Eesti: kauss, Kersti ja kohv

KOLMANDAL kohaloleku päeval lõid jalad tuld, nii mul kui Paulil. Neljanda päeva varahommikul läksime ja ostsime Rimist suure pesukausi. Õhtul istusime kõrvuti Tuukri tänava Airbnb diivanil, mõlemal varbad jahedas vees. Aitas, ja kuidas veel. Aga ärge nüüd arvake, et me pole harjunud käima. Kaugel sellest. Kodus tuleb päevas vähemalt paar kilomeetrit ära, koerajalutamised jne. Maja ise ju kah suur, annab ühest otsast teise uhada. Põhjus, miks meil Tallinnas jalatallad ümmargused olid, seisnes hoopiski pinnases. Asi selles, et me pole harjunud pikki tunde asfaldil veetma, munakividel veelgi vähem. Meil siin Oregoni elamises on pehme, rohune metsaalune ja liivane kanjon. OK, laavakive on kah küllaga, aga nende otsas me ju igapäevaselt ei turni. Ühesõnaga, Tallinnas tundsime end justkui puu otsast ala tiritud Tarzan ja Jane. Samas, oma ustavate Converse tenniste kohta saan vaid kiidusõnu öelda. Ühtegi villi ei põhjustanud, pidasid vapralt vastu.

KUJUTAGE ette, Paul nägi Eesti presidendi paari meetri kauguselt ära! Vaatasime Narva maanteel laulupeoparaadi, Kaljulaid oli Filiae Patriae naiskoori hulgas, marssis lausa me nina alt mööda. Kuigi ma presidenti isiklikult ei tunne, röögatasin täiesti impulsiivselt „Kersti!“ ning kukkusin käega vehkima. Kersti lehvitas vastu. Nii lahe! Paulile tuli muidugi asi lahti seletada. Et tõepoolest president, ja tõepoolest laulabki kooris, ja tõepoolest laulupeo-rahva hulgas ilma massiivse turvateenistuseta.

ESIMESED paar ööd Tallinnas keetsime hommikukohvi kella kolme ja nelja vahel, täiesti ärkvel, ei uneraasugi. Väljas ju peaaegu valge kah. Nädala möödudes magasime juba kella kuueni, kehad hakkasid ajavööndiga harjuma. Teise nädala lõpuks oli sisemine kell end paika loksutanud, täpselt selleks ajaks, kui saabus lennukile minek. Kodus tagasi, algas kogu ilu otsast pihta. Keetsime hommikukohvi kella kolme ja nelja vahel. Ainult selle erinevusega, et Oregonis on nii vara veel kottpime. Täna, mil kojusaabumisest kümme päeva möödas, tunnen end siiski juba enam-vähem inimlikult.
July 26/2019
Fotod: Paul. Tallinn, Rotermanni kvartal.
“A global awakening can not happen. We all live in different time zones.”― Ljupka Cvetanova, The New Land