Kergemal teemal

 



Nii tore on sekkarist koju tulles ja paari dollari eest hangitud riidetüki tootesilti googeldades avastada, et oled aarde otsa komistanud. Seda isegi mitte niivõrd rahalise võidu mõttes, kuivõrd esemega kaasas käiv lugu tundub põnev. 

Juhtus sedasi. Inspekteerisin mina eile me lähilinnakese taaskasutuspoodi, ja riidepuult vaatas vastu see tikitud jakk. Kvaliteetne materjal, hea rätsepatöö, kangaga kaetud nööbid. Tuttuus, taskudki veel lahti harutamata. Natuke küll minu stiilist mööda, aga no see tikand!! Ehtne Muhu tekk ju! Ükski eestlane, elagu ta või välismaal, ei jäta säärast maiuspala poodi. Tegumoodi annab keha järgi pisut kohendada, mul nagunii siin virn tuunimist vajavaid teise ringi kaupluste leide workshopis ootamas. Paul on praegu tööreisil kah, plaanin kogu järgneva nädalakese iga päev segamatult hommikust õhtuni õmblustööga tegeleda. Iseendasse investeeritud aeg nii-öelda. 

Anyway. Poes ma jaki firmamärki lähemalt ei uurinud, tikand oli enam kui piisav põhjus, et $4.50 välja käia. Kassas selgus, et neil parasjagu senior appreciation day, mistap sain veel 25% allahindlust lisaks. Jaa, teate, mul see va seenioriks olek täitsa käpas juba, hea mitu aastat. Niipea kui siinmail 55 kukub, saad auväärse, lugematutes kohtades kena kopikat säästva tiitli omanikuks. Ühesõnaga, kuhu ma jäingi. Ahjaa, tootesilt. Victor Costa oli mulle täiesti tundmatu nimi. Googeldasin. Algatuseks sattusin mingi musklimehe peale. No vaevalt, et temasugune kangirebimise kõrvalt moeloominguga tegeleb. Googeldasin edasi. Ja mis ma avastasin. Tegemist täitsa tuntud moeloojaga meie mandril. Vähe sellest, Wikipedia ütleb, et Victor Costa hellitusnimeks olla The King of Copycats. Hmmm... Noh, plagiaat või mitte, mul on igatahes väääga vinge jakk nüüd. Tõsi, õige sutsukene tädilik mu maitse jaoks, aga kavatsen seda kanda camo-pükste ja uute Converse ketsidega, need peaks tasakaalustama. Seda ka veel, et näiteks Poshmark müüb samasugust Costa jakki 80 dollariga, ning ka The RealReal, fashionistade armastatuim taaskasutuspood, pakub valiku Victor Costat. Seal on too konkreetne mudel küll juba müüdud, hind oli 125 dollarit. 

Ja et jutt juba (üle)tarbimise peale läks. Sattusin CNNis uudisele: Just keep your returns: Stores weigh paying you not to bring back unwanted items. Lühidalt kokkuvõetuna: lähemas tulevikus on täiesti võimalik stsenaarium, et kui ostad X asja, aga kodus mõtled ümber ja soovid kraami tagastada (meil siin on tagastamine üle mõistuse lihtne, mõned kauplused ei nõua ostutshekkigi.), siis pood maksab sulle kulutet summa tagasi, ning X asja võid samuti endale jätta. Sest kapluseketile läheb tagastatud kraamiga tegelemine lõppkokkuvõttes kulukamaks kui sellest loobumine. Ei noh. Wonders never cease, nagu öeldakse.

--------------

Victor Costa (born 1935) is an American fashion designer. Dubbed the "King of Copycats," he attained international fame in the mid-1970s for mimicking high-end European styles, tailoring them to his American audiences for affordable prices. Costa is known for his extensive list of loyal customers, including Betsy Bloomingdale, Brooke Shields and Ivana Trump; he has also designed for First Ladies Lady Bird Johnson and Rosalynn Carter, as well as President Richard Nixon's daughters, Tricia Nixon Cox and Julie Nixon Eisenhower.

June 27/2022

“I’m very much down to earth, just not this earth.” ― Karl Lagerfeld

8 comments:

mustkaaren said...

Meie uuem lilltikand, muhu rätid ja lihula tekid näiteks, on ilmselt pärit meremeeste toodud itaalia ja hispaania rättidelt. Sardiinia naiste massiivse lilltikandiga rätid, ricami di Sardegna, on päris kuulsad. Ja mulle hakkab silma väga suur sarnasus meie tekimeistrite tööga.

mustkaaren said...

Ilusa varanduse oled skoorinud! Ma ytleks, et must jakk sobib peaaegu kõigega. Rahvariiete-stiilis tikandiga jakk on oma olemuselt veidi teine universum, kui tavalised õmblustööstuse saavutused, seda universumit ei peagi nö tavalise riietusetiketi järgi kandma 😁

Epp said...

Jah, ma ise mõtlesin kah postitust kirjutades, et küllap need lillemustrid on nn. rahvusvahelised. Ideed on ju õhus, vaevalt et justnimelt muistsed muhulased tolle tikanditrendi algatasid. Meie mandrist rääkides - Kesk- ja Lõuna-Ameerika iidne tikandikunst on täiesti omaette ooper, hämmastav tehniline ja kunstiline ekvilibristika.
Ning jah, ma mõtlen samuti, et rahvariidejakki sobib millega tahes paari panna, õhtukleidiga, camo-pükstega, millega iganes.

P.S. Mul on muide kuri plaan üks su võrratutest kärbsetikanditest tollele jakile installeerida, pole veel otsustanud, kuhu. (Lugejale: me kaarnaga vahetasime pisut Kraami, mina sain viis hunnitut Kärbest.)”

KK said...

Mul oleks nagu meeles, et lilltikand tuli Muhusse Lihulast. Seal olid lausa talud, kus naispere käis mandril õppimas. Pole hetkel suurt "muhu piiblit" (saara kirjastus) käepärast, et järele kaeda.

Mis mulle Muhu puhul aga alati meeldib ja üllatab, on see, et isegi kui nad midagi külapealt laenavad, siis mumeelest on ikka mingi muhu nänne kiiks sees. Panna värve kokku nii nagu muhulane, teistel nagu eriti ei tule välja :) Sama setudega, Olustveres õpetaja rääkis, et käis Setumaal koolitusel. Mässas värvidega ja võrdles värvikaarti ja püüdis olla väga korrektne toonide osas. Lõpuks Õie Sarv kõrvalt ütles, et ega sa ikka setuks ei saa. Armas.

mustkaaren said...

Kuna ma suur käsitööuviline, siis on koju kogunenud nii kõiksugu käsitöövahendeid kui ka vastavat kirjandust. Lilltikandi päritolu kohta on mitu versiooni, aga minu versioon lisaks kõigele, et nii, kui võimalus tekib, tahab loominguline isiksus oma võimeid proovile panna ja teha võimalikult suurt ja keerukat kampsunit, pitssalli, tikitud tekki. (Erksavärvilisi SUURTE tikitud mustritega rõivaid ja kodutekstiile tehakse põmst igal pool yle kogu maailma sellest ajast saadik, kui värvilisi lõngu ja nõelu valmistama õpiti.)

mustkaaren said...

Aga mina kõige oma õmmelemis-, heegeldamis-, tikkimismasinate ja tarkvarade hunniku juures tikin põmst ainult Kärpseid. (Need on erilised stiliseeritud putukad, minu failikogu au ja uhkus 😁) ja koon pätikindaid. Ja poistele metsakõlblikke sõjamängudemängimisevillasokke.

KK said...

Muhu kärbseid või Hiiumaa omi? :D Hiidlastel on veel omad kärbsed!
Ma olen Koopiakudujate grupis (FBs, kinnine), kus hunnik meistereid, uurijaid koos. Nende lugusid ja vaidlusi on nii tore lugeda alati. Ma armastan kui inimesed teemadega süvitsi lähevad ja teadmist jagavad.

mustkaaren said...

Tikkimismasina failid, ma hetkel ei oska Kärbeste autori päritolu pakkuda, on mul enamus USA inimeste looming. Pärit siit
https://www.etsy.com/listing/844326247/22-insects-machine-embroidery-designs?click_key=e993ff54bae0c7e5d58152e349eee909d41ea885%3A844326247&click_sum=d610df52&ga_order=most_relevant&ga_search_type=all&ga_view_type=gallery&ga_search_query=embroidery+machine+files+flies+insects&ref=sr_gallery-1-2&organic_search_click=1