: 

Ühesõnaga, grott aga hingab nüüd vabamalt, õhk, valgus pääsevad sisse. Kui märg aastaaeg saabub, küllap püsib ka grotipõhja kogunev vesi värskem, ei kipu ruheliseks. Kuna kupatus asub meie 80 aakri sees, jääb toimetamine toomingatega seaduse piiridesse:)
------------
Me and Paul cleaned the access to a small grotto, near our house. It's in the end of short 'sidekick' of our big canyon. That's why we named it Thumb Canyon. Grotto was dark and unfriendly with all that entangled, dried, rotten undergrowth. Now when light and air get in, water on the bottom should stay fresher and cleaner too.
I've been pretty busy with building marked trails in the canyon. My work has been been 'approved' by red tailed hawks - at least I believe so after finding two stunning Redtail tail feathers, dropped right on the side of my trails. Therefore, Estonian part of my post is talking about Feather Law in the States. 
24/06/2014

Head Jaani, head inimesed!
Pildil: Paul möödunud suvel Muinastulede Ööl lõket süütamas, Aive pool Juminda rannas.
--------------
JAANIPÄEV, yehaa!!!
On the pic' - Paul is lighting the fire on sea shore. August 2013, Estonia, Juminda Village.

/.../ St John's Eve (in Estonian: Jaaniõhtu) and St John's Day (Jaanipäev) are the most important days in the Estonian calendar. The short summer seasons with long days and brief nights hold special significance for the people of Estonia. Jaanipäev is celebrated in the night between June 23 and 24, a few days after the summer solstice, when night seems to be non-existent.

Jaanipäev was celebrated long before the arrival of Christianity in Estonia, although the day was given its name by the crusaders. The arrival of Christianity, however, did not end pagan beliefs and fertility rituals surrounding this holiday. In 1578, with some disgust, Balthasar Russow wrote in his Livonian Chronicle about Estonians who placed more importance on the festival than going to church. He complained about those who went to church, but did not enter, and instead spent their time lighting bonfires, drinking, dancing, singing and following pagan rituals./.../ Read more:

Well, what can I say. It was kinda difficult indeed for Estonians  to give up their 'pagan' rituals  just like that. Especially when their ancient spiritual belief system was about honouring the Spirits of Nature and Mother Earth and such. Crusaders chopping down Estonians holy groves as well as heads of their elders (not speaking of common folks) didn't help much either.

I'd rather not getting too detailed here, after all it's Midsummer Eve, the whole idea being to celebrate Light and Joy and Fertility and such. Dancing around the bonfires. Naked, if you wish:)
But if you'd like to find out why majority of Estonians still choose 'lighting bonfires, drinking, dancing, singing and following pagan rituals' on midsummer Eve instead of going to church, google 'Northern Crusades'. Simply put - if you'd like steak for your dinner and someone is saying you have to have pasta, would you go with pasta without even trying to exercise your free will, i.e. to get that steak? I don't think so. Pasta is delicious, but so is steak! Choice should be yours, shouldn't it?:)

Happy Midsummer to all Good People, keep your fires burning!
23/06/2014

Smith Rock Paintout. Ega me niisama ehku peale Parki läinud. Välimaalimist vaadata oli eesmärk nr 1,  suve algust tähistada nr 2. Siin mõned fotod kunstnikest ja töödest. Tase oli selline kena amatöörlik keskmine. Kunstiinimesed ei tundunud end üleliia tõsiselt võtvat, fotokaamerat pahaks ei pannud, mistap suhtlusrõõmu oli küllaga. Vast State Park viksis idee Las Crucese naistelt üle?:) Meil oli ju see vahva Ladies Creative Day In The Desert möödunud aasta oktoobris.
Nali naljaks. Loodust on loominguline jäädvustada, selge see. Hmm, vast krabame meiegi Pauliga tuleval aastal pintslid/pliiatisid, lööme väliüritusel Smith Rock' kunstirahvaga kampa?
-------------
Could Smith Rock Painout be copy of Las Cruces Ladies outdoor event?:) Last October, lovely group of Ladies drove out to foothills of Organs to spend Creative Day In The Desert. What a great time we had!
Jokes aside, Smith Rock Paintout was the main reason we visited that particular State Park last Saturday. Hmm, maybe next year me and Paul should grab our brushes and pencils and join those artsy folks for Paintout 2015?
23/06/2014

Mõned Pauli tehtud fotod ka, Smith Rock National Park.
Mastaapidest saab aimu, kui vaatada kahte viimast pilti - inimesed  radadel sipelgasuurused. Kõige alumisel fotol on kodanik justkui kübe, nooled viitavad.
------------
Here are some photos taken by Paul. Smith Rock National Park. You can get some idea about dimensions by checking out those ant-size people:) on the trails.
22/06/2014

Kevade pöörasime suveks Smith Rock State Park'is. Asub teine peaaegu me tagahoovis, vaid väheke üle 30 km sõitu. Siin on veel hulk teiste kodanike tehtud pilte, uhkemad kui minu omad.
Sepakaljud ise aga tõega imeilusad. Ilmaga kah õnnistati. Söök-jook oli kaasas, Yarko sedakorda kodus. Jätame ta suurde valgesse õdusasse garaazhi, kui paarist tunnist pikemalt ära oleme. Pehmed tekid lamamiseks, vesi, seda ja teist ja kolmandat. Yarkot aga mugavused ei tundu huvitavat. Niipea kui aru saab, et kaasa ei võeta, laseb pea rippu, lülitades väikese ülekere-värina sisse. Lollgi saab aru, et lootusetult vana ja haiget looma on ütlemata ülekohtune koju jätta, ise välja lõbutsema minnes. Juhul kui siiski skoorib ja kaasa võetakse, jätab elukas aastad ning haiguse muidugimõista koju (garaazhi:).
Ühesõnaga. Kui kaljud kõrvale jätta, on loodus Eesti omaga imekspandavalt sarnane. Kuused, männid, mitut sorti putked, lumemarjapõõsad. Ilus.
-----------
Our Summer Solstice was spent in Smith Rocks State park. The place itself is almost in our backyard, just 20 miles drive. Here are some pics taken by other people. Stunning views!
Also, Happy Midsummer to everyone!
22/06/2014

Suvine talv on selleks korraks möödas, tundub. Termomeeter näitab +27C. Väga eesti suve moodi oli küll vahepeal. Lund just ei sadanud, aga palju puudu kah polnud.
Piltidel on too maagiline õhtuvalgus, mida üsna tagajärjetult õhtuti kaameratega püüame, majaesiselt terrassilt. Paulil seekord katse üsna õnnestunud. Kiirgusviirg rullib enne päikeseloojangut üle me maja, laskub alla kanjonisse, ronib teist serva mööda üles, hiilib üle Rahvusliku Rohumaa ning selle taga olevate küngaste. Nende taha kaobki. Mis valgusest edasi saab, meie ei tea. Vast valitseb seal igavene nisuvärvi päev?
------------
On many evenings, Paul and I have tried to capture that mystical, magical pre-sunset glow over the canyon. Seems to me that this time he succeeded. Oh and by the way, winter is over again:). It's 81 this afternoon. Feels heavenly!
19/06/2014

Kibuvits õitseb all kanjonis ja ilm on jahe kui Jaani-eelsel Eestimaal. Õhk selge, karge, paksu kadakalõhna täis. Linnuriik haub ükasteise võidu poegi munast, metskitsed teevad aias lageraiet:) Õhtupimedus saabub uneajast hiljem ja hommikuti on päike ammu enne inimlikku ärkamis-aega kõrges taevas. Jah, see pole sul siin enam New Mexico, kus suvel juba kella kaheksa paiku õhtul hämaraks kiskus. Põhjamaal elame, põhjamaal!:)
--------------
Thorn is blossoming down in the canyon. Nights are short and light. Last days have been as cold as pre-Midsummer ones in Estonia, brrrr.....It's not your New Mexico any more! Not that I'm complaining or something. No no no. That's what the warm clothes are made for, right?
18/06/2014

Oregoonlased tulevad Eestisse laulupeole laulma. Oregon City's resideeruv kammerkoor, UNISTUS nimeks. Merle jagas seda toredat linki. Palju tänu! Ja siin on kirjas, miks nende kooril eestikeelne nimi.
------------
Unistus Chamber Choir: The Estonian Connection. Oregon City-based chorus returns to its music's homeland and the world's largest choral festival.
Read more: 
Thanks to Merle for the heads up!
Also, here are few words about their name, which means 'dream' in Estonian.
18/06/2014

Kanjon.
------------
The Canyon.
15/06/2014

Täiskuu aegsed külalised. Noor isane metskits, elu esimesed sarved peas. Pildi tegi Paul kuuvalgel õhtul me maja ees. Ja veel majavõõraid - Pauli õde ning õemees Californiast veedavad viis päeva meie pool.
------------
Full Moon and guests. Young buck in moonlight in front of our house. More guests- Paul's sister and brother-in-law from California are spending five days with us. Good times!
15/06/2014

Eilne pärastlõunane külaline, Gopher Snake. Kahjutu ja hea iseloomuga, vähemalt nii väidavad allikad. Paul seda liiki ussidega lapsepõlvest saati sina peal. Nii et kui madu terrassi ees kivi alla peitu puges, ei pidanud Paul paljuks teda lausa kättpidi õigele teele ehk siis alla kanjonisse juhatada. Kaamerat uss ei võõrastanud, nagu alumisel pildil näha.
------------
We had a visitor yesterday afternoon, Gopher Snake. Paul has experiences with them from his very boyhood so he got very hands on with the snake. I mean you don't actually want it to curl up under the rock right in front of your terrace do you. I tell you one thing - Mr Gopher Snake wasn't camera shy for sure.
12/06/2014

Varahommikused ilupildid, kohvi kõrvalt. No ei saa küllalt! Tollest vaatest. Kohvist mingil hetkel siiski saab, pärast teist suurt tassi:).
Kaks kuud Oregonis elatud.
------------
Couple of early morning 'shots' from our terrace.
09/06/2014

Pääsukesed kohal! Üleeile varahommikust saati. Cliff Swallow. Eesti Ornitoloogiaühing annab tõlkeks ameerika kaljupääsuke. Hea mitukümmend pesa olid juba ootamas, järelikult pole neil teps mitte esimene aasta me majandushoone räästa all pesitseda.
Kuula ja vaata: VIDEO 38 sek.
------------
Cliff swallows arrived day before yesterday. Right after sunrise! tens of nest under the roof of our garden shed.
Check their sound out: VIDEO 38 sek.
09/06/2014

Novot. Linn ühel pool, kanjon teisel pool. Kui terrassile laua katad, saad loomaliha-prae kõrvale metskitsi kaeda:). Jalutavad teised õhtupäikeses kanjoni vastaskaldal.
-----------
Most of the evenings, deer are grazing on the other side of canyon. Taking their time, feeling safe. Pic' taken during dinner on the porch. We had beef though, not game:).
08/06/2014

Kui me uue kodu pilte vaatad, jääb vägisi mulje, et elame kesk suurt mittemidagit. Aga! Nagu too Pauli ülemine, esimene võte näitab, Madrase väikelinn paistab me kodu-ukselt ka päeval kätte, pimedal ajal liiatigi. Linnatuled siis hästi näha.
Mount Hoodist kirjutasin pikemalt ka, aga nood pildid jutustavad, KUI suur ta ikkagi on. Meist 100 km eemal, kuid tundub, justkui võiks teist käega katsuda.
-------------
You might easily think (looking at some pics of our new home) that we live in the middle of nowhere. The truth is, from our porch we can actually see Madras. Even in daylight. Not speaking of nights when small town is lighted up.
Few more words about  Mount Hood. Isn't it HUGE? It's 60 miles from our doorstep but on clear days it feels like you could reach out and actually touch it. Sooner rather than later Paul and I shall take a drive and have a closer look. Must be mind blowing.
08/06/2014

 

Kivikuhjamine. Juba nii umbes kuu aega olen kanjoniküljele Rada rajanud. Hommikupäikeses, mõnekümne meetri kaupa. Yarko seltsiks. Tööriistadeks saag ja oksakäärid. Et hämaruses jalutades silma peast ei torkaks:). Lõikan nii palju kui vajalik ning nii vähe kui võimalik, ainult kuivanud oksi. Kitserada põhjaks - kohati selge, kohati pea nähtamatu. Nemad teavad paremini kui inimloomad, mismoodi teed valida. Laheda astumisega rada kulgeb kodu-ukse eest põhja suunas, kanjonipõhjast tiba kõrgemal, tänaseks pea poolteist kilomedeetrit pikk. No ja mul  veel see tagamõte ka, et Yarkol oleks kasutada kena, kerge, enam-vähem vertikaalne käigutee. Vaatame tõele näkku, ega vana koera mitu korda päevas mäest üles-alla ei jooksuta.

Anyway. Too raja rajamise protsess on vaimustavalt mitmekihiline. Koer saab oma hommikuse pissiringi. Mina saan saagi vihistades päeva alustuseks väikese mõnusa füüsilise koormuse pluss linnulaulu-laksu. Pluss kunstilise eneseväljenduse:). Teetähised! Kivid valin ojapõhjast, see on tänaseks juba täitsa kuivanud. Suveaeg. Kivitornide idee laenasin New Mexico matkaradadelt ja SIIT. 

------------
Rock balancing.art. About a month or so, I've been building a trail along canyon wall. Heading North from our doorstep. It's almost a mile long already and I just love the process. Going down to the canyon in the mornings, cleaning the trail from dead branches and such. It's sunny and quiet down there - well as quiet as it gets with all those birds singing..:) Also, Yarko could use a nice easy walk for sure now when he's older, so the trail is coming handy.  You see it's cool to run him up and down the canyon walls but let's face it - 13 year old dog can't do it several times a day:)

Anyway. Building the trail is giving me perfect opportunity for artistic expression:) Got the idea from NM hiking trails and Michael Crab: /.../Alongside the art, setting rocks into balance has also become a way of showing appreciation, offering thanksgiving, and inducing meditation. Through manipulation of gravitational threads, the ancient stones become a poetic dance of form and energy, birth and death, perfection and imperfection./.../ See his art: 
05/06/2014

Naturaalmahl on tervisele kasulik. Punkt. Fakt. Ega midagi, soetasime meiegi mahlapressi, mõned nädalad tagasi.

Esimene päev: olles veebist väheke tarkust kogunud, lähenen asjale hoogsalt ja enesekindlalt. Miksides kokku head ja paremat. Porgand, apelsin, õun. Laksan joogi alla, limpsan keelt, ning padavai alla kanjonisse Yarkot jalutama. Kõnnin ja tunnen, et silme ees virvendab. Panen ereda päikese arvele. Paari tunni möödudes on päike loojumas, aga minul ikka virvendab.

Teine päev: olen vahepeal taas internetti lapanud ja targemaks saanud. Et nood kolm eilset komponenti on ka eraldi pruukides nii suure suhkrusisaldusega, et ühe soojaga ära joodud suurem klaasitäis toormahla annab äkilise üledoosi magusat. Veresuhkur lööb lakke ja niimoodi silme ees virvendama hakkabki. Ega midagi, nüüd olen targem. Nagunii soovitatakse pigem juurviljamahla juua kui puuvilja oma. Mõeldud, tehtud. Peet (koorimata, et ikka kõik vitamiinid kätte saada) pluss lehtkapsas masinasse, ja tuld. Jook täitsa hea maitsega. Naudin paar minutit, siis hakkavad kurk ja suulagi imelikuks minema. Justkui oleks kergelt kõrvetada saanud. Tunne kestab paar tundi. Googeldamine annab teada, et nii peet kui lehtkapsas sisaldavad korraliku doosi oksaalhapet, mistap on noid on targem keedetuna tarvitada. Õpid, kuni elad, onju.

Neljas päev. Nüüd olen juba üsna ettevaatlik. Valin juurvilju hoolega. Kõik rohelised, kõik leebed. Kurk, seller, hiina kapsas, peakapsas. Jupp porgandit ka. Jook tuleb hea. Olen enda üle uhke. Aga nii umbes pool tundi peale kuukamist tekib kerge iiveldus. Tugevneb. Kestab õhtuni. Mis ma, kurat võtku, jälle valesti tegin??

Sellele ma jälile ei saanudki. Arvata, et jõin taas liig tempokalt. Toormahl (kui kõik kenad sõnad tervislikkusest kõrvale jätta) on üsna shokeeriv laks organismile. Nood  ained, mis tahket toitu närides aegamööda kehas laiali laotuvad, saadetakse toormahla puhul keresse justkui kosmoselaev orbiidile. Bumm! Tänaseks, Jumal tänatud, olen segude valmistamises juba täitsa oskaja. Teeb head keelele, kerele ja meelele.

Loo moraal? Mitte uskuda noid ilusaid värvilisi veebilehti, kus reipalt hõigutakse, et sega aga kõik kokku, mida rohkem, seda uhkem, joo päevas kaks liitrit ja igavene elu on sama hea kui kindel. Lõviosa noist saitidest on küllap mahlapresside müügi edendamiseks loodud.

Soovitan  soojalt: Juicingbook.com.  Väga mõistlik.
Seda ka veel, et fotodel värve pole tuuninud, mkmm. Ongi sihukesed ulmelised värvid toormahlal. 
03/06/2014