Naisena naistest, naistele

 


Sissejuhatuse sissejuhatus

Varuge kannatust, järgneb pikavõitu proloog ning veel pikem postitus.

Sissejuhatus

Esiteks. Selleks kirjatükiks võtsin hoogu pea pool aastat. See on mu peas enam-vähem valmis olnud, kuid siiani olen kartnud, jah, just nimelt kartnud neid mõtteid postituseks vormistada. Sest jää, millele astun, on õhuke. 

Teiseks. Vähe puudus, et pealkirjaks saanuks „Abordist ja spordist“. See oleks paraku naeruväärselt ja naeruvääristavalt kõlanud, riim ja puha. Kuigi just neist kahest teemast tahan täna kirjutada. 

Kolmandaks. Postitus iseenesest võib Eesti lugejais hämmeldust tekitada, sest niipalju kui tean, pole kõnekstulev teie juures kaugeltki niivõrd päevakohane, kirgi küttev, ühiskonda lõhestav teema nagu meil siin USAs. Niisiis, kirjutan omaenda mätta otsast. Ning ei, ma ei tee sääsest elavanti. Pole kahtlustki, et see, mis Eestis (ja mujal Euroopas) siiani ehk üksnes sääsk, on meil siin juba mõnda aega suurem kui elusuurune elevant. 

Neljandaks. Olen teadlik, et mõned väljaanded, mille artiklitele lingin, on nn. konservatiivsed, parempoolsed. Miks ma, üldjuhul poliitikaspektri vasakusse serva hoidev, neile viitan? Põhjus väga lihtne. Postituses käsitletavas kalduvad mu vaated pigem paremale, võtke heaks või pange pahaks.  

Viiendaks. Teen sedakorda kommentaariumis erandi, lõdvendan iseenda poolt paika pandud diktaatorlikke reegleid. Mind tõesti väga huvitavad 5500 lugejate mõtted sel teemal, mistap olen muuhulgas valmistunud ka selleks, et kommentaarid põrkuvad minu vaadete ning väljaütlemistega. Samas loodan, et te, nagu minagi, tulete ja väljendate omaenda seisukohti, selmet püüda mind või kedagi teist ümber veenda. Mu meelest pole antud teemadel „õiget“ ja „valet“ vaatenurka. Sest keegi meist ei oma piisavalt ajalist perspektiivi hindamaks, kas hetkel toimuv on inimkonna üldise arengu ja hüveolu seisukohast hea, halb, või hoopistükkis tähtsusetu. Lõplik tõde, kui säärane üleüldse olemas on, selgub ehk alles aastate pärast, kui üldse. 

Kuuendaks. Olge kenad, ärge otsige postitusest erapooletust. Mu väljaütlemised ei pretendeeri tõekuulutamisele ega teaduslikule analüüsile. Allpool väljendan, mida mina naiseks sündinuna ja naisena elanuna arvan ja tunnen. Püüan seda teha igaühe suhtes lugupidavalt. 

Seitsmendaks. Kaasa rääkima ootan eelkõige naisi. Nii neid, kes naisena sündinud, kui neid, kes end naiseks peavad. Mitte, et ma mehena sündinutele, end mehena või sootuna identifitseerivatele inimestele liiga tahaks teha, kuid ma ei arva, eelnimetatud oleksid pädevad vestlema teemal „mida naised tunnevad, kui sõna „naine“ tabuks muutub“. Või oleksid pädevad nõu andma, mismoodi naisena sündinud ja naisena sportijad peaksid käituma, olles sunnitud riietusruumi jagama mehe väliseid sootunnuseid omava trans-naisega. Nagu postituse pealkirigi ütleb: naisena naistest, naistele.

------------

Abort

Kui samasooliste abielu Eestis mõned aastad tagasi diskussiooni tekitas, kirjutasin sel teemal vähemasti ühe postituse ja avaldasin arvamust mitmetes kommentaariumites. Kuulutades valju häälega ning veendunult, et need, kes seadusloome sellesuunalistele arengutele vastu seisavad, teevad seda kitsarinnalisusest. Sellele kirjutan kindla käega alla ka täna. Mu arvamus on, et samasooliste ühenduse ametlikuks tunnistamine ei ohusta vähimalgi moel vastassooliste kooselu, nn. uued tuuled ei võta traditsiooniliselt (mees + naine) abielult pisimatki tükki küljest.

Paraku, viimase paaril aastal USAs toimuvad arengud on teist sorti. Ühtedele antakse, teistelt võetakse. Ja need, kellelt praegu võetakse, on justnimelt naised. Ei hakka siinkohal pikemalt Ühendriikide abordiõiguste teemal peatuma, ilmselt teatakse ka Eestis, et 2022. aasta suvel kärbiti neid õigusi oluliselt, ning amputeerimine üha jätkub. See on tänasel päeval siinse naisõigusluse ülioluline, tulikuum tahk, rääkida tahan praegu aga teisest. Sellest, et kõikehõlmavas vähemuste kaasamise tuhinas tallatakse naisena sündinud indiviidid (taas) jalge alla. Küsimuse „kas naistel on õigus oma keha üle otsustada?“ on kõrvale tõuganud diskussioon „kes on naine?“. Vähe sellest, et arvukad Ühendriikide valitsusasutused väldivad oma ametlikes veebikanalites sõnu woman/women – sama teeb ka abordiõiguste eest peetava võitluse lipulaev Planned Parenthood

Ma aplodeerin püsti seistes tõsiasjale, et seksuaalvähemused on õigusi üha juurde saamas, ja et sooidentiteet ei ole enam kivisse raiutud. Vabadus, valikud, võimalused - mis võiks olla suurepärasem. Aga ma hakkan vastu, kui kellelegi vabaduse andmiseks minu omast tükke raiutakse. Kui mu riigi ametiasutused mind enam naiseks ei nimeta, vaid emakaga inimesteks. Sest keegi teine arvab, et see rikub tema õigusi, kui mina soovin, et mu kohta „woman“ öeldakse. 

American feminism has turned its back on womenThe fight for sex-based rights has been sacrificed to gender ideology. The right to abortion is specifically about who has control over women’s bodies. How, though, can this be discussed, let alone defended, when too many liberal US politicians and liberal media sites can’t even bring themselves to say the word “woman”, even when covering this issue? “Birthing bodies have the right to freedom,” Representative Francesca Hong, a US Democrat, tweeted, apparently unaware that the bodies being fought over here don’t want to give birth — that’s the point of abortion. Hong made sure to put her pronouns in her Twitter bio, but not the word “woman” in her tweet. The American Civil Liberties Union similarly couldn’t say the dreaded W word in its thoughts on the matter. 

A Vanishing Word in Abortion Debate: Women: ACLU, whose advocacy on reproductive rights is of more than a half-century vintage, recently tweeted its alarm about the precarious state of legal abortion: “Abortion bans disproportionately harm: Black Indigenous and other people of color. The L.G.B.T.Q. community. Immigrants. Young people. Those working to make ends meet. People with disabilities. Protecting abortion access is an urgent matter of racial and economic justice.” This tweet encompassed so much and so many and yet neglected to mention a relevant demographic: women. 

We Must Resist The Trend Turning ‘Women’ Into ‘Bodies With Vaginas’; There’s a new addition to the list of words you can no longer say: woman. Because 0.6 percent of the adult population is transgender, the word must be banished outright for the sake of inclusivity. And it’s not just activist Twitter users or gender studies professors who are taking note. Suddenly, our institutions have scrapped the word “woman” altogether. The words they’re replacing “woman” with leave a lot to be desired. The list of new lingo goes on and on… menstruators, birthing persons, uterus-owners, vulva-havers, or, worst of all, non-males. What’s more dehumanizing than being reduced to a single aspect of your anatomy? Public health officials have hopped on the bandwagon: the CDC’s guidance on COVID-19 vaccination refers to “pregnant people.” And it goes all the way to the top of our government: the White House’s 2022 budget referred to mothers as “birthing people.” Inclusivity doesn’t demand erasure—and womankind should not be expected to stand silent as their bodies and identities are woke-spoke out of existence.

------------

Sport

Mäletate, meil oli blogides mõni aasta tagasi juttu kooliaja kehalise kasvatuse tundidest saadud haavadest (ülekantud tähenduses) ning neist jäänud armidest. Muuhulgas ka spordipedagoogide poolt jäetud armidest, kergema- või raskemakujulistest, vähem või rohkem varjatud emotsionaalsetest ja füüsilistest ahistamistest, või menstruatsiooni ajal lühikeste spordipükste kandmisest, sest näiteks minu koolipäevade hügieenitarvikud olid enam-vähem peapadjapaksused, samal ajal kui nende vereimamisvõime jättis sügavalt soovida.

Tänu #metoo’le on (läänemaailma) tüdrukud tänasel päeval loodetavasti julgemad kabistavate kehkaõpside vastu välja astuma, ja kindlapeale on neil kasutada tükk maad toimivamad, vähem silmatorkavad kuuverekogumisvahendid. Aga see ei tähenda, et nemadki armivabaks jääksid. Tänasel päeval peab Ühendriikide kooli- või kolledzhitüdruk arvestama sellega, et temaga samas riietusruumis võtab end paljaks või samas tualettruumis viibib inimene, kel on peenis ja munandid. Teisisõnu poiss, kes ütleb/tunneb/mõtleb, et ta on tüdruk. Ning kui (sünnilt)tüdruk või ta vanemad õpetajatele-treeneritele mainima juhtuvad, et säärane korraldus tekitab neis ebamugavust ja vastuseisu, saavad nad paljudel juhtudel koolilt/trennilt/spordimeeskonnalt soovituse või lausa käsu oma tunded maha suruda ning selle asemel hoopiski end tüdrukuna tundva poisi tunnetega arvestada. „We have to be inclusive.“ Sõnaga, tüdrukult on võetud õigus kehalisele privaatsusele, ja seesama äravõetud õigus kenasti kandikul ulatatud (sünnilt)poisile, kes ei taha end poiste riietusruumis paljaks võtta. Kui te minult küsite, siis eelkirjeldatu on kõike muud kaasav, kõike kui muud kui „inclusive“. Sünnilt tüdruk jäeti ju kaasamata, ei? 

Ei hakka siinkohal end muude võimalike soolist identiteeti puudutavate konfliktsituatsioonide kirjeldamise võrku mässima, rääkima näiteks non-binary noortest, kes nõuavad õigust mistahes riietusruumi/WC kasutada. Põhjus: nad ei identifitseeri end mees- või naissoost olenditena, vaid lihtsalt inimestena. Sootutena. Mis, olgu veelkord rõhutatud, on minu jaoks absoluutselt, sajaprotsendiliselt OK. Mis aga pole OK, on nõudmine, et non-binary inimese heaolu huvides peavad kõik ülejäänud tüdrukud ja poisid oma privaatsussoovid maha suruma. Peavad „inclusive“ olema, muidu on kuri karjas.

Ja siis on muidugi veel profisport. Taas arvukate (praeguseks tõenäoliselt juba arvutute) näidetega sellest, kuidas trans-naised füüsilist pingutust nõudvatel aladel pjedestaali kõrgeimaile astmeile tõusevad, jättes sünnilt naised võitjaile sõna otseses mõttes alt üles vaatama. Lepime kokku, et ei hakka siinkohal rääkima sellest, et ka naisssoo lõikes on indiviidide hormoonitasemed erinevad. Mõtteharjutusena on kümned või isegi sajad erinevad hormoonikategooriad võistluste puhul ju tegelikult väga tore, kuid lähtugem siiski reaalsusest. Pealegi, sünnilt naiste sünnipäraselt erinevad hormoonitasemed (ja/või kromosoomikõrvalekalded) ei ole selle postituse point. Point on, et naine, kes  elukutseks valinud soopõhise spordi, kes tippu jõudmise nimel aastaid treeninud, peab võistlema näiteks inimesega, kes on 19 esimest eluaastat mehena elanud ning kelle keha omab tänu kasvuaja hormoonidele kõikvõimalikke füüsilisi eeliseid naisekeha ees. Need eelised võisid naiseks transformeerumise käigus küll mõnel määral kaduda, kuid mitte täielikult. Mis te arvate, mida tunneb naiste ujumisvõistlustel hõbemedaliga autasustaud noor naine, kui kuld riputatakse kaela inimesele, kes omab meesterahva esmaseid väliseid sugutunnuseid? Naisõiguslased, kus te olete??

Lia Thomas has received the full developmental benefits of testosterone combined with strenuous training to develop the full strength of an adult male swimmer. Thomas’s female competitors have not had the advantage of 10 years of testosterone enabled development. So yes, Thomas received the benefits of a hormone not available to any other female swimmer. Inclusion for Thomas is necessary – in some form. However, allowing her to register times against athletes who are at an undeniable disadvantage would not be acceptable.

A member of the University of Pennsylvania women’s swim team said some team members are uncomfortable changing in the locker room with transgender swimmer Lia Thomas. Thomas, 22, who spent the previous three years swimming with the men’s team before she began transitioning to a woman, has created an uneasy environment in the locker room, as she still retains her biologically male genitalia — which are sometimes exposed. Team members have spoken to the team’s coaches about possibly getting Thomas to change elsewhere from the rest of the team, but those discussions haven’t gone anywhere. “Multiple swimmers have raised it, multiple different times. But we were basically told that we could not ostracize Lia by not having her in the locker room and that there’s nothing we can do about it, that we basically have to roll over and accept it, or we cannot use our own locker room.”

A former women’s cycling champion Hannah Arensman has quit the sport after losing to a transgender rider — a decision followed just days later by another trans cyclist declaring she felt like a “superhero” for her women’s race win in New York. “I have decided to end my cycling career,” Arensman said. “It has become increasingly discouraging to train as hard as I do only to have to lose to a man with the unfair advantage of an androgenized body that intrinsically gives him an obvious advantage over me, no matter how hard I train. I feel for young girls learning to compete and who are growing up in a day when they no longer have a fair chance at being the new record holders and champions in cycling. I have felt deeply angered, disappointed, overlooked, and humiliated that the rule makers of women’s sports do not feel it is necessary to protect women’s sports to ensure fair competition for women anymore.”

------------

Lõpetuseks

Äkki see kõik on siiski millekski hea? See, mis praegu USAs toimub? Soopiirid hägustuvad, üksiti muutub ka sõnakasutus... Olen juba ammuaega omaette mõelnud, et ühiskonna avatumaks muutumine geisuhete osas seostub ehk miskitmoodi planeedi ülerahvastatusega. Samasooliste partnerite puhul on paarissuhte positiivne pool ju täies mahus olemas – liigikaaslase lähedus, nii füüsiline kui vaimne, kuid ära jääb inimeste juurdetootmine (vähemasti teoorias, kuigi ka paljud geipaarid otsustavad järeltulija(id) saada). Vast on ka käesoleval soomuutmise, soosalgamise, soosegasuse ajastul mingi kaugem, inimkonna eksistentsi seisukohast oluline eesmärk, mida mina oma isikliku pisikese mätta otsast näha ei oska? 

April 11/2023                                                                           Image: Internet

“I would rather be a bad feminist than no feminist at all.” ― Roxane Gay, Bad Feminist

106 comments:

  1. Olen Sinuga spordiküsimuses täiesti nõus.
    Veel olen nõus ka sellega, et naisel peab olema õigus saada nimetatud naiseks ja mehel meheks, kui nad seda juhtuvad eelistama. Kui keegi hakkaks mind "emakaga inimeseks" nimetama, siis, oeh... Tõmbame sellele stseenile halastuse mõttes eesriide ette. Pealegi, kuskohast teab mingi ideoloog, et mul üldse emakas enam olemas on, äkki olen ma sellest mingitel asjaoludel ilma jäänud - ja siin ristuvad juba isikuandmed ja terviseküsimused ja nii edasi...
    Urr seda ajastut.

    ReplyDelete
    Replies
    1. ... ja siin tuleb loogika-sein kah ette, ses mõttes, et kui naine on "emakaga inimene", siis miks mehe väliseid sugutunnuseid omav trans-naine on trans-naine, mitte "peenise ja munanditega inimene"?

      p.s. Arvatavasti saan millalgi selle postituse ja kommentaariumi põhjal transfoobi sildi külge, aga teate, ma ausalt öelda enam ei hooli. Ma ei ole transfoob. Aga sünnilt naisena (emakaga, mittemenstrueeriv) ei kavatse ma enam vakka olla, samal ajal kui mind soopõhiselt nö. kustutada tahetakse.

      Delete
  2. Eestis kütab sel teemal praegu kirgi hoopis aastatagune juhtum, kus mees mõrvas transnaise, ja nüüd on asi kohtusse jõudnud ja mehe advokaat toetub argumendile, et kuna mees pettus, avastades, et tegu on transnaisega, ei ole tegemist tahtliku tapmisega (30 noahoopi).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, transseksuaalide mõrvade arv on statistiliselt väga suur, seda erinevates maades.
      Trans-õigused = inimõigused, olen 200% nõus.
      Postitusega keskendun seekord siiski naisõigustele. Ära pahanda, aga 30 noahoopi jms läheb minu arvates teemast juba väga välja.

      Delete
  3. minu tunded garderoobide jne suhtes - mu privaatsust rikub see, kui ma pean seda mistahes võõraste inimestega jagada, ebamugav on. Selle koha pealt pole mul suurt vahet ka seda meestega jagada, kui seal kehtib eeldus, et nad ei tohi tõmblema hakata, kui mina ennast paljaks võtan. St mul on ettekujutus, et minu alastus häirib teisi (just nagu mul on üldse sageli tunne, et ma avalikku kohta ei sobi, ka minu kehalise kasvatuse gardreoobitraumad on suuresti sellised), ja mind häirib, et teisi häirib.

    See, mis hoiab mind Tartu linnas päise päeva ajal paljalt ujuma minemast, ei ole see, et äkki keegi näeb, vaid hirm, et äkki keegi kutsub politsei või sõimab perverdiks vms.

    ReplyDelete
    Replies
    1. mõtlesin hüpoteetilisele olukorrale, kus poiss lihtsalt valetab, et tunneb end tüdrukuna, selleks, et tüdrukute garderoobis jõllitada ja muidu rõvetseda. Ma arvan, et sellest vahest saab ju aru, kes on meelelt tüdruk, aga poisikehas, ja kes on valetav poiss. Nende transnaiste põhjal, keda ma kohanud olen, küll erilist kahtlust ei teki, ega tunnet, et neid peaks kuidagi rohkem häbenema kui suvalist naist.

      (ja teiste naiste häbenemine... oijah, mõtlen judinaga tagasi Ungari kaupluste riietuskabiinidele, kus pidi teiste naistega koos riideid selga proovima, uuuuuhhhh - "kas mul on ikka piisavalt ilus pesu seljas, et teised kannataks vaadata?" jne.)

      Delete
    2. notsu, sa räägid hüpoteetilisest olukorrast ja transnaistest, keda sina kohanud oled.
      Mina räägin täiesti konkreetsetest olukordadest ja sellest, et USAs ei ole sajal juhul sajast (enam) nii, et "tehakse kindlaks, kes on valetav poiss". Mu postitus räägibki ju nimelt sellest, et mõneski koolis/trennis võib siin iga poiss öelda ja/või valetada, et ta tunneb, et ta on tüdruk, ja TALLE jäetakse õigus.
      Ja postitus räägib tüdrukutest, kes ei soovi ühes WCs/riietusruumis viibida inimesega, kellel on peenis ja munandid, sest nad häbenevad mehe sugutunnustega inimese ees end paljaks võtta, või siis ei soovi neidsamu eksponeeritud sugutunnuseid vaadata. Kas nad peaksid?

      Delete
    3. ma ei saanud aru, et sa räägid konkreetseetst olukordadest, postituse näidetest ei tulnud välja, et mõnel juhul ongi tegemist valetajaga.

      Delete
    4. notsu, kirjutasin: "poiss, kes ütleb/tunneb/mõtleb, et ta on tüdruk". "Ütleb" all pidasin silmas, et öelda võib mida tahes, see ei pruugi tõele vastata. Oleksin pidanud täpsemalt väljenduma, öeldes "poiss, kes tahab paljaid tüdrukuid piiluda, valetab, et peab ennastki tüdrukuks". Sest meil on siin asi juba nii kaugel, iseasi, kas see ajakirjandusse jõuab. (Mu mehe vennanaine on California koolis asedirektor, mehe õde samas osariigis kooli raamatupidaja, mehe vennatütar New Yorki osariigis keskastme õpetaja.)
      Postituses nimeliselt viidatud trans-naissportlasi ma valetavat ei tea, vähemasti pole selle kohta vettpidavat infot ilmunud.

      Delete
    5. siis on pahasti, kui niisama lihtne ongi.

      kõige parem olekski muidugi Rohelohe kirjutatud eraldi kabiinid. Kõigil oleks turvalisem, ka täiesti tavalistel cis-noortel, kes kardavad omaenda sookaaslasi.

      Delete
    6. Jah, kabiinid oleks super. Selle lahenduse poole tasapisi paljudes paikades liigutaksegi (koole pean silmas, ujulates ka vist, ja spordiklubides jne), aga liikumise kiirus ei jõua vähemasti hetkel sammu pidada nö. 'everybody everywhere all at once' tendentsiga.

      Delete
    7. mäletan, kuidas meil kooli ajal oli vaikiv kokkulepe, et kehalise tunni eel-järel duši all ei käida, sest duširuum oligi lihtsalt üks suurem ruum, duššidega laes. üks põhjus oli külm vesi, aga teine põhjus oli just see, et teiste ees paljalt, vuih, mingi rõvik oled vä.

      alles keskkoolis muutus seltskond niipalju tolerantsemaks, et kui keegi tahtis seal külma duši all käia, siis nägusid ei tehtud.

      Delete
    8. uudishimust, sest sul on nähtavasti siseinfot - mismoodi selline poiss, kes tegelikult tahab edaspidi poiss olla, edasi elab? mismoodi teised poisid teda võtavad? pmst elab edasi transsoolise ohtlikku elu?

      Delete
    9. Kas sa ei ole kuulnud, et praegusajal pole soolise identiteedi muutmine midagi erakordset? (Noored) inimesed on ühel päeval oma sotsmeediakontodel she/her, teisel he/him, kolmandal they/them, jne. Seesama poiss ütleb homme õpetajale, ja teistele poistele, et ta öö jooksul otsustas, et ikka ei taha tüdruk olla, ja elu läheb edasi. Ei mingit ohtu kellelegi, peale nende tüdrukute muidugi, keda poiss riietusruumis kaemas käis, ja kes peenise nägemisest ehk pisukese emotsionaalse trauma said. Aga küll läheb üle. Õpetaja või koolidirektor tuletab meelde, et peab inclusive olema.

      Ajad on muutunud, notsu. Muidu ma seda postitust ju kirjutanud poleks, vanainimese hala uue aja hulluste üle.

      Delete
    10. Olen kuulnud, aga eeldasin, et see on klassikaline meedia outrage manufacturing ja võtsin seda terakese soolaga. Täpselt nagu ma natuke kahtlen, kas Floridas ikka kistakse laps vanema käekõrvalt ära, kui ta piisavalt hästi soonormidele ei vasta (mida ma olen teiselt poolt lugenud).

      Delete
  4. Huvitaval kombel tuli meil transsportlaste teema just paar päeva tagasi jutuks ning jõudsime samale järeldusele, et olukord on muutunud absurdseks. Põhimõtteliselt on tekkimas uus kategooria ehk enam pole mehed ja naised vaid mehed ja nood mehed, kes meestega koos võisteldes midagi ei saavuta, seega hakkavad end äkitsi naisena defineerima ja läbi täieliku ime võidavad kõik võistlused. Lahenduseks oleks ehk see, et naised (pardon, naisena sündinud) võivad dopingut kasutada :D Või et transnaised võivad naistena sportima asuda alles siis, kui kõik protseduurid läbitud, sest küüniline mina arvab, et nii mõnigi transnaisest sportlane hakkab end jälle mehena tundma, kui karjäär läbi on.

    Riietusruumide osas olen Notsuga sarnases paadis, ehk et igal juhul on ebamugav, aga eriti just teismelistele mõeldes, siis ma kujutan ette kui kohutav see tegelikult on, kui "poiss" riietusruumi tuleb. Teiste tüdrukute ees oli juba vastik riideid vahetada (teismelised plikad on ju õelad!) Lahendus? Prantsusmaa ujulate riietusruumid, kus kõik on koos, aga riideid vahetatakse kabiinides. Vetsud võivad ka vabalt unisex olla mu meelest kuniks seal piisavalt kabiine on.

    Sünnitava isiku teema on... nojah... nagu Reet juba viitas, siis ükski neist terminitest pole ju inclusive - menopausi läbinu ei menstrueeri, kel emakas välja opereeritud ei oma emakat, kõik emakat omavad ei sünnita või pole selleks ka võimelised ja mitte-mees on lihtsalt absurdne, eriti kui arvestada üks 15 aasta eest käinud diskussiooni selle üle, et woman ei ole hea sõna, sest seal sees on man. See sõnade tabuks tegemine hirmutab mind ausalt öeldes.

    Hüpliku jutu kokkuvõtteks: vähemuste kaitse on vajalik, kuid selle käigus ei tohi hakata teisi diskrimineerima ning kas ehk on mingi tase, millest alates mingi vähemus pole lihtsalt piisavalt oluline? Kuhu see evolutsiooniliselt edasi viib? "Pimeduse pahem käsi" on selles kontekstis hea raamat. Planeet, kus elanikud on androgüünid ja n-ö jooksuajaväliselt aseksuaalsed. Võid vabalt olla isa paarile lapsele ja samas ka ema. Ursula le Guinil olid väga põnevad mõtted.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oooo, "Pimeduse pahem käsi" on üks mu lemmikraamatutest!! Ja le Guin üks lemmikkirjanikest. Ja tõesti, "Pahemas käes" kirjeldab ta Winter'i asukate soolisust ja seksuaalsust imeilusasti ja sügavalt, nagu ka Maa elaniku oma.
      Väga terane sinust toda teost nimetada, evolutsiooni kontekstis.

      Delete
  5. Soovitan lugeda Douglas Murray The Madness of Crowds, aitab mõista läänemaailmas toimuvat vasakpoolsest ideoloogiast kantud kultuurirevolutsiooni. Tal on palju intevjuusid jutubis samuti.

    ReplyDelete
  6. Nagu siin juba korduvalt öeldud - vähemustele silmakirjaks, sest mainitud valetavaid poisse, õigusi andes kannatavad nn päristydrukud, sest AJALOOLISELT ongi plikad pidanud kõigile järgi andma ja vastuvaidlematult käske täitma. Niimoodi kasvatatakse uusi põlvkondi sõnakuulelikke ja vaikivaid naisi ja kõik on rahul.
    Kui tekibki vaidlusi, võidab see, kellel on rikkam isa.

    ReplyDelete
  7. Ma olen muidu inimkonna õnne ja heaolu sh mistahes laadi nõrgemate ja vähemuste poolt ja õudne on näha, kuidas yllas idee on pahatahtlike ja/või perverssete inimeste poolt nende tahtmisi täitma manipuleeritud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. kaaren, täpselt seda minagi! Et muidu ikka nõrgemate poolt, aga praegu, kui tahaks konspiratsiooniteoreetik olla, siis ütleksin, et nõrgemate kaitsmise sildi all üritatakse naissugu (tagasi) raamidesse suruda.
      Ei, oot, "üritatakse" on liiga umbmäärane. Las ma täpsustan, siit, kus mina elan. Ühendriikide vasakpoolsete jõudude poolt üritatakse naissugu mingitesse veidratesse uutesse raamidesse suruda. Ma siinkohal jään vait, sest suurem pilt on mulle endalegi (esialgu?) segane. Aga see on fakt, et mu enda partei (demokraadid) ei taha mind enam naiseks nimetada. Ja sunnib koolitüdrukuid kehalt poistega ühes riietusruumis olema. Ja naisi kehalt meestega sportlema.
      Ehh... ehk aeg annab arutust.

      Delete
  8. ma mõtlesin, miks mul on nii raske ette kujutada, et kedagi häiriks naistegardekas keegi lihtsalt sellepärast, et tal on teise soo keha - lõppeks ma ju tean küll, mida tähendab mehi karta. Pool tundi tagasi sõitsin ma bussiga peatuse kaugemale kui muidu, sest minu tavalises peatuses läks maha purjus mees, kes oli minuga juba enne üritanud juttu teha.

    Ja jõudsin järeldusele, et ma lihtsalt ei suuda ette kujutada, kuidas on tajuda mingit naistegarderoobi või -vetsu nii ... oma kohana, et ma üldse jõuaks mõtlema hakata, kas keegi on liiga teistsugune, et sinna kuuluda. Mul läheb ressurss sellele, et ma kardan, et ma olen ise liiga imelik, et sinna kuuluda; inimese mõttemaailm, kes on kindel selles, et ta tohib kusagil olla, asub minu jaoks kuskil nii hoomamatus enesekindluse tsoonis, et ma lähen kadedusest roheliseks ja kaotan mõtlemisvõime.

    ja ma samastan end seepärast automaatselt sellega, keda teised kuhugi ei taha. umbes et normaalsed inimesed mõtlevad, et vuih asotsiaal bussis, küll on vastik, mina mõtlen, et ega mind ometi asotsiaaliks ei peeta ja bussist välja ei visata.

    ja seetõttu tunnen ma oma turvatunnet ohustatuna eelkõige agresssiivselt normaalsete inimeste poolt, sest nad teavad mingil täiesti arusaamatul kombel, et neil on mingi koht ja mingid õigused, ja seega võivad nad sealt teisi välja ajada, ja ma pole kunagi kindel, et mina pole see teine.

    ReplyDelete
    Replies
    1. mis puutub kommentaari alguses mainitusse - et ma kardan samuti mehi - siis need mehed, keda ma kardan, on kah sellised ülearu isased, kes kindlasti ei ütle, et nad tunnevad end naisena.

      geimehi ka ei karda ega häbene.

      tõtt-öelda tunneks ma end seega transnaiste või geimeestega koos riideid vahetades turvalisemalt kui agressiivselt normaalsete heteronaistega, sest viimastest on kuidagi tõenäolisem rünnakut karta, "issand, vaata, milline sa oled" jne.

      Delete
    2. ahjaa. seda, et ma pole õige naine või et ma olen nagu mees või "täielik mees" on mulle ka öeldud - viimast nii kiitvalt kui ka laitvalt. pmst olen ma saanud ühiskonnalt tublisti signaale, et a) mehi üldiselt eelistatakse ja b) ma nagunii naise mõõtu välja ei anna. Ja sellest hoolimata tunnen ma ennast ikkagi naisterahvana, ainult et mingi imeliku naisterahvana.

      Delete
    3. notsu, aga sa saad ju (vähemasti teoreetiliselt) aru ka neist sinu mõistes "agressiivselt normaalsetest naistest/tütarlastest", kes, vastupidiselt sinule, EI TUNNE end riietusruumis vms koos meesterahvaga turvaliselt? Nimelt neist ma postituses räägingi. Inimesed on erinevad. Sina pole nemad, nemad pole sina.
      p.s. Mulle on mõlema poole, nii sinu kui nende hirmud arusaadavad.

      Delete
    4. ma ei saa lihtsalt aru inimestest, kes üldse tunnevad ennast riietusruumis turvaliselt. Riietusruumis ebaturvaline tunne on minu jaoks liiga enesestmõistetav.

      Delete
    5. pmst võiks öelda, et siin olen ma nagu VVN koerakakaga. "sul on nii hea elu, et su radaril üldse registreerub mingi koerakaka / teistsugune keha, ja sa arvad, et sul on raske?" (mürkroheline kadedus- ja raevuhoog).

      Delete
    6. Oh, see koerakaka... ma parem ei hakka :)
      Täiesti sõbralikult ja heatahtlikult ja armastavalt: see, et sina aru ei saa, on sinu... eee... mure. Ma saan su mürkrohelisusest 100% aru, mul endalgi mõned sellised teemad. Aga no täiskasvanud inimestena, tervet mõistust appi võttes peame ju ikkagi püüdma meeles pidada, et inimesed ON erinevad :)

      Delete
    7. aga on seal reaalne turvaprobleem või puhtalt turvatunde küsimus?

      sest viimasel puhul meenutab see mulle tglt seda, kuidas omal ajal olid just feministid rassilise segregatsiooni pooldajad ja seda just nimelt turvatunde argumendiga.

      Delete
    8. Mõlemad. Nii turvaprobleem (juhtumid seksuaalselt erutunud poistega tüdrukute riietusruumis) kui ka turvatunde probleem. Antud küsimuses ei leia ma, et üks oleks teisest alam või halvem. (Emotsionaalne) turvatunne on oluline. Sa oma riietusruumi-kommentaarides ütled sedasama ju. Vaevalt, et need "agressiivselt normaalsed" tüdrukud/naised su füüsilist turvalisust ähvardasid.

      Ja ma ei kannaks rassismiküsimust siia üle. See ei ole aus tänase päeva koolitüdrukute suhtes, ja läheb taas postituse teemast kaugele välja.

      Mulle tundub, et sa otsid nn. teisele poolele vabandusi, samal ajal kui minu postitus on tüdrukuid ja (sünnilt) naissportlasi kaitsvas positsioonis. Ma lubasin, et olen kommentaariumis tolerantne. Aga mu seisukohad on postituses kirjas, ja vähemasti hetkel jään nende juurde.

      Delete
    9. mu riietusruumi-kommentaarides - füüsilist turvalisust teised tüdrukud enamasti ei ähvardanud (kuigi oli mõni kinnihoidmise ja seeliku üleskiskumise episood), aga asi ei piirdunud ka lihtsalt vahtimisega, vaid verbaalselt käis kõva andmine, kambakesi ühe vastu. pmst pidin ma olema kohustuslikus korras keskkonnas, kus mulle nonstop seletatakse, kui nõme või eemaletõukav ma olen. ja nii aastate viisi.
      oluline oli sealjuures just see "kambakesi ühe vastu" - oleks üks, kes nõmetseb, siis mõtlekski, et noh jah on selline nõmedik, mitte et ma ise olen ebanormaalne.

      Delete
    10. ma tõtt-öelda mitte ei otsi vabandusi, vaid üritan väljendada seda, et kogu see garderoobiteema tuleb minu seisukohast võetuna privilegeeritud vaatepunktist, inimese seisukohast, keda mitte ei ründa enamus, vaid kes on ise selles konkreetses olukorras enamuse hulgas, mis juba ise annab teatava julgeoleku nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt.

      ma usun, et igasuguseid asjakorraldusi, mis on kellegi kaitseks välja mõeldud, saab keegi pahatahtlik inimene ära kasutada, ma lihtsalt ei usu, et see on hea argument selliste korralduste ärakaotamiseks.

      Delete
    11. Mul on kahju, et sa säärast läbi oled elanud.
      Ja mulle jääb ausalt öeldes arusaamatuks, miks sinu (kooli)kogemustega inimenesel tekib küsimusi/kahtlusi USA (sünnilt) tütarlaste kaevete osas riietusruumide turvalisuse, privaatsuse teemal. Minu arvates on neil, täpselt nagu sinul, õigus oma ebaturvalisust väljendada, enda eest seista.

      Delete
    12. ilmselt olengi ma siis soopime - ma saan väga hästi aru turvalisuse ja privaatsuse probleemidest, aga sooteema tundub selle juures täiesti marginaalne.

      nagu ma ütlesin, ma kardan vahel mehi küll, aga see on kas 1-1 olukorras, kus ta on minust selgelt tugevam, või siis olukorras, kus neid on rohkem. Üks mees karja naiste hulgas ei saa lihtsalt tehniliselt mind meesolemisega ohustada. kui ta muidugi relvastatud ei ole, aga kooliõpilaste relvastatus on Ameerikas muidugi juba täitsa omaette küülikuurg.

      Delete
    13. Jah, on küülikuurg, ja sinna me täna ei lähe. Püsime teemas.

      Delete
    14. pmst võiks ma gardroobiteema kokku võtta sellega, et kui garderoobid või vetsud on sellised, et üks valeväidetega sinna tunginud inimene saab seal mind ohustada, siis on need juba põhimõtteliselt halvasti korraldatud ja mind saaks seal ohustada kes iganes, kellega ma seal koos olen ja kes juhtub pahatahtlik olema. Sel juhul juhib see lihtsalt tähelepanu sellele, et süsteem on algusest peale halb olnud.

      Delete
    15. Mulle tundub, et me peaksime selle asemel, et oma isiklikke kogemusi USA tütarlaste riietusruumi-elule peegeldada, keskenduma pigem sellele, mis nendesamade tütarlste elus siin ja praegu toimub. Kui nad kurdavad, järelikult on põhjust.

      Delete
    16. viimase lausega ei taha ma nõus olla lihtsalt sellepärast, et minu garderoobikaaslased kurtsid minu eksistentsi üle nendega samas garderoobis. Olukorras, kus ma püüdsin olla nii nähtamatu, kui vähegi sain. Kui ma su selle lausega nõustuks, nõustuks ma sisuliselt sellega, et ma polekski tohtinud nendega samas ruumis olla.

      ma ei ütle, et sinu viidatud kurtjad on tingimata pahatahtlikud, aga ma ütlen, et kurtmine on vahel ka agressiooni vorm. Või poliitiliselt motiveeritud.

      Delete
    17. aga USA tütarlaste garderoobikogemustest on mul vähe öelda, sest ma ei tea täpselt, millest sa räägid - su jagatud näited olid pigem tippspordi vallast, mis on olemuselt nagunii jõle, tänapäevane gladiaatoripidamine.

      Delete
    18. mul tuli vahepeal meelde, kuidas Soome veekeskuses oli enesestmõistetavalt segasaun, kusjuures tervishoiukaalutlustel ei tohtinud seal ujumisriietega olla (need on enamasti sünteetilised ja hakkavad kuuma käes kahjulikke aineid eritama).

      pluss arvukad Eesti segasaunakogemused, aga need loevad vähem, sest ei ole n.-ö ametlikus avalikus veekeskuses.

      Mõtlen seega, kui palju USA sooteemalisest arutelust tõukub sellest, et seal on üldse sooline segregatsioon suurem. Puhtalt spekuleerin, aga järsku on selles olukorras ka sooidentiteet tähtsam identiteedi osa (samal ajal kui Soomes v Eestis saaks pikemat aega ringi käia, mõeldes palju vähem sellele, mis soo liikmena ennast tuntakse). Kui ma niiviisi mõtlen, on korraga arusaadavam nii see, miks osa kardab vastasoo tunnustega keha "oma" ruumis, kui ka see, miks on nii oluline olla ruumis, kus on oma identiteedile vastav seltskond. Kui kõik oleks enivei ühes saunas (ja häbelikel oleks oma privaatsed duširuumid jne), siis poleks üldse teematki.

      Kusjuures labidaga lüües tundub ka, et mida väiksem sooline segregatsioon, seda paremad lood soolise võrdsusega. eriliselt alatu näide - Soome vs Araabia maad.

      Delete
    19. notsu, ütled: "kurtmine on vahel ka agressiooni vorm. Või poliitiliselt motiveeritud." Minu kõrvus kõlab see ohvrisüüdistamisena, kui me räägime postituses mainitud Ühendriikide koolitüdrukutest ja naisena sündinud sportlastest.

      Taas ja veelkord: mul on tohutult kahju, et sul kooliajast säärased arme jätvad kogemused on. Aga taas ja veelkord tõmban omalt poolt sellele lõimeosale joone alla, sest ma ei jaksa rohkem selgitada, et minu postitus ei ole sinu koolikogemustest, vaid on USA tüdrukute/naiste kooli- ja spordikogemustest. Ja sellest, mida NEMAD tahavad. Tõsiasi, et sinu meelest tippsport jõle gladiaaatoripidamine on, ei tähenda, et nimetet naissportlased kuidagi vähem õigustet oleksid oma õiguste eest seisma.

      Vabandan sinu ees, sest tean, et kõlan teravalt, aga me sinuga tammume siin mõttetult ühe koha peal, kumbki ajab oma joru. Ma siinkohal viskan rätiku ringi.

      Delete
    20. sõnastaks siis nii: mis oleks sinu arust hea lahendus? et ei kannataks ei tüdrukud, kes on algusest peale tüdrukukehaga (kromosoomide teema on muidugi sellest eraldi asi) ega need, kes tunnevad end tüdrukuna, olles alguses teise kujuga kehas. Riske arvestades on see teine grupp minu teada statistiliselt võttes suuremas ohus.

      Aborditeema tähtsusest saan ma muidugi aru, aga selle puhul tundub mulle, et põhivastane ei ole siin mitte transsoolised inimesed, vaid needsamad huvigrupid, kes tahaks transsoolised ja kuhugi sugude vahepeale jäävad inimesed kalevi alla ära pühkida ja teha nägu, et pole olemas, just nagu nad tahavad teha nägu, et rasedustoksikoosi ja vägistamise tagajärjel tekkinud rasedusi ei ole olemas. Seal gängis on ka need tegelased, kes arvavad, et transmehed ja lesbid tuleb "korralikuks naiseks tagasi vägistada".

      Delete
    21. Naisõiguslaste ja transõiguslaste teineteise vastu ässitamine on muidugi nende poolt geniaalne "jaga ja valitse" lüke.

      Delete
    22. kui soovid, kustutan oma kaks viimast kommentaari.

      Delete
    23. Ei, muidugi ei soovi, et sa kustutad.

      Minu arvates on lahendus selline: transsoolistele (neile, kes soovahetusoppe läbinud pole) omaette riietusruumid (või kabiinid), juhul, kui nende trenni/koolikaaslased väljendavad, et nad ei soovi riietusruumi jagada, et see tekitab neis ebamugavust. Ja eraldi võistlusklass spordis.

      Mu eesmärk ei ole statistiliselt võrrelda, milline inimgrupp suuremas ohus on. Postituse sissejuhatuses ütlesin selgelt välja, et ma ei lasku teadusesse, erapooletusse, vaid kirjutan sellest, mida mina sünnilt naisena ja üksikindiviidina TUNNEN.

      Abordist rääkides - loomulikult on naiste õiguste põhivastane paremäärmuslik maailmavaade. Mulle lihtsalt ei meeldi see, kui abordiõiguste eest võitlevad institutsioonid jätavad teadlikult nimetamata selle võitluse põhiosalise - NAISE.

      Huvigruppidest: jaa, on tõsiasi, et vabariiklased tahavad nii abordid keelustada kui ka transsoolised kalevi alla pühkida. Aga kas seetõttu, et vabariiklased on “pahad” (jaa, minugi meelest on), tähendab, et Ühendriikide tütarlapsed peaksid abordiõiguste toetamiseks ja republikaanidele vastu hakkamiseks avasüli riietusruumis meheliku anatoomiaga inimesi vastu võtma? Või spordinaised kaasa noogutama, kui pooleldi mees naiste võistlused võidab? Lihtsalt seepärast, et parempoolsed (vabariiklased) on teada-tuntult tagurlikud, ja vasakpoolsed (demokraadid) on progressiivsed?

      Ma ei tea, mismoodi seda enam selgemini väljendada, kui öeldes, et ma ei jaksa enam vaielda. Sinul on asjast oma arvamus, minul on oma, me mõlemad oleme selle välja öelnud, mina postituses, sina kommentaarides - kas me ei võiks kokku leppida, et jätame sedakorda sedamoodi? Palun? Jah? Could we agree to disagree, nagu siinpool öeldakse?

      Delete
    24. kõik küsimused on siin retoorilised, eks? ma satun selliste peale vahel segadusse.

      Delete
    25. Retoorilised jah, kõik peale viimase.
      Ma tõesti ei jaksa enam :)

      Delete
    26. OK. Kuna ma ilmselgelt sain postituse eesmärgist valesti aru, siis ma võin kasvõi kõik oma mudru ära kustutada, kui segab.

      Delete
    27. Nalja teed? Segab? Absoluutselt mitte. Ma lihtsalt ei jaksa nii pikalt.
      Nagu ütsin, minu point on postituses kirjas (ja kommentaarides üle räägitud), sinu point on sinu kommentaarides. Diskuteerisime ka, aga lõputult ei saa ju ükski diskussioon kesta, seda enam, kui näha, et me vaated on mõnes asjas üsna erinevad. Mis on täiesti OK, meil pole ometi tarvis teineteist kallutada, siia- või sinnapoole.
      Ei kustuta siin midagi :)

      Delete
    28. Ma pistan siia suletud lõime lõppu asjaga natuke seostuva, aga ehk mitte ka väga palju seostuva mõtte. Notsu viide Soome saunakultuurile pani mind mõtlema, et ühest küljest tõesti on inimesed ehk liialt tundlikud paljaste kehade osas ning USAs, kui ma õigesti aru olen saanud, on see palja keha teema tugevam kui Euroopas. Lugesin hiljuti (vist) CNNist, kuidas üks kunstiõpetaja kinga sai, sest ei hoiatanud lapsevanemaid ette, et ta nende teismelistest lastele Michelangelo "Taaveti" fotot näitab. Marmorkuju paljas noks! Appi! :) Teisalt aga kerkib Eestis, kus vastassooline paljas keha ka ju ometigi kedagi kulmu kergitama ei peaks panema, igal aastal või iga paari aasta tagant üles diskussioon teemal "miks on poisid emadega ujulate riietusruumis ja mis vanuseni see normaalne on". Ma isegi mäletan häguselt mingi mehe kaebekirja teemal, et ujula riietusruumi koristaja oli vanem proua, et fui, kuidas nii :)

      Kui me oleks sooneutraalsemad, oleks nii mõnigi asi tõesti lihtsam, aga siis tõesti kõik kokku, mitte nii et mina väidan midagi ja teised peavad seetõttu kannatama. Sünnitanud isik ma keeldun olemast. Olen naine ja ema. Miks mina ei või end lihtsalt nii defineerida? Miks ma peaks enda definitsiooni muutma lihtsalt selle pärast, et see pole kõiki kaasav? See vist häiribki mind kõige rohkem. Kui meil on valikuvabadus ja kaasamine, siis tahan mina ka enda omi jätkuvalt omada! Transnaine/mees/fluid kutsugu end nii nagu tahab ja mina ennast nii nagu ma tahan. Ametlikes allikates lisagu lihtsalt juurde üks definitsioon: women/men and those identifying as such. Muide, hiljuti Saksamaal käies nägin töökuulutust, kus tavapärase täpsustuse, et kandideerima on oodatud nii mehed kui naised, oli lisatud ka "muud". Saab küll kolme kategooriaga hakkama, tuleb lihtsalt ümber harjuda (ehkki jah, seda kolmandat kategooriat siis ilmselt mingid aktivistid ei sooviks, eks).

      Delete
    29. heh, Saksa keelgi ju soosib, neil on kolm grammatilist sugu, kusjuures inimesed jagunevad nende vahel nagunii kuidagi suvaliselt.

      Sinu seisukohtadega olen üldiselt nõus.

      Delete
    30. Rohelohe, olen sinuga täitsa nõus, et üldises plaanis oleme alastuse suhtes liig tundlikud (tundlikuks kujunenud, evolutsiooni käigus), ja USA on (vist) eriti tundlik, kui Eroopaga võrrelda. Näiteks islamimaadega ju võrdlema ei hakka, eks.
      Aga. Tundlikkuse aste peaks ikkagi igaühe enda otsustada jääma, seda ei saa peale sundida, ette kirjutada, et vaat meie siin käime kõik koos paljalt saunas, teie peate ka. Näiteks minu jaoks on segasaun täitsa OK, aga tean inimesi (eestlasi), kelle jaoks pole.
      Postituse mõte ongi selles, et tundlikkuse/tundetuse malli SUNNITAKSE teatud osale elanikkonnast peale. Kusjuures mitte ainult sünnilt naistele, vaid ka soovahetajatele – paljud neistki valiksid tõenäoliselt nn. kolmanda riietusruumi, mitte M või N, või siis eraldi kabiini.

      Kaasamise osas samuti nõus. Kaasame, aga kaasame siis juba sünnipäralt naised ka, need, kes end jätkuvalt naiseks soovivad nimetada.

      Delete
    31. Ma taipasin nüüd, et mu lahendustele orienteeritud mõtlemine tegi minust siin veidi teemast mööda jaurava trolli :D Ma ikka ei saa, kohe hakkan mõtlema, kuidas hundid terveks ja lambad söönuks saaks.

      Olgu mainitud, et me loksume mu meelest tegelikult täpselt samas paadis, mis on täis täiesti tavalisi tolerantseid inimesi, kelle jaoks on vähemusgrupid enamjaolt kõik täiesti vastuvõetavad ja tervitatavad, kuid kellele ei meeldi, kui õiguste nõudmisel ja võrdsuse loomisel tehakse liiga teistele (eriti meile endile) ja kui õiguste nõudmine käib läbi liialt agressiivse in-your-face retoorika. Oled sa kunagi Little Britain sketšisarja näinud? Seal on üks ütlemata adoraabel roosasse liibukasse riietatud tegelane, kelle traagiliseks tunnuslauseks on: "I'm the only gay in the village!" Sellega seonduvalt leian, et see oli sul õige tähelepanek, et suurem osa päriselt transsoolisi inimesi (ma usun, sarnaselt sulle, et siin on väga suur osa moehullust ja olukorra ärakasutamist) sooviks tõesti pigem kõigest, et neil oleksid mõningad õigused ja et neid ei koheldaks friikidena. Just nagu 99,99% geisid ei jookse sädelusega kaetuna mööda tänavat ringi vaid on täiesti tavalised inimesed, kes ei pea vajalikuks oma orientatsiooniga liputada on tõeliselt transsoolised pigem ehk sisimas väga õnnetud, et elu ninanips neid valesse kehasse pani.

      Delete
    32. Rohelohe, mina küll ei märganud ega tunnetanud, et sa teemast mööda oleksid jauranud. Ka su viimatisele kommentaarile kirjutan kahe käega alla. Kusjuures ma tean ja mõistan trans-teemat ehk pisut rohkemgi kui mõni teine mitte-trans inimene, sest mu armas lapsepõlvesõber on juba aastaid trans, olen ta muutumisprotsessi üsna lähedalt kõrvalt näinud, mõndagi ka temalt endalt kuulnud.

      Geidest ja sädelusest - jaa, issand jumal, suur osa neist on ju sädelusest kaugel, täiesti mainstream väljanägemisega, või siis geimehed näiteks pigem rõhutatult maskuliinse stiiliga. Ei, ma Little Britain sarja pole näinud, aga sa tekitasid huvi :)

      Delete
    33. Ma saan Notsu punktist aru, et on niiehknii inimesi, kes ennast teiste seltsis ebamugavalt tunnevad - ja kolmanda poole pealt on ilmselgelt ka poisse, kes peavad ennast täitsa poisteks, aga tunnevad ikka ennast riietusruumis ebamugavalt, sest on ehk liiga väikest kasvu või muul moel normist erinevad. Õigupoolest olen kuulnud konkreetseid jutte sellest, kuidas poiste riietusruumis harrastatakse vägagi füüsilist kiusamist, nt koolikotti kusemist ja riiete vetsupotti toppimist. Nii et ideaalseks lahenduseks olekski hoopis unisex riietusruumid õpetaja järelvalve all ja privaatkabiinidega.
      Abordi osas on ka mulle jäänud mulje, et seda keelavad just konservatiivid, nii et mida.

      Delete
  9. Mul hetkel juhe liiga koos ja liiga väss olla, et muud kommenteerida, aga selle abordi keelustamise osas (mis on kohutav muutus, vahet pole mis otsast vaadata), ma üllatasin ühte ameeriklast (kui nüüd märtsis külas käisin) vaatepunktiga, millele ta ei olnud mõelnudki. Et sedavõrd tore ja priviligeeritud hobi nagu reisimine - kui ma peaksin rasedana USAsse reisima, siis ma arvestaks juba lennupileteid valides sellega, mis osariikides oleks vahemaandumine, rääkimata sellest et rasedana USAs reisides neid teatud osariike täiesti vältida. Nii sajaks juhuks, sest KUI midagi läheb kehvasti, siis ma ei taha et ma seal hinge vaagun, kuni "võib" minu elu päästma hakata või veelgi hullem, juba olemasolev laps emata jääb, sest "rakukogum on ka inimene!" Ja see oli talle selline silmade avamise moment, et ka see eluvaldkond on mõjutatud.

    Muule tekstile noogutan laias laastus kaasa, osad asjad on mul endalgi selgeks mõtlemata, paarile punktile tahaks vastu argumenteerida aga... jään ootama homset päeva, kui aju puhanum.

    ReplyDelete
    Replies
    1. see on tõesti õudne ja ma mõtlesin ise just sama. Kui ma oleks selles eas, siis jälgiks väga põhjalikult õigustikku.

      Delete
    2. Väga hea point, Ene.
      Kusjuures minu teada (ma hetkel ei hakka seadusandluses sobrama, fakte ei oma) mõned osariigid karistavad kriminaalselt (või plaanivad karistada) ka nn. aborditurismi (mis jube sõna, vabandust!), st. olukorda, kus naine reisib vabama abordipoliitikaga osariiki, laseb seal protseduuri teha.
      Muidugi, kuna meil siin ju kohtussekaebamiste tõotatud maa, istub enamik mistahes seadustest kusagil keskmistes kohtuastmetes kivi taga kinni, st. reaalsuses seadus (veel või enam) ei tööta.

      Delete
    3. kas mingigi lootus on, et tuleb uus Roe vs Wade'i taoline pretsedent või isegi föderaalne seadus, mis abordiõigust kaitseks? või on Ülemkohtu koosseis täitsa lootusetu?

      Delete
    4. Mingi lootus on. Vastava seaduse võib Kongress vastu võtta. Miks demokraadid seda siiani teinud pole, jääb mulle arusaamatuks, neil on aastaid aega olnud, teinekord lausa enamus mõlemas Kongressi kojas, ja see on ju kogu aeg teada olnud, et Roe v. Wade polnud SEADUS, see oli KOHTUPRETSEDENT, mis vaid mingil imeväel püsis.
      Taas, süüdistan omaenda parteid, st. vasakpoolseid.

      Delete
    5. USA-välise inimesena pakuks, et järsku on seal lihtsalt harjumus lasta kohtupretsentidel seadust mängida, nii et on meelest läinud, et neid on lihtsam muuta, ja oli sestap petlikult muretu olla.

      Delete
    6. Ei, su oletus ei vasta tegelikkusele. Demokraatide ladvik teadis väga hästi, mis mängus oli. Neil pole mäluga probleeme, või kui ongi, siis mitte NII tõsiseid.

      Delete
    7. seega ei olnud see ilmselt (enne Roe-Wade'i äramuutmist) valimistel oluline teema, või ma eksin? Mis teil õieti kampaaniates kirgi kütab? majandus?

      Delete
    8. Kord majandus, kord mõni teine teema. Majandus pole alati kõige olulisem, vt kasvõi viimased valimised. Majandus persses, võitsid ikkagi demokraadid.

      Veelkord, ma keskenduks kommentaarides postituse teemale. Ära pane pahaks, aga mulle ei ole nii lai haare jõukohane, kui sina siin üritad haarata :)

      Delete
    9. ma ei laseks tegelikult vabariiklasi niisama kergelt konksu otsast lahti. demokraadid lasid abordikeelu võimalusel liiga kergelt juhtuda, aga vabariiklased tegutsesid aktiivselt selle saavutamise nimel. ei ole mu arust päris samaväärne halbus.

      Delete
    10. Aga minu arvates ON samaväärne halbus. Demokraadid ei kaitsnud Ühendriikide naisi. Mittemidagi tegemine on minu meelest mõnel juhul samaväärne kurja tegemisega.

      Veelkord: ma tõmban siinkohal omalt poolt Ühendriikide poliitikamaastiku arheoloogilistele kaevamistele joone alla, jään postituse teema juurde. Nagu ütlesin, ma tõesti ei jaksa haaret nii laiaks ajada, kui sina seda suudad.

      Delete
  10. Spordist - kunagi tehti asi ju väga lihtsaks, oli xy, xx ja kogu lugu.
    Olgu, võibolla olid siiski ka xxx, xxy ja yyx erandid, aga neil juhtudel vist ainult xxx oli võimeline midagi spordis saavutama.
    Pärast nende reeglite jälgima hakkamist kadusid spordiareenilt õed Pressid ja Tšudina. Nüüd on õeksed tagasi, vaevumata isegi habet ajama, sest õiglus lekib kusagilt.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Just. Nõus. Õiglus lekib.

      Delete
    2. Ma guugeldasinneid, surnnt ju - või on mingid uued õed Pressid?

      Delete
    3. Võin eksida, aga mina lugesin kaamose kommentaarist välja, et viimases lauses on "õed Pressid" nii-öelda üldnimetus.

      Delete
    4. Jep. Üldnimetus.

      Delete
  11. Isiklikust kogemusest Kanadas võin öelda, et karvad läksid rohkem kui turri kui imetamisnõustaja hakkas kasutama terminit "chestfeeding", põhjendades, et ilma rindadeta inimesed tunneksid end muidu kõrvalejäetuna.
    Kui mõelda selle peale, et ka näiteks ravimite toime meestele ja naistele on erinev, siis tundub praegune suunav lobitöö sooneutraalsuse poole küll sabotaažina.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oojaa, "chestfeeding". Mul oli esialgu plaan see termin ka postituses jutuks võtta, aga oleks liiga pikaks läinud. Aitäh, et ära märkisid.

      Delete
    2. Meditsiini kohta. Kusagilt lugesin, et mingi hormooni - östrogeen? - kõrged näitajad veres (vist) viitavad sünnipäralt meeste puhul otseselt munandivähi või mingi muu taolise raske haiguse võimalusele. Aga arstidel pidavat olema keelatud patsiendi sünnipärases soos kahtlemise puhul küsida, kellena inimene sündis... Ravimite erinev toime ja näiteks läheneva infarkti erinevad tundemärgid on sarnane teema.

      Delete
  12. Piers Morgani vestlused kõikvõimalike äärmuslastega on head. Meeldivalt mitte-poliitkorrektsed, kuid viisakad.
    Ja inglise keel annab näiteks neile, kes ennast tahavad "nendeks" kutsuda lasta ainult kütust juurde, asesõnade soolisus on ses mõttes ikka väga ebamugav.
    Ühes asjas olen Notsuga nõus. Riietusruumides on alati ebamugav. Seda ebamugavust on raske vähendada, kuid ülikerge kordades suurendada, lükates sinna ebakindlate naiste-tüdrukute hulka veel mõne poisi või mehe, kutsugu ta ennast kuidas tahes. Notsul on ses osas natuke teised hirmud ja hirmutajad, kuid lööme seekord laia lauaga: naised tajuvad, et nende valik, kelle ees oma keha paljastada pole enam nende valik, vaateaknal on kardinad eest kistud. Siin pole kaasamisega midagi tegemist, siin on tegu psühholoogilise painajaga. No tõesti, feministid, andke hagu! (aga sport ajab mind ikkagi kõige rohkem urisema, sportlik ja toonuses tüüp nagu ma olen, jajaa)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, Piers oskab. (Ja müüb hästi) ;)
      Ning justnimelt, VALIK on naistelt ära võetud, riietusruumide osas. Täpselt sama ju ka aborditeemaga, kus tegemist on naiste valikuvabaduse piiramisega/äravõtmisega.

      Delete
    2. Olles ise kahe poja ema, pean ma veel kord meelde tuletama, et tüdrukud ega transsoolised pole ainsad, kellel on kahjuks võimalik ennast riietusruumis ebamugavalt tunda, nigelama ja ebastandartse kehaga poistel on seesama oht. Mis on üks täiendav stressor koolispordi juures.

      Delete
  13. Heldeke, ma elan ikka täiesti teisel planeedil- loen nagu muinasjuttu. Ja loomulikult, kui midagi sellist oleks Eestis, oleksin ma tänaval protesteerimas..:)
    Aborditeemas oskan kaasa rääkida. Ja ma ei saa siiani aru, miks ei ole veel tekkinud liikumist, mis nõuaks meestele vasektoomiat, seniks, kuni nad on piisavalt vastutustundlikud sigitama.
    Jah, ma tean vastust. Ükskõik, mida me räägime, siis senini on kaitsmata suured vähemusgrupid- naised ja mittevalged rassid. Siinkohal oleks kena öelda, et äkki alustaks nendest, enne kui jõuame väiksemate vähemusteni. Aga see oleks ilmselt kellegi jaoks solvav ja diskrimineeriv :) :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. No meil siin protesteeritaksegi. Paraku, neid, kes protesteerivad, nimetatakse transfoobideks ja (ultra)parempoolseteks. Ma seetõttu kõhklesingi nii kaua, enne kui mõtted välja käisin. Olen üsna kindel, et leidub lugejaid, kelle jaoks olen nüüd Varro Vooglaiuga samas kategoorias. Ja kui oleksin sotsiaalmeedias tegev või tuntud, siis käiks "kustutamine" vist juba täie hooga.
      Ühesõnaga, kui tahaks teemat laiendada, võiks otsapidi veel ühe õiguse, nimelt sõnavabaduse sisse tuua.

      Delete
    2. Siin üks paari päeva tagune uudis mu sõnavabaduse kommentaari illustreerima: https://www.youtube.com/watch?v=Vk1-c4wFa9s (3min 30sek)

      Märgin veel, et uudist edastav NBC News asetseb USA poliitikaspektri keskel/või on pisut vasakule kalduv. https://www.thefactual.com/blog/is-nbc-news-reliable/ Klipi alguses kasutab uudisteankur peategelase Riley Gainesi kohta väljendit "controversial speaker".

      Delete
  14. Kui peaks huvitama: lühike dokfilm Lia Thomas'est, 12 min.
    https://www.youtube.com/watch?v=OhmoN0wNKAo

    ReplyDelete
    Replies
    1. Juuni 2022: "World swimming’s governing body The International Swimming Federation (FINA) has effectively banned transgender women from competing in women’s events".
      https://apnews.com/article/transgender-swimmers-new-rules-fina-world-governing-body-c17e99d3121fa964336458b57ae266f7

      Delete
  15. Kaks nupukest lisaks. Kunagi ammu, kui meie tollasele beebist lapsukesele määrati raviujumine, oli ujulas ainult üks duširuum. Ma siis parasjagu pesin ennast seal, kui sain pähe provvalt, kes koos mehega kaksikuid ujutamas käis. "Mida, te võtate ennast siin alasti ja mul on mees kõrval riietusruumis!". Ee ... ma esiteks oletan, et kodanik mees oli enne ka paljast naist näinud, teiseks me polnud samas ruumiski, kolmandaks - tule taevas appi! Beebi tuli ju ka ära pesta ja ausalt, mul polnud küll aega võõraste inimeste kehasid jõllitada, aga ju siis teistel on teistmoodi. Nii et kunagi ei tea ette, mis keda häirib ja kelle õigusi rikutakse.
    Teine nupuke on see, et mul kasvab kodus noor inimene, kes kutsub end vastassoost inimene nimega ja ütleb, et ta tahakski olla sellest soost. Et mis teile teooria, on minule praktika ja ausalt, ma isegi ei tea, mida teha või kuidas reageerida, niisiis ei reageerigi. Lõppeks on see tema elu ja tema otsus, kuidas ta oma elu elab, aga kuniks ta on alaealine, ma selle teemaga väga sügavuti ei kavatse kaasa minna. Kogu tolerantsuse juures olen ma siiski nii palju konservatiiv, et nii suurte muutuste tegemisel tuleb kõik aspektid hoolega ja pika aja jooksul läbi kaaluda. See pole mitte kergekäeline otsus.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hm. Tõepoolest, mis meile teooria, on sinule praktika.
      Kas ma tohin küsida ühe küsimuse?
      /Vastust ära ootamata/
      Kui küsimus on liig isiklik, siis vabandan, ja jäta vastamata. Ja kui küsimus on sobimatu või rumal või asjatundmatu, siis palun ütle seda, et mul oleks võimalik õppida, kuidas edaspidi säärastele asjadele läheneda.
      Et siis: kuidas sulle tundub, kas su laps käiks seda teed ka juhul, kui see praegu nö. trend poleks?

      Delete
    2. Vastan ausalt, et ma pole kindel, sest tõepoolest, noored inimesed on igasugu trendidest väga palju mõjutatud, nad on vägagi teadlikud. Ja eks teismelised ju tahavad piire kombata, tahavad katsetada ja uurida, oma identiteeti luua jne.
      Kui veel ausam olla, siis ma vahel mõtlen, et miks just mina ja miks just minu laps ja kas mul veel vähe igasugu jamasid kaelas on. Aga ega ma valida ei saa, eks, on nii nagu on. Vblt läheb see kõik vanusega üle, aga vblt on mul kunagi siis lihtsalt teisest soost laps, eks seda näitab aeg. Ja armastan ma teda igal juhul, see on ka päevselge.

      Delete
    3. Ole sa tänatud vastuse eest.

      Mu lapsepõlvesõbra (keda ülalpool korraks mainisn) ema on mulle eluaeg hästi lähedane olnud. Ja tema ütles samad sõnad mis sina: "mul on nüüd lihtsalt teisest soost laps, ja ma armastan teda igal juhul."

      Delete
  16. Spordist - just täna Delfis uudis: https://sport.delfi.ee/artikkel/120172284/veider-konnak-ja-mehine-jalg-male-meistrivoistlustel-niqabi-kandnud-naismangija-osutus-meheks
    Ehk siis ohud valitsevad mujalgi... samas ma pole üldse aru saanud, miks males peaks meeste ja naiste vahel sellist vahet tegema, sest kas päriselt ka veel tänapäeval keegi arvab, et naised ei suuda malet mängida.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Muide ma kah just selle postituse raames mõtlesin male peale. Et miks meestele ja naistele eraldi kategooriad?
      Wikipedia näiteks ütleb nii: https://en.wikipedia.org/wiki/Women_in_chess

      Delete
    2. Oletame, et ma võtan kaks gruppi konnasid, panen nad hüppama ja mõõdan seda, kes kolme katsega (või ühega, vahet pole) kõige kaugemale hüppab. Ainus erinevus kahe grupi vahel on see, et ühes grupis on konnasid tuhat ja teises sada. Matemaatiliselt on äärmiselt tõenäoline, et nii kõige pikem kui ka kõige lühem hüpe tuleb grupist, kus on rohkem hüppeid. Konkreetselt malest rääkides on see gap (grandmasterite arv, keskmine ranking) väga selgelt näha kõigi erineva suurusega gruppide vahel - näiteks mehed vs naised, India mängijad vs Norra mängijad jne.

      Aga miks rohkem vanemaid ei pane oma tütreid maletrenni (või veel olulisem, miks nii paljud tüdrukud teismeikka jõudes seal edasi ei taha käia) ... Pakun, et see on juba sotsiaalne. No ja kolmandaks muidugi on sotsiaalne ka see, et teatud asjad, mis aitavad kaugemale jõuda (julgus riske võtta, julgus "üle laipade minna") ... pekstakse tüdrukutest välja (kas verbaalselt või füüsiliselt), samas kui poisid saavad sama käitumise eest kiita.

      Delete
    3. Jaa, naised males on raudpolt sotsiaalne teema, ehk et miks neid seal siis ikkagi vähem on. Ma polnud selle peale mõelnud mitte ühtegi mõtet (sest ausalt, mu kokkupuuted malega on elus olnud väga nullilähedased), aga siis ma vaatasin Netflixi sarja "Queen's Gambit".

      Ja naiste käitumine spordis on üleüldse teistsugune kui meestel, seda on uuritud, aga see on juba teine teema.

      Delete
  17. a) Abort - mina saan aru, et keelekasutus on sellest, et kui on naisena sündinud mees, kel emakas veel alles, siis tema tunneb end halvasti, kui öeldakse, et "naine tegi aborti", sest tema jaoks on sooidentiteet ülioluline. Minu jaoks ei ole, nii et minul on täiesti ükskõik, kas selles väga konkreetses meditsiinilises teemas öeldakse minu kohta "emakaga inimene" või mitte, sest mul pole siin mingeid ebakindlusi, see ei pane mind end kuidagi vähem naisena tundma.

    b) Riietusruumide koha pealt olen sama meelt nagu Notsu, et nö Prantsuse tee (ühine ruum, aga kõigile eraldi kabiinid) oleks parim valik. Transinimesed on siin marginaalne vähemus, aga ka mina mäletan koolipõlvest, kuidas keegi ei käinudki pesemas, sest kallid sookaaslased mõnitasid pesemas käijaid. Mina ühel hetkel hakkasin siiski käima, sest mul oli ükskõik. Muuhulgas mõnitati ka neid, kes hakkasid liiga vara või liiga hilja rinnahoidjat kandma, neid, kellel olid liiga suured või liiga väikesed rinnad, jne. Kui nii väga ikka naisi kaitsta tahaks, siis kaitseks kõigi eest, eks, sh teiste naiste. Ja täiskasvanutest rääkides meenus mulle ka kohe see Rohelohe näide - ma olen perekoolist sada korda lugenud sarnaseid kurtmisi, kus ema ütleb, et "aga mu 12aastane pojake on häbelik ja ei julge üksi meeste riietusruumi minna, aga teised naised ei tunne end mugavalt, kui poeg nendega samas ruumis on". Minu tulevane mure ka, kui mees ei saa ilma minuta lapsega spaasse minna, sest peaks teda siis seal terve ilma ees (lahti) riietama. No ja see "poiss sai naiste riietusruumis erektsiooni" - meil koolis mõnitati poissi, kellel pesemas käimise käigus erektsioon tekkis, mõnitasid teised poisid ja hea, et tappa ei saanud (minu teada ei ole gei ega midagi, teismelistel poistel lihtsalt vahel juhtub). Nii et geipoistel meeste riietusruumis on ju reaalne füüsiline oht. Ehk siis on sada põhjust, miks mitte teha sellest "cis vs trans" teema, vaid "kuidas igale indiviidile võimalikult palju privaatsust pakkuda" teema.

    c) WC-teema on minu jaoks reaalselt naljakas, sest ma ei tea, kuidas teil, aga minul on absoluutselt iga tööandja sundinud mind "oma privaatsussoove maha suruma" - ei ole mitte üheski töökohas pakutud võimalust sooliselt segregeeritult sital käia ja ma ausalt öeldes ei ole kunagi selle pealegi tulnud, et seda nõudma peaks. Aga samas ma ei tea, mis seis USA koolides on, meil siin Eestis olid eraldi kabiinid, nii et keegi nagunii sind asjatamas ei näinud, äkki USAs on üks suur renn keset ühte tuba, mille kohal kõik tüdrukud või poisid kükitavad, siis saaksin aru sellest probleemist.

    d) Spordis olen küll konservatiiv ja arvan, et seal on alati olnud mingid arbitraarsed füüsilised piirangud. Ja seal on normaalne, et mingi hulk inimesi jääb lihtsalt välja, sest nad ei vasta nõuetele. Neil on võimalus oma võistlusi teha vms, aga keskmine sportlane peab ka teadma, et ta võrdleb kõigiga võrdsetel alustel. Mis on tegelikult muidugi bullshit, sest tegelikult võistled sina näiteks ausalt, aga Andreasele on issi dopingut sebinud ja kuni ta vahele pole jäänud, tema võidab (või ei võida selle abil ka, aga siiski). Ehk siis "võrdsed alused" on spordis naljanumber nagunii, aga peaks vähemalt üritama selle poole püüelda.

    ReplyDelete
    Replies
    1. “..ei ole pakutud võimalust võimalust sooliselt segregeeritult sital käia” – sa, Rents, oled võrratu. Ilma sinuta oleks mu maailm palju vaesem, ausõna.

      Aga muidu - aitäh kommentaari eest, tahtsingi teada, mida sina asjast arvad. (Kanada Anu pean vist ekstra torkima minema, mind tema vaatenurk kah väga huvitab, postituses jutuks olnud olud on neil seal enam-vähem samad mis meil siin USAs, vist.)
      p.s. Ei, USA koolides ei ole renni keset põrandad. On kabiinid, ja poiste vetsudes pissuaarid.
      p.p.s. Ahjaa, niipalju veel lisaks, et minulgi pole naisena mingeid ebakindlusi, aga sellegipoolest ei meeldi mulle, kui mind ametlikes dokumentides emakaga inimeseks nimetatakse. Samas, eks see olegi personaalsete eelistuste küsimus.

      Delete
    2. Aa, üks argument mulle tegelikult tuli meelde, miks koolis võiks ikka eraldi vetsud olla - meenus, kui kohutavalt poiste vetsud haisesid. Ma eeldan, et seal on midagi pistmist testosteroonitasemega vms, mitte ei kusnud nad kõik põrandale. See oli ikka kohutav, kui mõtlema hakata (ja raudselt seotud selle "normaalsed inimesed ei käi pärast kehalist pesemas" suhtumisega). Nii et segregatsioon võiks kuidagi haisu järgi käia - kui sa tunned end naisena (või oledki täiesti tavaline cis-naine), aga haised nagu isane tuhkur, siis käid teiste omasugustega samas ruumis. Hästi lõhnastatud geipoiss võib minuga samasse ruumi tulla. Aga selle jaoks oleks vist vaja igasse kooli nuusutaja palgata.

      Delete
    3. üks mu sõbranna jälle räägib, et ta jälestab naistevetsudes olevat haisu, mis on seal samamoodi lihtsalt niisama üleval, ilma et keegi ekstra läbustaks. ja et meestevetsus registreerib ära, et haiseb, aga see ei hakka samavõrd vastu. Arvas, et ta on ilmselt siis eriti radikaalselt hetero, nii et meessuguhormoonid lõhnavad halvimal juhul neutraalselt, aga naiste omad vastikult.

      Delete
    4. (meestevetsus on ta käinud muidugi samal moel nagu vähemalt pooled Eesti naised - kui on süsteem "kummalgi 1 soolokabiin", siis naistevetsu ukse taga on kilomeetrine saba ja meestevetsu ukse taga ei kedagi, ja julgemad naised lähevad sinna tühja meestevetsu.)

      Delete
    5. hakkasin muide mõtlema, mismoodi meil arstidokumentides inimestest kirjutatakse, ja mu mäletamist mööda olen ma oma digiloos pidevalt lihtsalt "patsient", mitte "emakaga inimene" ega "naine". See, mis kehaosad mul on, on arsti jaoks olulised siis, kui seal midagi viga on, ja sedamööda tulevad nad ka jutuks, aga mina olen arsti jaoks ikka lihtsalt patsient.

      Delete
    6. Rents, ma armastan sind peale seda haisu-kommentaari VEEL rohkem :)

      notsu, ma olen muide kah see, kes (tühjas) meestevetsus käib, kui naiste omas saba on.

      Arstidokumentidest - meil siin tuleb ära märkida, mis soost/sootu/vms oled. Las ma lähen vaatan oma pabereid... ahaa. Variandid: male/female/choose not to disclose/other. Varianti "emakaga inimene" minu elukohaosariik ilmselt (veel?) ei kasuta, vähemasti mitte neis dokumentides, mida mul on täita tulnud.

      Delete
    7. vbla on nad mul ise midagi soo kohta kirjutanud, ega ma ei tea, mida täpselt.

      Ega ma tglt ju sedagi tea, kas ma üldse olen XX, mu kromosoome pole minu teada kunagi kontrollitud, ja anatoomia pole selle kohta mingi garantii.

      Delete
  18. Konservatiivide kurtmise üks refrääne on praegu, et soovahetust soovivate tütarlaste arv olevat plahvatuslikult kasvanud.
    Oma pubekapõlvest mäletan kindlat veendumust, et poiste elu on tohutult lihtsam. Kas see veendumus ka nii suurelt tõele vastas kui mu fantaasia ette maalis, kuid ma tahtsin NII VÄGA, et oleksin poisina sündinud. Vähem piiranguid, tol ajal peaaegu olematu oht seksuaalseks vägivallaks, kehaliste muutuste lihtsus (no selles ma kahtlemata eksisin, kuid poisid vähemalt ei pidanud menstrueerimisega maadlema). Käitumises olid piirangud poiste jaoks nagu kummipael, seevastu kui tüdrukud peeti puuris.
    Ja siin on siis nüüd mõtlemisainet: mis siis tänapäeva konservatiivide jaoks nii väga muutunud on? Väga nagu polegi, see maailm neile sobib. Aga tänapäeva pubekad mitte ainult ei taha poisid olla, sest elu näib lihtsam, vaid neil on see uks ka olemas. Võta lingist ja vajuta. Nad tahavad neist konservatiivseist piirangutest välja ja otsustavad korraldada isikliku mässu, selle asemel, et süsteemi muuta (allaandjad :D)
    Minust kasvas lõpuks vägagi naissoost inimene. Ok, see kõlas veidralt, kuid mõte on täpne. Mul oli aega ennast leida, keegi ei lükanud mind tagant - polnudki kuhu lükata ju. Ühel mu kooliõel nii hästi ei läinud, tema otsustas mehe moel elada, see sobis talle, kuid mitte ühiskonnale.
    Uks peab olemas olema, kuid sinna lükkamine on jama.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul oli lapsena sama teema, et ma kohutavalt tahtsin poiss olla. Sellepärast, et mulle ei meeldinud käituda nii, nagu tüdrukud pidi käituma, poistel tundus olevat oluliselt rohkem vabadust KÕIKE teha. Ma pidin pidevalt kuulma, kuidas tüdrukud ei see teda ega toda ja ma ka ei tohi teha (puu otsa ronida, vibuga mängida, lasteaias ei lubatud autosid puutudagi jms). Ja ehkki ma pole oma sünnipärase sooga tegelikult üldse pahuksis ega midagi, siis tänase päevani ma ei ole "naiselik" naine, mulle ei meeldi paljud stereotüüpselt naiselikud asjad (aga osad jällegi meeldivad ka) ja ma ostan aeg-ajalt ikkagi endiselt meeste riideid, sest need näevad oluliselt normaalsemad välja (ja ma olen 100% veendunud, et riietel tegelikult ei ole sugu ja mehed võivad mu meelest vabalt kanda võrksukki ja seelikuid, kui nad tahavad). Ehk siis ma olen eluaeg tahtnud KÄITUDA nagu mees, ja õnneks ma olen piisavalt... pardon my french, aga pohhuist, et niimoodi ka käituda. Aga ma saan väga hästi aru, et sammuke edasi oleks see hetk, kus tekib küsimus, et kas sa ikka tegelikult tõesti ei tahaks pigem mees OLLA. (Mina ei taha ja see on OK).

      Delete
    2. Kusjuiures, kui (rõiva)ajalugu vaadata, siis mehed ongi ju sukki ja seelikuid kandnud, uhkusega. Riietel, jah, pole sugu. Kui konkreetseks minna, siis mina isiklikult olen vaimustunud näiteks Harry Sylesi stiilivalikutest. Ta muusikalooming jätab mind suht ükskõikseks, aga rõivastele aplodeerin püsti seistes.

      Uksest, mida Kaamos mainis... USAs ongi praegu just nimelt see probleem, et lapsi/noori LÜKATAKSE sellest uksest sisse, andmata neile aega. See on väga ahvatlev uks kujuneva, ennast otsiva, probleemidega maadleva inimese jaoks, sihuke "rohi on teisel pool rohelisem" uks. Jah, võib rohelisem olla, kuid samas ei pruugi. Ning käesolevas teemas pole hiljem alati nii kerge öelda, et "aga ma vähemasti proovisin." Sest proovimise tulemused võivad olla pöördumatud.

      Delete
  19. Vat see lükkamise ja survestamise koht on minu jaoks küll see, kus ma tahaks küsida, et kust tunneb üks saja-aastane geront nii palju tiinekaid, et teada, et neid kuskile survestatakse? Sest see tundub mulle küll pigem selline meediast korjatud jutt (või "naabrinaine rääkis, et tema ühe tuttava tuttava lapselaps ...", mis olgem ausad, on äärmiselt tõenäoliselt meediast korjatud jutt). Jah, kui inimesel juba on kõhklused, siis on lihtsam tänapäeval mõistmist leida, aga ei usu mina, et keegi hakkab paducisheterole rääkima, et kle, äkki ikka lased rinnad ära lõigata ja ...

    Ainus koht, kus raudselt on survestamist, on ilmselt olukorras, kus keegi meelt muudab. St sõltumata grupist, mida väiksem ja/või diskrimineeritum grupp, seda rohkem on kindlasti survestamist, kui keegi teatab, et teate, neil seal väljas oli õigus, ma tegelikult ei samastugi teiega - no näiteks olen näinud, kui negatiivne on Eesti romade reaktsioon, kui mõni sugulane enam gruppi ei sobi. Kusjuures ühel juhul küll mõistetakse rohkem hukka, aga täiesti ühtviisi võib täiesti ära lõigatud saada nii gei olemise eest kui ka täiskohaga tööl käimise eest (eriti, kui see tähendab, et pole enam aega sugulastel pidevalt külas käia, ja ERITI kui enda teenitud raha sugulastele ära ei taha anda). Aga väikese grupiga tekib kohe see "nüüd sinu pärast hakatakse meie grupist arvama seda, teist ja kolmandat". Nii et olen oma silmaga näinud, et jah, kui keegi on küll verbaalselt öelnud, et on bi, aga tegelikkuses viis aastat ainult naistega deitinud, siis lesbid võivad väga teravalt hambaid näidata, kui ühel hetkel meeskallimaga peole ilmutakse - ja mitte ainult sellele mehele, oma "sõbrale" ka. Nii et kindlasti võib teatavat survestamist esineda, kui inimene on siiani vikerkaaremaffia liige olnud ja nüüd tahab sellest kaugeneda, sest ümbermõtlemine tähendab esiteks ju, et "me ei olegi ju nüüd enam ühtekad", aga teiseks ka "sa näitad kogu gruppi valguses, mida me ei taha näidata".

    ReplyDelete
    Replies
    1. “Saja aastane geront” – sa mind pead silmas? Kui keegi teine seda ütleks, ma lendaks ekstra Eestisse ja lööks ta maha, aga sulle teen erandi :)

      Ei, muidugi ei tunne ma isiklikult suurt arvu tiinekaid. Ja muidugi on mu seisukoht meediast korjatud – no kustkohast neid seisukohti mistahes teema kohta, poliitika vms, korjata siis? Mul küll nii laiapõhjalist tutvusringkonda pole, et üksnes sõprade-sugulaste valimi põhjal oma arvamusi kujundada. Aga meediat on mitut sorti, mõnda sorti võib mu meelest isegi suht usaldada. (Pluss, nagu ütlesin, mul on siin pedagoogidest sugulasi, koolieluga kursis olevaid.)

      Ma absoluutselt mitte kusagil pole öelnud, et hakatakse cis-lapsele rääkima, et lõika rinnad ära. Mis ma räägin, on sama, mis sina, et kõhklejail on kohati väga kerge mõistmist leida, iseäranis “sinistes” osariikides. Ja “mõistmine” on lai mõiste. Ma ei viitsi linke otsida, soovi korral leiad kindlasti, näidetest, kus paari Zoomi konsultatisooni peale on puberteediblokkerid peal, halvemal juhul minnaksegi rindade kallale. Aga see selleks.

      Teise punktiga olennõus, jällegi, ei viitsi hetkel googlet käiata, aga sellest on meedias üksjagu juttu olnud, et gay-community ütleb otsesõnu, et trans-community on nende vaevaga kättevõidetud õigusi torpedeerimas hetkel. Sest Mart ja Mari panevad ju kõik nn. alfabeet-inimesed ühte patta. Ning just, jah, nagu sinagi märgid, soovahetuse kahetsejad ja/või tagasi sünnisukku pöörajad satuvad transkogukonna põlu alla, ei julge sõna võtta jne, sest näitavad kogu gruppi halvas valguses.

      Delete
  20. Nii põnev teema ja nii hilja jõudsin. Laias laastus olen sama meelt Epuga - ma muidu ka rohkem vasakule kaldu liberaal, aga mis puudutab olukorda, kui keegi tahaks mind "emakaga inimeseks" nimetada, siis hoidku alt. Ma olen siiski naine ja mulle tundub, et oman ka õigust end sellena identifitseerida. Ja ma olen suhtes mehe, mitte "peenisega inimesega". Riietusruumi naiste/tüdrukute omasse, ma poisse, "peenisega inimesi" ei laseks ja eelistaksin ka kabiinide süsteemi. Ruum olgu ühine, aga riiete vahetamiseks privaatne, duši all ka ei taha käia kellegegi koos, ei naiste ega meeste. Üldse ma olen alasti ainult koos selle "peenisega isikuga", kellega ma voodit jagan. Alastuse suhtes olen väga privaatne ja ei kavatsegi end muuta. Segasauna (tegelikult üldse sauna) ei armasta.Jah, ma tean, et see ei ole selle postituse teema, aga sain veidi indu Notsu sõnavõttudest ja ütlesin ka selle ära. Mul kusjuures pole mingeid erilisi lapsepõlvetraumasid, kui välja arvata, et rinnad kasvasid veidi varem ja veidi liiga suureks. Aga tüdrukutel (ja ilmselt poistel ka), on teismeeas eriti, nii palju iseendaga tegemist, et mingeid teistsuguste kehaosadega inimesi nende riietusruumi lasta oleks ebaaus. Või olgu siis kolm eraldi, kui kabiine ei saa: mees, naine, muu. Mis aborti puutub, siis on mu seisukoht lihtne ja selge (kuigi olen sünnitamiseast väljas): minu keha, teen mis tahan. Ja arvan ka, et enamik LGBTQI-inimesi on tavalised kenad tagasihoidlikud tüübid, kellele pigem meeldiks, kui nad rahule jäetaks ja lastaks rahulikult oma asja ajada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vastuseks sellele, et sinagi oled “rohkem vasakule kalduv liberaal”. Mulle tundub, et me sinuga pole kaugeltki ainukesed vasakule kalduvad liberaalid, kes asja selles valguses näevad. Võtame või paadunud vasakpoolse liberaali Bill Maheri, ja enam-vähem sama jalga käiva Piers Morgani, kuigi tema on (paha)tihti ka tuulelipp. Anyway, reedeses Bill Maher shows oli väitlus, mis suurepäraselt mu postitust illustreerib. Meeste väitluspartneriks California demokraatide rahvaesindaja (ja siiani mulle väga asise naise mulje jätnud) Katie Porter.

      Tervet Maheri showd pole hetkel kusagilt linkida, liiga värske, aga leidsin postitusega haakuvad 20 minutit. NB!! Jätke pesapallimütsiga tüüp, kes kommenteerib, tähelepanuta. Kordan veelkord, et keegi mind pärast süüdistama ei hakkaks: PALUN JÄTKE PESAPALLIMÜTSIGA TÜÜP TÄ-HE-LE-PA-NU-TA!! Ilmselgelt (padu?)parempoolne tüüp, seinal silt “man cave” jne.
      Ta ei sega õnneks pikalt vahele, nii et mingi 13 minutit puhast väitlust Porter-Morgan-Maher saab sellelt lingilt kätte. VEELKORD vabandan allika pärast, et kellelegi muljet ei jääks, et ma mingeid jäledaid propagandakanaleid mööda surfan youtubes – ma lihtsalt ei leidnud kusagilt mujalt seda üleeilse show katket.

      OK jätan nüüd vabandamise, siin videolõik:
      Debatt algab minutil 2:18
      https://www.youtube.com/watch?v=RzmLUrAtd7E

      Delete
    2. Ma siin tõenäoliselt täitsa omaette räägin, aga saagu kirja pandud.
      Tunnen tõsist muret, mismoodi ma tuleva aasta üldvalimiste ajal oma kodanikukohust täitma hakkan. Ses mõttes, et kui minu partei esindaja (olen registreeritud demokraat) Katie Porter, kellest ma juba kahe valimistsükli jagu vägagi lugu olen pidanud, kes on nö. no-nonsense rahvasaadik olnud, tuleb lingitud jutusaates välja avaldusega ‘Riley Gaines võtab transsportlaste teemal naissportlaste kaitseks sõna vaid selleks, et saada “clicks and likes”.’ Kas tal HÄBI ei ole, Katie’l siis? Kusjuures ta ei jätnud veenvat muljetki, ladus mingeid (partei poolt?) ettekirjutatud jutupunkte üksteise otsa. Ta ei saanud isegi trans-inimeste kaitsmisega hakkama, rääkimata sellest, et naiste õiguste eest seista. Veelkord, häbi. MUL on häbi, et mu partei niimoodi esindatud on.
      Küsin veelkord: KUS on naissoost feministid? Miks Bill ja Piers peavad selle töö ära tegema?

      Delete