Viis päeva veedetud koos sugulastega, täna hommikul nad West Virginia poole teele saadetud. Maja on sai kuidagi kurvalt tühi. Panime Kind of Blue* mängima ning veetsime paar tunnikest elamist igapäevakorda seades. Yarko käis valdused läbi, soristades terrassi- aias (seal, kus külaliste kass Pusskin aega veetis) vaat et iga rohututi peale. Et omandiõigust taas maksma panna. Anyway, mägedes käisime ka külalistega, kuis siis muidu. Pildile jäid Paul, Joe ja Yarko. Pauli vennanaine Edna on võrratu kokk muide, kamba peale tegime siin sihukesi roogi, et. Joe ja Edna viljelevad tõeliselt jätkusuutlikku elustiili, eriti oma Idaho metsade vahel asuvas suvekodus. Kogu juurikakraami kasvatavad ise, elekter tuleb päikesepatareidest, mööbel on isetehtud, jne. Kus ma olingi oma jutujärjega? Ah jaa. Ühesõnaga sõime, jõime, jutustasime, kuulasime muusikat, istusime lõkke ääres, kolasime Mesilla vanalinnas ja Crucese vanakraamipoodides. Mõnus, mõnus olemine. Aga see pole veel kõik. Väheke enam kui nädala pärast on meil taas üks house guest tulemas. Sedakorda eesti rahvusest! Mare kolis mehe ja lastega USAsse hulk aastaid tagasi, Vene ajal. Oleme ikka ühendust hoidnud, ka siis kui teine teisel pool ookeani elasime. Sest me sõprussuhtel on väääääga pikk ajalugu. Juba me emad olid sõbrannad. Sünnitasid meid ühel ja samal päeval, ühessamas sünnitusmajas. Jalutasid üheskoos titekärudega Nõmme vahel. Hiljem istusime Marega ühes pingis kogu algkooli- ja keskkooliaja. No, Paul pangu end heaga valmis, tal tuleb lõputuid lugusid kuulata....)
25/10/2013
*/.../Kind of Blue has been described by many music writers not only as Davis's best-selling album, but as the best-selling jazz record of all time. /.../ Allikas: