Aga nüüd - blogipaus kuu aega.
Tagasi septembri keskel, Eesti muljetega.
Yehaa!!! :)
12/08/2013
Mehed läksid mäkke. Jäid kohe mitmeks päevaks. Paul ja ta noorem poeg Hannes, ja Hannese koer Hera. Mina sõidutasin nad kohale (teisele poole Orelimägesid), hiljem korjasin üles ka:). Ööbisid lageda taeva all, süüa tegid kividest laotud ahjus. Pildil küpseb steak varda otsas ja leivapäts tule kohal kuumal kivil. Maastik ei olla armu andnud, 15 kilosed seljakotid samuti mitte. Joogivett õnneks leidus, aga kaasas oli ikka. Suveajal nois mägedes ei või isegi peale vihmasid kindel olla, et ojad sind ootavad ning ära pole kuivanud. Vaatepildid olid muidugi füüsilist vaevanägemist väärt. X esimesel fotol - enam vähem sealt nad üles ronisid.
12/08/2013
TÄNAST RAKETISTARTI otsustasime nautida hoopis teisel viisil kui viimase kolme aasta jooksul. Arusaadavatel põhjustel - Paul ju praeguseks raketitöö maha pannud. Samas, stardid White Sands Missle Range’ist on meie poole Orelimägesid väga kenasti näha. Plaan sai peetud juba paar päeva ette, et seame end vaatemänguks sisse siinsamas kodu kõrval põlluveeres, vana suure paplipuu varjus. Mõeldud, tehtud.
ETL (Estimated Time of Launch) täpselt keskpäeval, kella kaheteistkümnest puudub 14 minutit. Rabistame parasjagu välisukse juures (toolid, jääga jahutet vein, fotokas, koer), kui Pauli mobiil heliseb. Kõigepealt kuulab ta jupp aega, keskendunult. Noogutab. Noogutab taas. Siis vastab: "Seal on kaks pistikut, kollane ja punane. Ilmselt pead ühe pistikutest välja vahetama, arvatavasti kollase. Kui roheline tuli ikka ei põle, tuleb kogu konsool korraks välja lülitada, enne kui punast pistikut asendama hakkad."
Nüüd, ütlen mõttes iseendale, on kaks varianti. Esimene: Pauli noorema poja swamp cooler on taas üles ütelnud (alles eile käis Paul abiks seda putitamas). Teine: Pauli endised kaastöötajad ei saa teisel pool mägesid raketile vunki sisse, küsivad viimasel minutil nõu ja abi. Et milline pistik kuhu pista. Teate ju küll, nagu action-filmides, kus üks märulikangelane telefonitsi teist õpetab, kuidas pommi kahjutuks teha: "Lõika läbi see... mmm...las ma mõtlen... sinine juhe. Kurat võtaks, oota, oota, ma eksisin!! Ma tahtsin öelda roheline juhe! Halloo? Halloo? Oled sa veel kuuldel? ... Neetud. See idioot lõikas vist ikkagi sinise läbi." Ühesõnaga, kus ma olingi? Ahjaa. Arvake ära, kas helistajaks oli poeg või raketimehed. (Viimane vastus on õige.)
Eks ta ole. Öeldakse, et asendamatuid inimesi ei eksisteeri, ja et pista näpp vette ja vaata, kas jääb auk järele, jne. Aga vot ametikohale, kus Paul üle 20 aasta töötas, pole lihtne paugust asendajat leida. Põhjusel, et too konkreetne töölõik sisaldab nö. kaks ühes. Pead oma meetrikese raketti valmis ehitama ning ka üks neist kolmest mehest olema, kes stardinuppu vajutab. Sest sinu raketitükk annab vaid loetud minutid enne starti märku, kas ta on töökorras või mitte. Tollesama ülalmainitud rohelise märgutulega. Ühesõnaga, insenerioskustele lisaks peab sul ka raudne närv olema. Tänane start oli Pauli noorepoolse 'järeltulija' esimene iseseisev tuleproov. Vaene mees, tal vist käed värisevad siiamaani... Aga rakett läks tänu telefoninõustamisele üles, nagu esimeselt fotolt näha. Kümme minutit peale ETLi. Cheers!
p.s. Raketi trajektoor tähistatud valge punktiirjoonega, alumisel fotol.
p.p.s. Märka ka Yarkot puu all.
08/08/2013
Rio Grande ääres veetsime eilse õhtu. Yarko rõõmuks ja vaimustuseks oli jõepõhjas väheke vett kah. Soojad tunnid koos kerge, jahutava briisiga. Vabapidamisel lehmad jalutasid vastaskaldal, linnud andsid jõeäärses põõsastikus sihukesed kontserdi, et. Peale päikeseloojakut ilmus silmapiirile kaks hiiglaslikku, tumedat äikesepilve, heledama taeva taustale. Välgud mõlema pilve sees sähvimas. Justkui oleks sünges, ähvardavalt kobrutavas massis vahetpidamata silmipimestavad, oranzhikad plahvatused toimunud. Võimas.
Aga Yarkost veel - teda enne kojusõitu veest välja ei saanudki. Kõhutas jões, kuni meie veini ja sööki nautisime. Kohati oli (Yarkole) ujumisekski sügavust piisavalt. Vesi hiiglasoe; ega ma vana artriitikut külmas vees sedasi edasi-tagasi ei jooksutaks. Siiski mõtlesin, et tänaseks on ta vette pulkade järele tormamisest jalust kange - aga ei ühti. Visa vanamees!
07/08/2013
Kui Paul viimaselt tööpäevalt koju saabus, juulikuus, leidis ta eest majatäie tsitaate. Nii umbes 50 ühikut:) Igas toas, mõned nähtaval, teised hiljem avastamiseks, garderoobi- ja köögikappides näiteks. Märksõnadeks Freedom, New Start, Courage ning muu säärane. Tegin mitu päeva eeltööd, netist paremaid palu välja otsides. Paul oli jalust rabatud, ikka heas mõttes:).
03/08/2013
Texase salvei (Texas sage) katab kogu me kodu lõunakülje. Elu- ja magamistoa ning köögiakna all. Kust aga välja vaatad, sealt õitemerd näed. Paari aastaga on põõsad pikkust visanud nii et vähe pole. Õitseb kaua, imeilusasti helelillalt. Mesilaste maiuspala. Linn on neid põõsaid täis, annavad hästi pügada kah. Siit saab ilu veel lisaks kaeda.
03/08/2013
Subscribe to:
Posts (Atom)