Sellel suvel Eestisse ei saa- see on nüüdseks selge. Minu elamisloa taotlus on endiselt 'initial review' seisus, mis maakeeli tähendab, et mu dokumente pole veel mitte lappamagi hakatud:) . Ja ilma elamisloata riigist välja sõita ei saa. Õigemini siis saab küll, aga tagasi enam ei lasta:)
Ega siin mingit üllatust pole. Keskmiselt kuus kuud läheb väidetavalt taotluse sisseandmisest (minu puhul veebr. algus) 'vaibale kutsumiseni', st. intervjuuni, kuhu me abikaasadena ilmuma peame. Sõrmejäljed on mul antud, nii et mis muud kui istume ja ootame. Kuid jah, isegi kui hommepäev intervjuu-kutse saaksime, ei tuleks suvisest Eesti reisist miskit välja. Kutsest intervjuuni läheb ca 3 nädalat, intervjuust Green Card'ini vähemalt samapalju. Eks tuleb Zen'i panna...:) Ja asjadel omasoodu voolata lasta.

Paul komandeeritakse tõenäoliselt mitmeks nädalaks lõunamere saarele, palmi alla raketti ehitama. Augustis plaanime road-trippi põhja poole, Idahosse, läbi müstilise ja maalilise Utah'.
Sel nädalalõpul Santa Fe'sse, ooperisse. Bizet' Pearl Fishers. Ööbimisega suhteliselt peenes Las Palomas hotellis. Hmm...hotellile nime panijad ei tea tõenäoliselt tuikeste elust tuhkagi. Verejanulised tiivulised, kaklevad meie sükomooripuude otsas paremate magamiskohtade pärast. Suled lendavad, tiivalaksud võtavad kõrvad lukku.

Kiire nädal! Paulie antakse ridamisi rakette ette ja mina olen jännis oma töötähtaegadega. Aga. Elu saab ikka nauditud! Õhtuti vein ja tähistaevas. Või väike väljasõit veiniga. Või kokkamine, ikka veiniga...:)
28/06/2012