Yehaa!!! Tagasi esimeselt soolo-seikluselt usas! P on nimelt neli päeva kodunt ära, survival-matkal mägedes. No, otsustasin endagi võimed proovile panna; esmakordse iseseisva autosõiduga siin. Pesumajja ja tagasi:) Actionit kui palju. Pauli Chevy Malibu roolivõimendi lülitab end sisse ja välja millal ise tahab, aeg-ajalt pead musklijõudu kasutama. See selleks. Kogu üritus algas põhjaliku kaardilugemisega. Ega kõrvalistmelt ju meelde ei jäta, kuhu ja kuidas sõita; lobised niisama ja vahid ringi. Aga, sain hakkama! Pesumajas rahavahetusmasinaga kah, peale seda kui olin viiedollarilist tükk aega tagajärjetult valepidi prakku toppinud. Pesumasinate ja kuivatite käivitamine õnnestus tõrgeteta. Hmm, jah... igapäevastel, üldse mitte märkimist väärivatel tegevustel on hoopis teine kaal, kui oled oma 'turvatsoonist' ehk siis harjumuspärasest väljaspool. Ma mõtlen vahel neile, kes mitte-läänelikku kultuuri ümber kolivad...islamimaadesse, Indiasse vms. See peab ikka paras shokk olema. Iga viimane kui elu-oluline pisiasi on teistmoodi kui harjunud oled. Ses mõttes ei saa ma kurta, endiselt ikkagi läänelikus keskkonnas. Mis sest et valgusfoorid asuvad 'valel' pool ristmikku:) See tähendab et sa ei jää seisma mitte valgusfoori juures nagu Euroopas, vaid head kümned meetrid varem, sest enne tuleb ristuv tee ja siis alles foor, mis sulle lubavat või keelavat tuld näitab. See on paras lõks eurooplasest juhi jaoks:)