Kujutage ette, camperi soetamine on mind pannud (taas) ilukirjandust lugema. Olen vist siin-seal maininud, et mingid aastad tagasi kuivas mu fictioni-huvi üsna kokku. Mitte et ma lugenud ei oleks, issand jumal, ärge seda nüüd küll arvake. Lihtsalt riiulisse ja öökapile sigines muud sorti raamatuid. Biograafiaid, aimekirjandust, ajalugu, sekka vähem või rohkem spirituaalset värki, kuna väljamõeldud lood, väljamõeldud elud ei köitnud sel perioodil üldse. Aga näe, nüüd juba mõnda aega, mitu reisi olen taas vanal heal ilukirjanduse rajal tagasi, sest ilukirjandus ja loodus sobivad kuidagi väga orgaaniliselt kokku. Ja meil siin sekkarites on suurepärane, kordan, suurepärane valik kasutet raamatuid saadaval. Pildil viis viimati soetatut, tükihinnaga üks dollar. Need pluss veel paar sarnase kõrgusega virna võtan kaasa, kui aasta alguses lõuna poole lendame sõidame.
Hm. Vaatan praegu seda fotot, õigemini kanjoni, mis raamatute taustal camperiaknast paistab, ja mõtlen, et Paul ja mina oleme ikka või sees küll. Camper nimelt on pargitud me koduukse ette. Inimesed sõidavad maha sadu miile ja maksavad kena kopika, et säärast vaadet nautida, meie ei pruugiks kodunt lahkudagi, võiks vabalt camperisse magama kolida ja selle väikeses köögis kokata ja ette kujutada, et oleme matkal.
Anyway. Teemalt teisele. Vaktsineerimine. Leidsin eile ajakirjandusest hea vabanduse (vt. linki allpool), millega oma jupp aega tagasi tekkinud otsust "ei lase koroonavaktsiini süstida" suht usutavalt põhjendada. Mitte et ma üleüldse põhjendama peaks, eks, nagu ka seda, et ma ei vaktsineeri end gripi vastu. Igaks juhuks rõhutan, et minu puhul pole mingil juhul tegemist antivaxxeriga. Mul ausalt öeldes puudub vaktsineerimise kui niisuguse suhtes kinnistunud seisukoht. Täitsa selge, et vaktsiinid on vajalikud, aga kellele, millal ja mismoodi, see on minu jaoks suhteliselt hall ala, ning ma olen liiga laisk, et asi endale põhjalikult selgeks teha. Kõige paremini iseloomustab mu seisukohta ehk näide, et kui mul oleks vastsündinu, siis kindlasti laseksin lapsele kaitsesüstid teha, aga mitte kõik korraga (isegi Lilli puhul, kui ta kutsikas oli, valisin nö. pehme vaktsineerimismustri), kusjuures eelnevalt ütleksin laiskusest lahti, uuriksin asja, niipalju kui tavainimese, mitteteadlase mõistus seda võimaldab. Pimesi ma ettekirjutusi ei järgiks.
Kui nüüd täitsa aus olla, siis... ma kardan vaktsineerimist. Ei, mitte süstlatorget, absoluutselt mitte, vaid fakti, et mingi aine mu kehas omatahtsi toimetab. Hirm on tekkinud ning üha süvenenud sestsaati, kui mul täiskasvanuna tõsist sorti toiduallergia välja lõi. See on võigas ja hirmutav tunne, kui midagi võõrast, süsteemivälist su keha kallal vägivalda tarvitab, ja kõik, mis teha saad, on abitult pealt vaadata ja loota, et nagu eelmisedki atakid, lõpeb seegi õudus millalgi.
Ahjaa, gripivaktsiinide koha pealt on mul ju kah hea vabandus tegelikult olemas – suur osa neist põhineb munavalgul, minusugusele allergikule tuleks süst teha CDC (Centers for Disease Control and Prevention) ettekirjutuste kohaselt kõrgendatud meditsiinilise järelvalve all, juhuks kui anafülaktilisse shokki langen või midagi. Tänan, ei. Ainult üle minu laiba (no pun intended). Ma võtan pigem riski, et grippi jään (ptüi, ptüi, ptüi), kui et lasen endale midagi sisse süstida, mis, kuigi kaduvväikese tõenäosusega, võib mul muna-allergilist reaktsiooni tekitada. Ja noh, olgu kohe öeldud, et jutuga „need, kes end ei vaktsineeri, sõidavad nende seljas, kes seda teevad“ pole mõtet minu juurde tulla. Viskan viivitamatult ukse taha :)
CNN: People with a "significant history of allergic reactions" should not be given the Pfizer/BioNTech coronavirus vaccine, UK health authorities said Wednesday, after two health care workers experienced symptoms after receiving a shot the day before. The Medicines and Healthcare products Regulatory Agency issued new advice to health care professionals stating that any person with a significant allergic reaction to a vaccine, medicine or food -- such as previous history of anaphylactoid reaction, or those who have been advised to carry an adrenaline autoinjector -- should not receive the Pfizer/BioNtech vaccine.
CDC: Flu Vaccine and People with Egg Allergies: If you are someone who has more serious reactions to eating eggs or egg-containing foods, like angioedema, respiratory distress, lightheadedness, or recurrent emesis; or who required epinephrine or another emergency medical intervention, you can get any licensed flu vaccine that is otherwise appropriate for your age and health status, but the vaccine should be given in an inpatient or outpatient medical setting (including but not necessarily limited to hospitals, clinics, health departments, and physician offices), under the supervision of a health care provider who is able to recognize and manage severe allergic conditions.
December 10/2020
“Never trust anyone who has not brought a book with them.” ― Lemony Snicket, Horseradish
Mina siin kui riskigrupp mõtlen vaktsineerimise peale teisest küljest. Kui on miski, mis aitab mu kehal võimaliku nakkuse jaoks paremini valmis olla -antikehad, onjueksju, siis on minust tervemõistuslik seda kasutada. Ma nö eelrelvastan või kaitserelvastun. Eks ma heida pilgu ikka koostisosadele ka ja vanemale lapsele ostsin ise paar vaktsiini, millel oli minu mõistuse jaoks riigi pakutavast puhtam koostis.
ReplyDeleteKõik olenebki vaatenurgast, et kas seda eelrelvastust läheb vaja. Ma ei lase end vaktsineerida malaaria vastu kui ma ei lähe vastavasse piirkonda, küll aga tuberkuloosi ja hepatiidi vastu, mis on meil palju rohkem levinud. Ja riskirühmana, koerad, mullatööd, olen paar korda ikka teetanust ka uuendanud. Et keha oleks valmis juhuks kui seda võitlust vaja läheb.
Lihtsalt huvi pärast. Nagu ma aru saan, siis sa kasvasid ju üles NSVLs, ehk siis sa oled vaktsineeritud.
ReplyDeletest kohustuslik pakett on sul nii ehk naa olemas ja kõik lisanduv on pigem löbu ju?
Indigoaalane, jaa, just, kasvasin üles NLis ja kohustuslik pakett täitsa olemas. Ma postituses pean silmas grippi ja koroonat ja neid vaktsiine, millest Alex räägib – TB, hepatiit, teetanus, ja kõikvõimalikud muud, mida siinpool lahkel käel pakutakse, vaat et peale surutakse – kopsupõletik, vöötohatis, just name it.
ReplyDeleteAga et vakstineerimine lõbu? No ma ju räägin, et minu jaoks ei ole. Jaa, ma tean, mu hirm ei ole ratsionaalne. Aga vaata, mõni kardab lennusõitu, mõni kardab ämblikke, kõik puha irratsionaalsed hirmud ju. Mina kardan vakstineerimist, st. kardan sissesüstitud AINET.
Alexile: novot, mullatööd ja koerad, eks. Ma olen kah eluaeg mullatööd teinud ja koeri pidanud, aga teetanuse vastu vaktsineerida pole pähegi tulnud :) Millalgi keegi blogijaist nimetas teetanust – Morgie äkki? – ja siis ma kaks päeva mõtlesin sellest, aiatööhooaeg oli kah just, et appi, teetanus, aga vaktsineerima minna – no ei.
Teetanuse vastu peab teatud aja tagant revaktsineerima ja minu arust on teetanuse kirjeldus piisavalt hirmus, et see protseduur läbi teha.
DeleteMul piisas teetanuse kirjelduse lugemisest, et ennast katki tehes kohe EMOsse vaktsineerima joosta.
ReplyDeleteMina ei ole vaktsineerimisvastane ega ei karda ka vaktsineerimist. Ja koroona vastu vaktsineerin küll, kui võimalik, sest seda olen valmis tegema, et õudus lõppeks. Aga no riskigruppi ei kuulu, seega veel pikalt oodata sellega.
ReplyDeleteSamas gripi vastu ei ole ma kunagi vaktsineerinud ning teisigi vabatahtlike vaktsiine ei ole teinud, ühest küljest laiskus ja teisalt ka hinnang ohule. Grippi ei ole mul teadaolevalt mitte kunagi diagnoositud, paar korda olen kahtlustanud, aga siis võis paragripp vms muu viirus olla, sain enne terveks kui arsti juurde vaja oleks olnud minna. Seega iga aasta igaks juhuks teha ei ole pidanud vajalikuks. Ja nt puugivaktsiiniga on laiskus valdav.
Ahjaa, puugivaktsiin, muidugi! Sellest unustasin üldse rääkida. Me elame puugirikkas kohas. Kumbki ei vaktsineeri, ei mina, ei Paul. Meil on teine taktika: kanjonist/metsast tulles otsekohe kere üle kontrollida, ja suvisel ajal päeva jooksul paar korda isegi siis, kui kanjonis pole käinud.
ReplyDeleteSeda ka veel, et meil on siin salveipõõsaid massiliselt, need on väga tugeva lõhnaga, puugid hoiavad salvei-aladelt eemale. Kui metsa läheme, võtame peotäie salveilehti ja hõõrume jalanõud ja püksisääred/varrukad/kaelapiirkonna üle. Ma ütleks, et toimib. Oleme siin 7 aastat elanud, puuki kumbki külge saanud pole, ptüi-ptüi-ptüi, tänu hoolsusele. Kehalt või riietelt ronimast oleme mõned leidnud küll, jah.
Koer aga saab puugirohtu (Frontline), sest noh, kes jõuab ta karvast keret iga päev põhjalikult üle vaadata.
Mina vaktsineerin end väga erinevatel põhjustel, millest pikemalt analüüsisin blogis. Kui tuua aga number 1 kõige inimlikum põhjus, siis ma töötan apteegis ega taha, et keegi (veel enam, riskigrupp) minult koroona saaks. Ma grippi pole 10a põdenud ega eriti haige olnud, aga see ei tähenda et poleks asümptomaatiline. Mees tegi küll hiljuti testi ja sai negatiivse tulemuse, aga siiski. Samas kui inimesel on kodukontor ja vähe kontakti võõrastega, siis miks mitte jätta ennast vaktsineerimata. Kõik sõltub tõesti kontekstist ja põhjustest. See on muuseas hea põhjus, et jätta end vaktsineerimata kui on anafülaktilise šoki (või sellesarnase reaktsiooni) oht. Need on muuseas alati vaktsiinide võimalikud kõrvaltoimed, ka gripivaktsiinidel. Tõsi küll, anafülaktilist šokki kogevad ülivähesed. Ühesõnaga kui asi on ratsionaalselt läbi mõeldud ja põhjendatud, siis on hoopis teine teema :)
ReplyDeleteJah. Üldise - st enamiku - vaktsineerimise point ongi ju mh kaitsta neid, kes on selles mõttes halvemuses, et ei saa ennast otse niiviisi kaitsta. Ja allergia on just üks selline halvemus.
ReplyDeleteMina olen samuti kunagi kõik kohustuslikud vaktsiinid lapsena saanud. Peale seda enam midagi, aastakümneid.
ReplyDeletePuukborrelisoosi põdesin, aga selle vastu niikuinii vaktsiini pole. Nüüd hoian end samaviisi nagu Epp. (Mul tekkis peale borreka läbipõdemist imeline puugitunnetus, mingi x meel teadis, kas neid on või pole...).
Praeguse vaktsineerimise koha pealt on tekkinud ohutunne. Liiga ruttu keedeti kokku, liiga vähe teste... pealegi ei teata isegi, kauaks immuunsus jääb. Ja immuunsus ei hoia haigestumist ära, ainult läbipõdemine pidavat kergem olema. Kas tasub riskida?
Need, kes eelmiste vaktsineerimiste ajal eluks ajaks sandiks jäid, teaksid vastust. Ei tahetud isegi kahjutasu maksta, suur poleemika oli. Olid ka televisioonis, aga ei midagi (juhtum Rootsis, ca 10 a tagasi).
Kui saaks, ma jätaks vahele ja ootaks. Kui kohustuslikkusega hakatakse manipuleerima, et kodumaale enam reisida ei saa... siis ma ei tea.
Jah. Teetanuse kirjeldus on hirmus. Nagu ka väga tõsiste sümptomitega väljenduva koroona kirjeldus. Aga mu vaktsineerimis-hirm, näe, ei küsi mõistlikest argumentidest...
ReplyDeleteTwD, tundub, et me sinuga mõtleme vaktsineerimise teemal üsna ühtmoodi. Ning kui kohustuslikkusega hakatakse manipuleerima... noh, see saab siis üleüldse üks teistmoodi maailm olema, mina näiteks pean siis kogu oma olemise ja elufilosoofia üle vaatama, ja mitte ainult vaktsiini-nurga alt. Optimistina loodan, et ehk läheb_see_karikas mööda, vähemasti minu eluajal.
Epp sinu CNN lingilt kopeerisin olulise info, mille unustasid välja ;)
ReplyDeleteThe two staff members -- who both carried an adrenaline auto injector and had a history of allergic reactions -- developed symptoms of anaphylactoid reaction after receiving the vaccine on Tuesday. Thousands overall were vaccinated in the UK on Tuesday, NHS England told CNN on Wednesday.
Kaks tuhandetest riski võtaksin ma iga kell vaktsineerimise või mis iganes muu õnnemängu puhul. Vaktsineerimise ja üldse arstiabi mõte on see tuua rohkem kasu kui kahju, kunagi pole miski 100% turvaline. Sellises olukorras tuleb paratamatult kollektiivi (karja, grupi, riigi, inimkonna, ... ) huvid seada ette indiviidi huvidest. Kui seda mitte teha siis hävib lõpuks ka indiviid. Inimesed on põhjusega karjaloomad - kari üldjuhul tõstab indiviidi eluspüsimise tõenäosust. Praegusel ajal on see äärmuseni viidud, enamus inimestest poleks võimelised ilma tsivilisatsiooni (organiseeritud karja) hüvedeta paari kuudki elama.
Mitte nakkushaiguste vastu vaktsineerimise võiks minu nägemuse järgi jätta täiesti indiviidi otsustada tingimusel, et ta täiega tasub kõik ravikulud, mis tulenevad vaktsineerimata jätmisest. Nakkushaiguste puhul toetan kohustuslikku vaktsineerimist kui see pole meditsiiniliselt vastunäidustatud.
ReplyDeleteAutokindlustus on just seepärast kohustuslik, et õnnetuse korral oleks koht kust kannatanul kahjutasu saada juhul kui õnnetuse põhjustaja pole selleks võimeline.
Alternatiiv oleks muidugi see, et ei pea end vaktsineerima aga kui tehakse kindlaks, et sina nakatasid kedagi vastutad kriminaalkorras just sama moodi kui hooletusest (gross negligence) põhjustatud autoõnnetuse korral. Paraku on muidugi selge, et lääne individualistlikus ühiskonnas sellist lahendust ei rakendata ;)
Jah, TT, erinevad inimesed, erinevad vaatenurgad.
ReplyDeleteNagu kirjutasin - "... kui (vaktsineerimise) kohustuslikkusega hakatakse manipuleerima... noh, see saab siis üleüldse üks teistmoodi maailm olema, mina näiteks pean siis kogu oma olemise ja elufilosoofia üle vaatama, ja mitte ainult vaktsiini-nurga alt. Optimistina loodan, et ehk läheb_see_karikas mööda, vähemasti minu eluajal."
Nii et minu poolt "not just no, but hell no."
P.S. Edasine vaidlus on mõttetu, ma ei lase ennast sellesse tõmmata :)
... ja lisaks, TT - võrdlus liikluskindlustusega ei ole pädev. Igaühel on VALIK, kas autot juhtida või mitte. Kohustusliku vaktsineerimise korral valikut ei ole.
ReplyDeleteJa VEEL, TT :-) – ma läksin natukene turri su sarkasmimaigulise lause “unustasin olulise info välja” peale. Ma ei “unustanud” mitte midagi välja. CNNi link on mu postituses täiesti saadaval, igaühele lugeda, k.a. see lõik, mille ma su meelest “välja unustasin”. Ma adun täielikult, et kaks juhust tuhandetest on kaduvväike osa. Kui sa mu postitust lugesid, ja mu kommentaare, siis oleksid pidanud märkama, et kordan mitte üks ega kaks korda, vaid rohkem, et mu vaktsineerimishirm on muust tingitud ja ei allu ratsionaalsele mõtlemisele, mu hirmul ei ole numbritega mingit pistmist.
ReplyDeleteKüll aga on ratsionaalsest mõtlemisest tingitud mu vastuseis inimkonna sundkorras vaktsineerimisele, olgu tegemist mis taudiga tahes. See käib minu maailmavaate kohaselt risti vastu isikuvabadusele.
Kõik. Punkt. Jutul lõpp. Sina avaldasid oma seisukoha, mina enda oma. Kuulutan vaidluse lõppenuks, sõbralikult :)
Ma olen ikka kibe käsi enda tehtud reegli “vaidlus lõpetatud” järgimises, nagu näha, aga noh, minu blogi, minu reeglid, ise teen, ise rikun, kui tuju tuleb :)
ReplyDeleteÜhesõnaga. TT ütleb: “Mitte-nakkushaiguste vastu vaktsineerimise võiks minu nägemuse järgi jätta täiesti indiviidi otsustada tingimusel, et ta täiega tasub kõik ravikulud, mis tulenevad vaktsineerimata jätmisest.”
Fine. Aga kuhu me siis piiri tõmbame, ravikulude osas? Selle loogika järgi peaks näiteks ka inimene, kes harrastab ekstreemseid spordialasid või üleüldse ekstreemseid elamusi (jah, sinust räägin, TT:) ju samuti ISE oma ravikulud tasuma. Indiviid on otsustanud mitte-turvalist elu elada.
Niisiis: Mina võtan vabatahtlikult riski, ei süsti puugi vastu, saan borrelioosi (ptüi-ptüi-ptüi), tasun kõik ravikulud, mis tulenevad vaktsineerimata jätmisest. Sina võtad vabatahtlikult riski, vehid karated teha, murrad varbaluu (ptüi-ptüi-ptüi),tasud kõik ravikulud, mis tulenevad lõbu pärast käte-jalgadega vehkimisest?
Kusjuures koroonavaktsiini osas ma juba näen vaimusilmas, et on täiesti võimalik, näiteks osad lennufirmad muudavad vaktsineerimise klientidele (ja töötajatele) kohustuslikuks, ja erinevad riigiasutused jne jne. Aga sel juhul on indiviidil siiski VALIK – kas lennata või mitte, kas töökoht üles öelda või mitte. Kuid idee SUNNIVIISILISEST koroona-taoliste nakkushaiguste vastu vaktsineerimisest tõstab mul sõna otseses mõttes kananaha ihule. Vot SEE oleks tõeline Orwell, ja vot siis läheks minagi tänavale, 1984 otsaette kirjutatud, nagu ühe vanema postituse kommentaarides juttu oli.
Aga ma olen täiesti nõus, et teadliku riski võtmise puhul (nii vaktsineerimata jätmise, suitsetamise, ekstreemspordi või lennukiga lendamise) peaks ise vastutama. Siin on kaks valikut: kas riskid enda varaga või võtad kindlustuse. Mina tavaliselt võtan kindlustuse.
DeleteKui meil mõni ullike metsa kaduma läheb ja kopteriga ära tuuakse saab ta õige piraka arve. Canada pooltasuta tervishoiu süsteem üldiselt muidugi liiga leebe, väheste riskikäitumise maksavad kinni kõik maksumaksjad ühiselt.
Minu arust pole õiglane vastutustundlike kodanike poolt vastutustundetute käitumise kinnitagumine. Nii nagu sina ei taha oma maksurahast minu mäesuusatamise traumat kinni makste nii ei taha ka mina sinu vaktsineerimata jätmise pärast haigestumise kulusid katta. Las igaüks vastutab enda eest, siis on õiglane.
Muideks sa enne ütlesid, et autoga sõitmine pole kohustuslik, lendamine pole samuti kohustuslik😉 Juba praegu toob lennukiga reisimine kaasa väga ulatusliku inimõiguste piiramise.
Mitte paha pärast aga Epuke läheb jube kergelt leili ikka.
ReplyDeleteKui sul on raskekujulune munavalguallergia, siis see pole irratsionaalne hirm, see on põhjendatud hirm.
ReplyDeleteAga "ma ei vax, sest ma pole riskigrupis" - vax töötab karjaimmuunsuse pealt, mitte "teeme neile mõnele, kellel vaja on".
Borrelioosi vastu pole vaktsiini anyway, entsefaliidi vastu on, aga selle saamiseks peab see puuk sul olema ennast juba mitu tundi kinni imenud. Kui puuki pole, entsefaliiti ei saa - välditav haigus.
Inimese isiklike elustiiliotsuste tagajärgede finantsvastutuse talle endale kaela määrimine on huvitav küsimus küll - kui palju aloholi, kui palju mis laadis sporti, milline ülekaal diskvalifitseerib sind riigi poolt makstud med abist?
Leevike, jah, Epuke läheb tõesti teinekord jube kergelt leili - midagi pole teha, iseloomuviga:)
ReplyDeleteAbFab, tõin lahmimisi selle borrelioosinäite, my bad.
Aga viimane küsimus on huvitav tõesti. Ilmselt enamik inimesi mõtleb, et just_tema_ elustiiliotsuste tagajärgede finantsvastutus peaks riigi kanda olema? Elik maksumaksja.
AbFabile veel - mu vaktsiinihirm on ses mõttes irratsionaalne, et kardan_kõiki_vaktsiine, ka neid, mis munavalgul ei põhine.
ReplyDeleteThis comment has been removed by the author.
ReplyDeleteMm, jaa, TT, seekord ma olen sinuga üldjoontes täitsa nõus, iseäranis mis puudutab lendamist. Me oleme sellega kaasneva inimõiguste rikkumisega ära harjunud nagu konn tasapisi kuumeneva veega :)
ReplyDeleteNing jaa, riskikäitumise ja vastutamise osas olen kah suures plaanis sinuga sama meelt, otsapidi isegi sellega, mis puudutab vaktsineerimist. Aga selles "igaüks vastutab ise" on see väike konks, et meil on ju ka need kaaskodanikud, kes põhjusel või teisel ei ole võimelised (rahaliselt) vastutama. Nende tervishoiuabi on ikkagi tarvis ühisest katlast kinni maksta, mida mina isiklikult olen tõrkumata nõus tegema.
P.S. Ullikesi, kes talvisel ajal kerges riietuses, nutitelefon proviandi asemel kaasas, kohalike mägede otsas ronivad, tuuakse ka meil siin ülepäeva kopteriga alla. Mul ajab iga kord harja punaseks - no mis sa ronid sinna, kui mõistust ja oskusi ei jagu! Ja kopteriarve on üks asi, vabatahtlike päästjate vaeva ei jõua ullikesed nagunii kinni maksta, sel vaeval polegi rahanumbrit peal.
Küsin üle, miks sulle see seljassõitmise metafoor nii vastukarva on. Ma olen aru saanud, et karjaimmuunsus niiviisi töötabki: kui suurem osa on immuunsed, on suhteliselt kaitstud ka see vähemus, kes mingil põhjusel immuunne ei ole (vaktsiinide puhul - need, kes on mingil põhjusel vaktsineerimata, ja need, kellele vaktsiin mingil põhjusel korralikku immuunsust ei anna).
ReplyDeleteJa solidaarne tervisekindlustus tähendab samuti seda, et sõidetakse vastastikku üksteise seljas. Normaalne, mul pole selle vastu eriti midagi.
Notsu, metafoori kui niisuguse vastu pole mul midagi, aga ma olen selle suhtes natukene hellaks muutunud, kuna minu pihta on seda vihaga visatud, mitte-vaktsineerimisele viidates.
ReplyDeleteMinagi olen solidaarse tervisekindlustuse poolt, loomulikult. Aga meil siinpool paraku kuuleb teinekord sihukest juttu lausa, meesterahvaste suust, et milleks solidaarsus, miks mina kui lastetu poissmees peaksin kellegi sünnituspalatikulud kinni maksma. Ja muud selles stiilis.
Su muna-allergia asjas ühinen AbFabiga - su hirm on põhjendatud, arvestades, et gripi- või koroonavaktsiin ongi sulle riskantsed. Mis teeb sust selle grupi, kes on põhjendatult hooajaliste nakkushaiguste vastu vaktsineerimata. Grupi, kelle kaitsmiseks on vaja, et neist, kes saavad, oleks võimalikult paljud vaktsineeritud.
ReplyDeleteMa ei usu, et selliseid vaktsiine kohustuslikuks muudetaks, kuna peaaegu kõiki inimesi tasuta vaktsineerida oleks riigile kallis ja oma kulul kõik lihtsalt ei suudaks (ja mis riik siis nendega pihta peaks hakkama - vangi panna oleks veel kallim kui riigi kulul süstida ja trahvi pole võtta, kui inimesel raha ei ole).
Su kommentaarist, Notsu, tuletan järgmise küsimuse: kas “hooajaliste nakkushaiguste” vastu on vaktsineerimine ainus kaitse? Kas näiteks tervislike eluviiside ja immuunsüsteemi tugevdamise (riiklik) propaganda poleks pikas perspektiivis kasulikum (loe: odavam)? Rõhutan, et esitan küsimuse eelkõige USAs resideeruja seisukohast – siinse kodanike toitumis- ja liikumisharjumustel on kõvasti arenguruumi.
ReplyDeleteTäiendus mu eelmisele kommentaarile:
ReplyDelete"Get your flu shot today" sildid on iga toidupoe juures väljas, aga ma pole veel näinud silti "Stay healthy, buy apples instead of donuts" vms.
Tervislikud eluviisid on kindlasti kasulikud. Aga suures plaanis - "kui ma oleksin valitseja" - oleks ilmselt vaja mitut asja korraga.
ReplyDeleteNt juba kaasasündinult nõrga (või vastupidi, ülearu agressiivse) immuunsüsteemiga inimesi, keda tavaliselt ei saa ka vaktsineerida, kaitseb ikkagi eelkõige see, et ümberringi nakkust liiga palju ringi ei lehvi.
Mis süstireklaami puutub - need vaktsiinid on tasulised, eks? mis paraku tähendab, et ilmselt on see reklaam nagunii adresseeritud maksujõulisemale elanikkonnale, kes on juba ennegi tervem ja sööb kvaliteetsemat toitu (eriti just USA kontekstile mõeldes, kus ei ole mitte kõhnad vaesed ja paksud rikkad, vaid vastupidi). :/
et noh USAs sõltubki tervise kaitstus rängalt ühiskonnaklassist, libertaarluse võlud.
ReplyDelete(a seda väiksem tõenäosus, et mingi kohustuslik vaktsineerimine tuleks.)
a muidu ma mõtlesin vahepeal, et sul on tänu sellele, et osa hirmu on su enda sõnul põhjendamatu - kuigi suuremalt jaolt on see hirm sul ikkagi põhjendatud - võimalik justkui vaadata nende pähe, kes maske kardavad, mutatis mutandis.
ReplyDeleteJah, Notsu, vaktsiinid, mida reklaamitakse, on tasulised. Kel ravikindlustus, sel makstakse kinni.
ReplyDeleteNing jaa, ma muide mõtlesin suht sama, et kui keegi, siis mina peaksin maskikartjaid mõistma, vähemalt mingil määral. Kuigi teisalt jälle, Aine kehasse süstimine ja riidetüki näo ette panemine pole vist üheselt võrreldavad...
oleneb su teadmiste hulgast. Sina tead, et läbi riidetüki saab hingata, sest sa oled lugenud neid artikleid, kus medõed mõõtsid oma vere hapnikusisaldust nii maskiga kui ka ilma maskita. Aga suurem osa ei ole ja nemad lähenevad intuitiivselt: nina kinni kaetud? õhku jääb väheks!
ReplyDeleteno ja siis on see osa, kes täpselt nagu sinagi möönavad, et see pole ratsionaalne, aga saavad ikkagi riiet näo ette pannes paanikahoo - teoreetiline teadmine, et ta saab hapnikku, ei aita, kui ta tunneb, et ei saa (ma olen selliseid neti peal lugenud - praegusel ajal nad siis lihtsalt väldivad inimeste hulka minekut).
Korra sain muide ise ka midagi taolist (hiliskevadel), minestus hakkas peale tulema. Kuigi vbla mul oligi sel hetkel väga vähe õhku läbi laskev mask, ma ise sallist tegin ja võib-olla sai liiga paks. Hiljem pole kordagi probleemi olnud, aga tookord ma ilmselt olekski pildi tasku pannud, kui poleks eest ära tõmmanud. Olgu siis paanikast või oli mul päriselt nii kehv mask.
tõsi küll, ma arvan, et enamik maskikartjaid kardab vaktsiini veel rohkem.
ReplyDeletePäris asjalik vaktsiini teemaline KKK info Kanada peavoolumeedia allikast:
ReplyDeletehttps://www.cbc.ca/news/health/covid-19-general-vaccine-faq-1.5838140
Maskikartjad võiks suusamaske googeldada. Sport on jõle kahjulik ikka.
ReplyDeleteSee "eat an apple" näide on hea näide paaaallju suuremast probleemist, ehk "kas rahva tervis on ühiskondlik või isiklik vastutus?" Mina arvan, et ühiskondlik, ameeriklased pigem, et isiklik, neil ju kõik isiklik, sealt ka see ebainimlik "mina su sünnituspalatit kinni ei maksa" - mina maksaks hea meelega, me elame ühiskonnas, ühiskond toimib nii, et uppujale ulatatakse käsi. Kui meil seda pole, siis me pole inimesed. Aga see veits teine teema.
Selle kohta on siuke podcast, ise pole lõpuni kuulanud. Alguses räägivad vaktsiinidest ka ja "kuidas tema ikka nii kiiresti tuli." https://sigmanutrition.com/episode363/
Immuunsuse tugevdamise kohta seda ka veel, et "immuunsus" on väga bväga väga keeruline mõiste, seal on palju geneetilisi komponente, seal on palju haigustekitajaga seotud komponente - mis piirini sa seal mida tugevdad, on küsimus. Või et kui palju sa saadki midagi teha, kui töötad konditsioneeritud kontoris ja sõidad sinna ja tagasi iga päev bussiga - selline laudaelu lihtsalt levitab nakkusi ja tn linnas elamine, selline elustiil ja linnaõhu sisse hingamine ise on riskifaktorid nii viiruste levikuks kui paljude muude haiguste tekkeks. Ehk siis ühelt poolt mõistetav statement, teiselt poolt väga väga palju halli ala.
immuunsusest - kas hispaania gripiga ei surnud eelkõige just noored ja tugevad? omaenda tugeva immuunsüsteemi tugeva reaktsiooni kätte.
ReplyDeleteja teise kandi pealt, kui praegu surevad koroonasse eelkõige vanad, siis on nende immuunsüsteemi nõrgestanud tavaline vananemisprotsess.
õunasöömisest on kasu, aga ainult teatud maani.
(autoimmuunhaigustest rääkimata. sünnid organismiga, mille immmuunsüsteem ründab iseennast.)
no ja see asi ka, et eluviisidega saab mõjutada ainult üldist immuunsust, aga see on suhteliselt nüri süsteem - "tõmbame napalmi peale ja kui see ei aita, siis tuumapomm" (ja sellest tulevadki need surmad, mille põhjustab immuunsüsteemi põletatud maa taktika). spetsiifilise immuunsuse jaoks on spetsiifilist "treeningut" vaja, kas läbipõdemise või vaktsineerimise näol.
ReplyDeleteautoimmuunhaigused pmst ongi "hästi tugev immuunsüsteem".
Notsu- jah.
ReplyDeleteAbFab - jah.
(Siiski pean (jälle) oma kaasmaalaste kaitsele asuma, päris nii küll ei ole, et kõikidel ameeriklastel kõik isiklik. Need inimesed, keda mina tunnen, või vähemalt 95% neist annaks särgi kah seljast ära, kui ligimesel särki tarvis oleks. Ja pooldaksid "uppujale ulatatakse käsi" tervishoiusüsteemi, mille võimalikkusest siin üht ja teistpidi viimasel ajal palju juttu olnud, "universal healthcare" nime all.)
Ma küsiks, et miks siis annab Ameerikas tooni see 5% kes särki kümne küünega oma ihu ligi hoiab. Ameerika seadusandlusest, omandisüsteemist ja tervishoiust igatahes jääb selline mulje välismaailmale. Presidendist ja osadest poliitikutest (loodetavasti anomaalia) ma parem ei hakka rääkima. Obama tervishoiu süsteemile oli ju väga tugev vastuseis.
DeleteKokkuvõttes ma usuks su 95% kui Trump oleks saanud 5% häältest (saan aru, et pole üksühene sõltuvus) aga mul on kuri kahtlus, et 95% on kergelt ülepakutud nagu Trumpi esimene "Massiivne" valimivõit.
DeleteJah, tean, ei üldistanud kõigile ameeriklastele, aga ameerikas see suhtumine prevaleerivam, sest iNDiViduaLism;
ReplyDeleteImmuunsust ei saagi eriti tugevdada. Saad olla külmaga harjunud. Saad olla piisavalt maganud. Saad olla mitte kroonilisest stressis. Aga see ka ei mõjuta seda, kas sul on geenimutatsioon, mille tagajärjel sa toodad anti-interferooni antikehi... või miljonit rakulise immuunsuse komponenti ja nendevahelisi interaktsioone... või spetsiifiliste antikehade tekkekiirust. Tore, et inimesed usuvad küüslauku, meesse ja C-vitamiini, aga need päris nii imerohi pole, nagu arvatakse. Inimesed, kellel immuunsus nendega "tugevneb", tn ongi veits robustsema immuunsüsteemiga.
+ nagu nodsu väga kavalalt küsis: kas autoimmuunhaigused on märk tugevast või nõrgast immuunsüsteemist? :D
Mul on autoimmuunhaigus ega pole 10a grippi põdenud, palavikus ega köhas olnud. Gripiviiruse vastu pole vaktsineerinud. Samas immuunsüsteem ründab kilpnääret antikehadega, pidades seda kehavõõraks koeks. On see siis tugev või nõrk immuunsüsteem - sõltub vaatenurgast. Aktiivne on see kindlasti.
ReplyDeleteImuunsüsteem on üldse väga huvitav teema. C-vitamiini kohapealt siis osade uuringute põhjal see võib vähendada haiguspäevade arvu mõne päeva võrra, aga seda ei kinnita kõik uuringud.
apropoo tervislikud eluviisid - koroona on selline lõbus viirus, mille läbipõdemise pidavat nahaalune kõhurasv kergemaks tegema (okei, okei, on korrelatsioon, mitte tõestatud kausaalsust, aga ikkagi), sama lugu nikotiini tarvitamisega. Mingi hedonistide viirus nähtavasti.
ReplyDeletehttps://novaator.err.ee/1159694/hea-kohurasv-voib-kergendada-koroonaviiruse-kulgu
AbFab, küsin: aga äkki C vitamiin ja mesi ja küüslauk jne töötavad platseebo-efektil?
ReplyDeleteOK. Kirjutasin TTle vastuseks esimese hooga üsna hammustava kommentaari. Seejärel hingasin kümmekorda sisse-välja, kustutasin ja vastan rahulikumalt.
ReplyDeleteEsiteks, TT, 95% nimetades rääkisin ENDA tutvusringkonnast, mitte kogu USA elanikkonnast.
Teiseks, ma tõesti ei tea, miks välismaailmale on ameeriklasest mulje jäänud kui individualistidest, kes kümne küünega oma särgi külge klammerduvad. Samamoodi võiks näiteks küsida, miks välismaailmale on eestlastest mulje jäänud kui tuimadest, külmadest, kadedatest inimestest.
Kolmandaks, elust enesest. Ma ise elan piirkonnas, kus Trumpi-lipud lehvisid, ja mitmed mu perekonnaliikmed samuti, ainult et teistes osariikides. Kui suvel kokku saime, oli üheks vestlusteemaks nimelt see, et needsamad Trumpi toetajad annavad särgi seljast, kui naabril tarvis. Trumpi toetaja ei ole automaatselt individualist.
Neljandaks. Nn. lihtinimeste hulgas oli ja on toetus Obamacre’ile väga tugev. Vastuseis oli/on põhiliselt poliitikute hulgas.
Viiendaks. Tunnistan, et olen suht õhukese nahaga, mis ameeriklaste kui rahvuse arvustamisse puutub. Ma olen siin nüüd ikka üksjagu elanud ja leian, et suures plaanis on ameeriklaste puhul tegemist soojade, abivalmite, kvaliteetsete inimestega. Tõpraid ja nõmedikke leidub igas riigis, iga rahvuse hulgas, poliitikutest ei hakka me üldse rääkimagi, onju. Ühesõnaga, olen juba ette tänulik neile, kes ei tule laia lauaga lööma, laua peale „ameerikased on omakasupüüdlikud“ kirjutatud. See, kuidas asjad väljaspoolt vaadates tunduvad, sõltub muide palju ka vaatajast endast.
Ma vastan ka C-vitamiini küsimusele nii, nagu ise olen teaduskirjandusest aru saanud. Mee ja ingveri kohta nii palju teaduskirjandust kahjuks pole. Huvitav oleks hiljem näha, kas AbFab ja minu vastused kattuvad. Muide, AbFab, kas Sul on ka ka meditsiinialane kõrgharidus? :) Huvi pärast küsin, sest mulle endale tundub et on.
ReplyDeleteC-vitamiin ehk askorbiinhape ei ole kindlasti platseebo. Kui vaadata, mis puuviljad ja marjad askorbiinhapet sisaldavad (mida soovitatakse iganädalaselt süüa), siis on need kahtlemata väga kasulikud. Toime immuunsüsteemile on kindlasti olemas, sest need mõjutavad immuunrakke, aga *kui tugev* see toime on, see on küsimärgi all. Päris platseeboga kindlasti tegemist ei ole.
Üks ülevaateaertikkel C-vitamiinist: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5707683/
''Vitamin C appears to be able to both prevent and treat respiratory and systemic infections by enhancing various immune cell functions. Prophylactic prevention of infection requires dietary vitamin C intakes that provide at least adequate, if not saturating plasma levels (i.e., 100–200 mg/day), which optimize cell and tissue levels. In contrast, treatment of established infections requires significantly higher (gram) doses of the vitamin to compensate for the increased metabolic demand.''
Siin on see artikkel, kus uuriti C-vitamiini rolli külmetushaiguste (mis on tegelikult sageli viirushaigused) leevendamisel: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23440782/
Siin on tegu süstemaatilise ülevaatega, ehk teadusartikliga kus uuritakse erinevate uuringute tulemusi. Ehk tegu pole üksikuuringuga. Osades uuringutes leitakse, et C-vitamiin lühendab haiguspäevade arvu või sümptomeid, aga kõik uuringud seda ei kinnita.
Ühesõnaga mu lõplik hinnang on, et C-vitamiin on väga kasulik aine ja võib mõjutada immuunsüsteemi ja viirusinfektsioonidest paranemist positiivselt, aga see on kindlasti mõnevõrra ülehinnatud immuunsüsteemi tugevdajana. Midagi halba see eriti teha ei saa, sest on vesilahustuv. Kui inimese neerud just kahjustunud ei ole, aga neeruhaiguste korral halveneb kõikide vesilahustuvate ainete eritumine. Ning tegelikult soovitatakse ju isegi rauda võtta väikse annuse C-vitamiiniga, et raud paremini imenduks. Et kindlasti sellel vitamiinil on palju plusse, mis kõik ei lähe platseebo alla. Aga kui askorbiinhappe võtmine rahustab inimest, siis nii võib see mõjutada ka platseebo kaudu tema immuunsüsteemi.
Oi, palju tänu, Laura, nii põhjalikult.
ReplyDeleteparandage, meedikud, kui ma eksin, aga kas platseeboefekt ei tööta peamiselt valu (ja mingil määral ka muidu närvisüsteemi) peal? loetu põhjal on mulle jäänud mulje, et immuunvastust nakkushaigusele ta ei muuda (võrreldes grupiga, kes platseebot pole saanud).
ReplyDelete:D Epp ära pahanda, mul on kombeks natuke nokkida aga mitte pahatahtlikkusest, lihtsalt kui mõned väited ei paista olevat (ehkki võivad olla) vastavuses tegelikkusega. Tutvusringkonna 95% kostab igati usutav, sest me kõik kipume ennast ümbritsema tuttavatega, kes vähemal või rohkemal määral samade eluvaadetega.
ReplyDeleteSaan aru, et üldistamine on muidugi alati ebaõiglane indiviidi seisukohast. Paraku tuleb tunnistada, et erinevatele riikidele ja rahvastele omastatakse teatavad iseloomuomadused: sakslased on täpsed, itaallased lärmakad, ameeriklased individualistid, hiinlased kollektivistid, eestlased tuimad, soomlased veel tuimemad, ... jne ... Iseasi kui täpne ja-või ebaõiglane see on. Aga ei maksa unustada, et väljastpoolt vaadates saame tihtipeale palju laiema pildi kui ise sees olles ;) Ja see kehtib nii eestlaste, kanadalaste kui ameeriklaste kohta.
TT, jaa, ma tean, et sul kombeks nokkida :) Ja eks pool viga on minus, ma ei pruugiks nii kergesti pöördesse minna. Olen seda vist ennegi kusagil blogisabas maininud (Ritsiku juures?), et mõni teine võib sama mõtet väljendada kui sina, aga midagi sinu väljendusviisis, kuigi see on igati viisakas, ajab mind (kui juhtun teisiti arvama), mööda seina üles ronima. Võtan omaks ja üritan enda kallal töötada, kuna me sinuga liigume samades meeldivates blogiringkondades :)
ReplyDeleteNing jaa, sul täitsa õigus, teatud rahvusele omistatakse teatud omadusi. Ainult et mu meelest ameeriklased sellesse loetellu eriti hästi ei sobi, sel lihtsal põhjusel, et Ühendriigid on rassiliselt ja elanike päritolult niivõrd kirju riik. Sellist_rahvust_nagu "ameeriklased" ei olegi olemas mu meelest.
See on nüüd algsest teemast täiega mööda, aga võib leiduda grupiomadusi, mis on just kirjususest tingitud. Nt lugesin viimase paari kuu sees artiklit hüpoteesiga, et ameeriklastel on eurooplastest liikuvam intonatsioon ja kehakeel just sellepärast, et kirevuse tõttu ei saa loota, et hoiakud ja tunded on niigi selged.
ReplyDeletema ei suuda seda üles leida, see võis olla jutt eri rahvuste huumorist, ja seal väideti, et samal põhjusel on ameerika naljategemine tavaliselt eksplitsiitsem (kasvõi selles mõttes, et seal kohtab rohkem lauset "kidding!"), välja arvatud siis, kui see jääb mingi kitsama subkultuuri sisse.
ReplyDelete