MA VIHKAN UUT GMAILI.
Vihhkan. Vihhhhkan. Näiteks tänane. Otsustasime oma Kauai elamises natukene mööblit ringi tõsta, kuid ei osanud eile õhtul sobivat paigutust välja mõelda. Täna hommikul, saatnud Pauli tööle, käärisin käised üles ja tegin asja ära, kuna ootamatult iskes inspiratsioon, et mis ja kuhu. Enese üle uhke, klõpsisin tulemusest paar fotot ja meilisin Paulile (jah, mul ei ole ikka veel nutitelefoni, ei tunne puudust kah). Kommentaariks kirjutasin “Piece of cake!” (Loe: tehtud nagu niuhti.) Paul vastas: “See! I told you, you could figure it out in style!” Hakkan mina siis omakorda Paulile replyd saatma, ja mida ma näen. Gmaili smart reply on kolm vastusevarianti täitsa oma peaga välja mõelnud ning pakub neid mulle. Vihast läks silme eest mustaks, nii et kahjuks täpselt sõna-sõnalt ei mäleta, mis need variandid olid, aga midagi sinnakanti  nagu “I know”, “Thank you“ ja „Nicely said“. Midagi neutraalset, sobiks iga kolmanda emaili vastuseks. 

Küsite, et kuidas Google teab, mida ma vastata võiskin? Aga eks ikka niimoodi, et ta jälgib mu meilimis-stiili, pannes kõrva taha, mida ma ühe või teise asja kohta öelnud olen. Seda kõike muidugi mu enese huvides, eks ole, et mu elu lihtsamaks teha, mulle sobivat muusikat ja riiet ja filmi jne jne jne pakkuda. Ei, ma saan aru küll, et selleteemaline vahutamine on igas mõttes tühja, ja et see, mida mina privaatsuse all silmas pean, on eilne, kui mitte üleeilne päev. Aga see ei muuda fakti, et ma vastikusest võdisen, kui masin mu järele nuhib ja soovitab, mida oma mehele öelda võiksin. Äkki Google järgmine kord tahaks hoopis tulla ja mul diivanit ja tugitoole lohistada aidata, ah? Sõnu oskab teha küll, aga kui asjaks läheb, pole teist kusagil. Anyway. Ma ei pruugi olla kõige teravam pliiats karbis, aga niipalju ikka tönkan, et ise e-kirjadele vastata oskan. Google võiks jääda oma liistude juurde. Tema asi on mailid saajateni toimetada, mitte mulle sõnu suhu panna. 
October 15/2018
Image: Internet
“Google's colourful, playful logo is imprinted on human retinas just under six billion times each day, 2.1 trillion times a year - an opportunity for respondent conditioning enjoyed by no other company in history.”― Julian Assange