Aasta oli 2012, ja meie kahekesi järjekordsel road-tripil. Idahos põikasime Pauli venna ja vennanaise koju, nende pool on alati väga äge, olen sest paigast ennegi pikemalt kirjutanud, muuhulgas siin. Venna sõbrad Tim ja Ron, keda tolles blogipostituses mainin, olid üksiti ka DeLate’i kamraadid, ning peale viimase surma 2011. aasta lõpus jäi lahkunu tahtel ta majapidamise, aia ning ateljee eest hoolitsemine nimetet kahe mehe õlule. Ron, rohesõrm, võttis aia rõõmuga omaks, paraku ateljeega olid mõlemad mehed pisut hädas. Ei tahtnud trükipressi ja muid tööriistu niisama ilma peale laiali laotada, nägid vaeva, et häid uusi omanikke leida, ja loomingule huvilisi, kellest oleks teada, et nad kunsti külma südamega maha ei parselda. Mind ja Pauli peeti ateljees põhjalikult ringivaatamise vääriliseks ning lubati paar tööd välja valida. Paul jättis otsustamise minu hooleks. Miskipärast valisin kakud, kuigi aastal 2012, mil me kodu Las Cruceses asus, polnud mul veel õrna aimugi, et paari aasta pärast resideerume Oregoni kanjonikaldal, kus naabriteks lausa hordide viisi öökulle. (Isegi ühe kanjoniharu siin nimetasime „owl canyon“ ju.)
Kahju vaid sellest, et graafilised lehed on signeerimata. Miks Birdman seda ei teinud, ei oska ma öelda. Pidas neid pigem ornitoloogilis-tehnilisteks joonistusteks, mitte niivõrd kunstiks? Lihtsalt ei hoolinud tööde allkirjastamisest? Tegemist värskete töödega, plaanis initsiaalid lisada, aga enne tuli elust lahkumine? Ma ei tea, ja polegi oluline. Igatahes said kakud meie kodus nüüd väärilise koha, usutavasti Linnumees vaatab sealt kusagilt, noogutab heakskiitvalt. Mulle endale imponeerib iseäranis parempoolne täiskasvanud isend, kes pildi ees seisjale otse silma sisse vaatab. Nii intensiivne pilk. Selle eest juba peitu ei poe, isegi kui väga püüaks.
Michael F. DeLate, aka Birdman - ornithologist and gardener, passed away on October 4, 2011, in Driggs, Idaho. He was born September 15, 1944. He will be missed, but as you can read in the message he sent at the beginning of his illness, he lived a full life.
April 12/2022
“Interdimensional travel is full of dangers that can be difficult to predict, but there are signs to watch out for. Owls are especially helpful for savvy explorers. In our own universe, they ask, “Who?” You can tell a parallel world is perilous when you hear an owl ask, “Why?” ― T.R. Darling
Jago ja Othello.
ReplyDeleteVasakul Jago oma mürgise keelega, paremal Othello: "Naine, kus on rätik, mille sulle kinkisin?"
(Vabandust, mu fantaasia ei püsi ketis!)
Oh, see on sul NII hea kommentaar, Kaamos!
ReplyDeleteSelle peale ma poleks ise elu sees tulnud, et Jago ja Othello. Kümnesse!
Nüüd hakkangi neid kakke nii kutsuma.