Kogu me majapidamine on pakitud treileriruumi mõõtmetega 2,4 x 2,7 x 3,3 meetrit. Mismoodi Paul ja ta sõber Jeff sellega hakkama said, mina küll ei tea. Eks nalja saab, kui me Oregonis hakkame seda puzzlet otsast lahti harutama. Mul on fotod kah meeste vägiteost, aga noid presenteerin millaski hiljem. Praegu vaja vaadata, et külje kotile saab. Pikk tee ju ees. Hüvasti, Orelimäed! Järgmine side juba Kaskaadide mäeaheliku jalamilt, uuest kodust Madrasest. Arvata et millaski 10 aprilli paiku.
-------------
All our household is squeezed into 8 x 7 x 11 x feet trailer space. Paul and Jeff made impossible happen. How? Don't ask me:). I have some photos of the process though. But not today. Proper rest is more than needed, before takeoff. Goodbye, farewell, Organ Mountains. Next contact from the Cascades already, some time around April 10th.
31/03/2014

Kolimine on mõtlemapanev ettevõtmine. Oled päevade, vaat et nädalate viisi kraami kastidesse pakkinud. Lööd rahulolevalt käed vastu kintse tolmust puhtaks ja oled enda üle uhke. Mõtle ometi, kõik puha komplekteeritud, suur töö ära tehtud. Vaatame näiteks köögis ringi. Tühjus! Kolimisauto saabumise eelsetel ning -järgsetel päevadel on sul kasutamiseks vaid kasinast kasinam majakraam. Kaks potti, pann, kaks kahvlit/nuga/lusikat, kaks taldrikut ja kohvikruusi. Saad kenasti hakkama, justkui ei tunnegi rohkemast puudust. Aga siis hakkab peas mõtteke keerlema. Et kui rohkem justkui tarvis polekski, siis mida paganat sisaldab see kastihunnik pealkirjadega 'KÖÖK' ? Või võtame magamistoa. Hetkel on sinna jäänud voodi ja lamp. Samas, mitmel suurel, kinniteibitud kastil seisab 'MAGAMISTUBA'. Misasja ma sinna pakkisin? Ometi oleme, Paul ja ma, siiani omale õlale patsutanud, et meie majas liigset kraami pole, energiad saavad kenasti liikuda ja inimesed hingata, feng shui ja muud säärane. Kastihunnikutele pilku heites enda üle enam nii uhke justkui ei passi olla, või mis? No ma räägin, kolimine on väga filosoofiline tegevus.

------------

Moving can be quite a philosophical event. After realizing that your kitchen can be perfectly functional with just one pan, two pots, two plates, forks, spoons and two coffee cups,  there's a good reason to ask yourself  'What the heck is in all those boxes labelled with KITCHEN?'
27/03/2014
T minus 5 days

Kolime!
--------------
It's happening!
:)
27/03/2014
T minus 5 days 

Eile õhtul jätsime hüvasti oma lemmik-veinibaariga Mesilla väikeses vanalinnas. Ah mis mõnusaid õhtuid oleme seal veetnud. Võrratu vein, hea muusika, hea seltskond. Alatasa kohal olevad omanikud, meie-ealine abielupaar.
------------
'Goodbyes' to Vintage Wines in Mesilla. So many  great evenings spent there, over few years. Great wine, great music, great company, great owners.
27/03/2016 
T minus 5 days

Soetasime walkie-talkie'd, meie kahest autost koosneva autokaravani tarvis. Et saaks päevade viisi Oregoni poole teel olles teineteisega ühendust pidada, telefone näppimata. Et asjale jumet anda, kasutame omavahel suheldes koodnimesid. Mina olen Sebra. Miks Sebra? Aga armas aeg, kes siis veel? "Sebra, sebra, siin Küülik. Sibul otsib Sellerit. On selles midagi kahtlast?" Vaata VIDEOT! :)  Nimetet stseen leiab aset 9:24.
Anyway, mina olen Sebra. Paul on Lonesome Dave. Yarko on Proper Plimswick. Paul valis oma koodnime ise, Yarko peab leppima sellega, mis meie talle peale sunnime:)
------------
Walkie talkies for our loooong trip to Oregon. So we can keep the contact between two cars without fiddling with our phones. It would be too lame of course to use our real names, right? You need code names when operating walkie-talkies, right? So I'll be Zebra. Paul will be Lonesome Dave. Yarko will be Proper Plimswick. Don't ask me why:)
26/03/2014
T minus 6 days. 

Tuleval nädalal pühime Las Crucese tolmu jalgelt. Sõna otseses mõttes. Männid, mooruspuud ja muu säärane õitseb. Igakevadised tuuled/tormid keerutavad õietolmu tolmpeene liivaga segi, misjärel nimetet segu leiab tee silma, suhu, tuppa, autosse, kuhu iganes. Las Crucese allergiakliinikul käed-jalad tööd täis:).
Anyway. SIIN üks hea ülevaatlik link OREGONI  kohta.
------------
We have saying in Estonian "To sweep the dust off the feet". You use it when you leave one or another place. But when I'm using it talking about Las Cruces, it becomes more than just a saying. Mesilla Valley is very dusty place these days. And dust is mixed with pollen, thanks to those dry high winds...you know what I'm talking about!
Anyway. HERE's a nice easy link about OREGON. I'm still learning...
03/25/2014
T minus 7 days :)

Aias kõik puha tärkab ja õitseb. Roos. Wisteria. Rääkimata muust väiksemast kribu-krabust. Järgmine üürnik on, juhul kui ta iluaeda hindab, õnnega koos! Natukene võtame kaasa ka, babmuseistikuid, päevakübarat, maitsetaimi. Oregonis tarvis ju uus aed sisse seada.
Loojakud aga - need on siin New Mexicos erilised. Neid jääme igatsema. Taevas lõheroosa ja helesinine, õhk pehme, tuuletu. Vaid väheke üle nädala veel jäänud selles kodus veeta.
------------
Our Landlady's next tenant will love that garden, hopefully. Feels  good to leave something behind in better condition than you got it. Rose and Wisteria are in the full bloom, all sorts of smaller stuff too. We shall take bits of Bamboo and Echianchea and herbs with, to start the new garden up there.
And we shall sure miss the New Mexican sunsets. Salmon-pink and turquoise-blue mixed with soft, warm air...Just a bit over a week left, in that home.
22/03/2014

Blogipostitused saavad tänasest KAKSKEELSED  olema, siinsete sõprade/tuttavate palvel. Sest Las Crucesesse jääb meist maha hulk toredaid inimesi. Tõsi küll, inglisekeelne sisu jääb, vähemalt esialgu, pealiskaudsemaks, eelkõige selgituseks fotode juurde.
Anyway. Täna käisime Orelimägedega hüvasti jätmas, pluss kevadet tervitamas. Õhk on tolmust ja õietolmust paks, tuul keerutab seda kõike ringi, nii et vähe pole. Mäed justkui kollaka uduloori taga.
------------

My  blog will be BILINGUAL from now on. The reason being: I shall leave many good people behind, when I'll move from Las Cruces up to Oregon. However, texts in English won't (mostly) be translations from Estonian.  It would be to time consuming I'm afraid! But with the help of photos and short captions its possible to keep the eye on The Harmon's adventures in the Pacific North West.

Anyway. There are still few days left down here in good old New Mexico. So we went up to East Mesa. To say 'Goodbye' to the Organs and 'Hello' to Spring.
Equinox!
20/03/2014

Too silt ripub  meie kaheksakümnendates eluaastates naabriproua köögis. Päris paslik, ütleb, peale aastakümneid meestele-lastele-lastelastele kokkamist. Proua ise on alati sätitud ja heas tujus, küüned lakitud, soeng peas. Pärastlõunati naudib aias klaasi veini. Mul on temaga  väga hea klapp tekkinud, eks me mõlemad poetame pisara, kui kolimise eel hüvasti jätma lähen.
20/03/2014

Ma pole, erinevalt paljudest eesti naistest, ühtegi Paolo Coelho raamatut lugenud. Mitte et see miski näitaja oleks, ühte või teistpidi. Lihtsalt juhtus nii, et Coelho-buum läks must mööda. Samas, üks tsitaat tema sulest (internetist leidsin) kõnetab mind kõvasti. Ripub koos Oregoni kaardiga juba pikemat aega me välisuksel.
19/03/2014

/.../ Oregon can be a silly place. Self-serve suicide (with a physician's assistance) is legal, but you still face a $500 fine for filling your own tank. But its residents get stubborn about tradition. Live here long enough, and you'll find your own reasons to buy into what once seemed crazy./..../

Ei, ma ei tee nalja. USAs on kaks osariiki, kus seadusevastane omal käel tankida. Oregon ja New Jersey.
LOE: Why can't Oregonians bump their own gas
LOE: Why can't you bump your own gas in Oregon and New Jersey
Põhjused? Mine ja võta kinni. Eks neid jaburaid seadusi ole igal maal, kui lähemalt vaadata. Väidavad, et toodab töökohti. No...vast toodab kah. Ja seda räägivad Oregoni kohta kõik, et olla vaat et ainuke osariik, kus kogu kütuseaktsiis teedevõrku investeeritud. Ei jää muud üle kui uskuda. Paremaid maanteid pole mina siiani  kusagil kohanud. Sõida kui siidi.

Kuid tuleme korraks tolle bensiinijaama-teema juurde tagasi. Ei Paulil ega ammugi mitte minul polnud tollest 'ise tankida ei tohi' seadusest aimugi. Paul kargas esimeses Oregonis ette tulevas bensukas pumba juurde nagu õige mees kunagi. Mispeale oranzhis vestis assistant kargas omakorda ligi ja luges Paulile sõnad peale. Viisakalt, aga nõudlikult. Paulil võttis tükk aega, enne kui aru sai, et assistant tema kulul nalja ei tee. Et ongi nii. Et pumpa tohivad puutuda vaid selleks ettenähtud isikud. No, vanasti, aastakümneid tagasi, oli normaalne, et sõitsid bensukasse, istusid peenelt autos, kuni 'poiss' bensiini paaki lasi. Tänapäeval tundub veider. Me nüüd siin omavahel arutame, et küllap Oregonis elades harjume luksusega niivõrd ära, et  teistes osariikides istume tanklas tuima näoga autos, tundide viisi oodates, et 'poiss' tuleks ning paagi täidaks:)

Anyway. Fotost. Kogu meie kodu-valiku kestel olid ilmad Central Oregonis suht jõledad. Pilves, lumised, sajused. AGA! Niipea kui olime otsuse langetanud, millises majas elama hakkame, tuli päike välja, ja vikerkaar viskas värvid üle tumeda taeva. Selgemast selgem - õige koha valisime!!
15/03/2014

Oregoni-retk. Kõigi kolme landlordiga, kes meile oma pakkumise tegid, oli meil aegsasti kokku lepitud, et telgime  ühe öö nende krundil. Mitte, et mujal telkimisvõimalusi poleks olnud. Oli küll. Aga 'There was a method behind our madness', nagu öeldakse:). Tahtsime võimaliku uue kodukoha öö-hääli kuulata, enne kui käed lööme. Et kas ja kuipalju liiklusmüra, naabrite peomelu, jne jne. Fotodel on meie nö. teine valik, valgusküllane väiksemat sorti maja suht kena vaatega. Suure, kadakase krundiga. Asub meie uuest kodust muide vaid kiviviske kaugusel, Ameerika mõistes muidugi:). Majaomanikeks sümpaatne meie-ealine paar. Juba kokkugi lepitud, et kui kolitud saame, läheme koos õhtusöögile. Aga noh, meie lõplikule valikule ei saanud too kinnistu lähedalegi. Ning - ime küll- üürihind oli tagasihoidlikumal majal kallim.
15/03/2014

Kolimise ajakava:
Neljapäeval, 27. märtsil sõidab kolimistreiler Las Crucese kodu ukse ette.
Neli päeva kraami laadimiseks.
Esmaspäeval, 31. märtsil tullakse treilerile järele.
Teisipäeval, 1. aprillil pühime Las Crucese tolmu jalgelt ning stardime, mina ühe, Paul teise auto roolis, Oregoni poole. Yarko, tema naudib kaasreisijaks olemise luksust:)
Uude koju jõuame neljapäeval, 4. aprillil. Võtame rahulikult - mulle ju esimene pikem sõit kiirteedel. Sestap teeme suht lühikesed sõidupäevad.
Majakraam jõuab Madrasesse paar päeva meist hiljem.
Foto on illustreeriv:)
14/03/2014

Oregoni-retk. Kui Epp, Paul ja Yarko esmakordselt oma uude kodulinna Madrasesse jõudsid, kattis maad ja ilma kena paks lumekiht. Yarko, tema muidugi oli õnnest pöördes. Paul samuti. Mina - mitte nii väga:). Kangastusid pildikesed minevikust - paksud talveriided, lumelabidas, märgade villaste sokkide lõhn... Mistap oli väga lohutav lugeda, et 'This is a dry place'. Elame, näeme:)
14/03/2014

Oregoni-retk. Üldjuhul on tee ääres miskit põnevat. Aga vahel näed miljonite miilide kaupa vaid sellist (VAATA fotot). Siis tuleb muusikat kuulata. Näiteks sellist (KUULA minutilisi laulujuppe):
1. Greedence Clearwater Revival
2. Black Lodge Singers
3. The Drifters 
14/03/2014

Oregoni-retk. Madras, kaks ööd motellis.
Ega me siis kõik ööd telgis kah polnud. Noil päevil kiskus ilm vastikuks, meil olid Madrases landlordidega kohtumised, tarvis enam-vähem esinduslik välja näha. Pea kammitud, hambad pestud. Hambapesu aga on viimane mõte, mis sulle pähe tuleb, kui varahommikul soojast telgist  külma kätte ronid.  Sestap tundus motell õige mõte. Looma eest, juhul kui ta toas viibib, tuleb $ 10 lisatasu maksta, per öö. No, ikka võtsime tuppa. Mitte niipalju sooja, aga seltsi pärast.
14/03/2014

Oregoni-retk, teine ööbimine. Elko, Nevada.
Brrrr!!!! Külm, tuuline. Ah et miks me talvel telgime? No, sellele muud mõistlikku seletust pole, kui et meile mõlemale meeldib vaba õhk rohkem kui hotell/motell. Yarkole? Kesse tema käest küsib:), ning koerapuur on ööseti autos niikuinii, soe ning hubane. Anyway. Yarkot selles laagris kahjuks vabalt jooksma lasta ei saanud. Ta oleks otsekohe järves olnud, vana veehull. Tol ööl oli magamine suht komplitseeritud - justkui  loomaaias ööbinuks. Veelinnud ja koiotid võtsid täiel häälel ja vahetpidamata sõna. Hommik oli, nagu piltidelt näha, väheke jahedam kui eelmine. Eks me olime juba jupp maad põhja pool kah, ja kõrgemal mägedes. Aga koidu-vaatemäng selle eest võimas.
10/03/2014

Oregoni-retk, esimene ööbimine, Canyonlands, Utah.
Selles campgroundis oleme korra juba olnud, 2012 aasta hilissuvise road-tripi ajal. LOE: Ööbimine Mormoonide Kalju külje all  ja skrolli too vana postitus alla, seal on link põnevale artiklile kah, mitmenaisepidamisest.
Anyway. Mormon Rock on alumisel fotol X' iga tähistet. Sedakorda olid tingimused väheke talvisemad, öösel paar külmakraadi. Hommik see-eest oli soe ja kena. Meil on Pauliga sedasi jagatud, et tema teeb kohvid/söögid, mina püstitan/langetan telgi ning teen asemed. Miks sedapidi? Hmm, ma ei teagi, küllap seepärast, et Paul on mobiilse kokana minust hulga pädevam. Ja nood tänapäeva telgid saavad üles ja maha paari minutiga.
10/03/2014

Hübriidpappel. Uskumatult suured istandused Oregonis, silmapiirini!
/.../ A very fast-growing tree, up to 5 to 8 feet (1,5 m - 2,5 m) per year. Has silvery-green leaves and broad shade-tree shape. Usually planted for very fast shade, or can be harvested for firewood in 5 to 7 years./..../
Ülal minu tehtud foto, läbi autoakna.
VAATA veel ägedaid pilte:
09/03/2014

Kuulen mina täna öösi me taga-aiast, magamistoa akna alt, sihukest kummalist häält. Justkui hiigelsuur lind siristaks. Uni silmas, ei hakka lähemalt uurima. Ohtlikult ei kõla, Yarko kah toas, küll hommik annab arutust. Hommik saabub. Paul juhtub esimesena jalul olema, tõmbab kardinad eest - ning teatab tungival sosinal: "Epp, you have to see it, there are raccoons mating in our yard!" Ja tal on jumala õigus. Raban fotoka järele. Paarike puu all toimetab häirimatult edasi. Keedame kohvi ja teeme mõned hommikused tavatoimetused, piinlik kah nagu pikemat aega pealt vahtida. Mõne aja pärast kiikame taas välja. Isane hoiab oma silmarõõmu hellalt haardes, lõbule ei näi lõppu tulevatki. Nüüd saame ka sellest sotti, et emasloom on see, kes toda linnusirina-sarnast häält kuuldavale toob. "Do you think he's having his way with her - since he's wearing a mask?" pärib Paul mult murelikult.
Päike on juba kenas kõrges, kui armastajapaar me aiast lahkub. Päeval, mil pesakond pisikesi pesukarusid ilmavalgust näeb, elame meie ilmselt juba Oregonis.
09/03/2014

Tegin siin millaski case study peldikukultuurist, kui juhtute mäletama. See selleks. Ülalolevad fotod on üles võetud nädalake tagasi, kusagil Oregoni ja New Mexico vahelistel avarustel asetseva täiesti tavalise, tagasihoidliku bensiinijaama WC's.
WOW, ma ütlen.
09/03/2014

...ja olemegi Oregonist tagasi. Nigu naksti käidud. Töö kiire ja korralik:)

Aga võtame nüüd algusest.
Kümme päeva tagasi istusime, Paul ja ma, oma Las Crucese kodu porchil, veiniklaasid ligi, kinnitades teineteisele, et meie uues kodus Oregonis saab olema Vaade. Astud terrassile, veiniklaas käes, ning vaatad kaugusese. Mitte et Crucese porch kehva oleks, mkmm. Kuid Vaade puudub. Anyway. Nagu siin millaski allpool kirjutasin, tuli meie rendikodu-otsimise kuulutuse peale kolm isuäratavat pakkumist. Kui Oregoni jõudsime ja nood üle vaatasime, polnud kahtlustki, milline valida. Kogu see ilu ja olu, mis piltidel näha, saab me koduks juba aprilli algusest. Lepingud sõlmitud, papremajandus korda aetud. Vaade olemas:)

Detaile kah. Maja on ehitet 60ndatel. Üks noist mitmest, mida Portlandis resideeruv perekond omab ja välja üürib. Meie asume alumisele korrusele. Elutuba, köök, kaks magamistuba, kaks vannituba, kahe auto garaazh, privaatne sissekäik ning juurdepääsutee. Ülemine korrus möbleeritud, kuid oli, on ja jääb tühjaks. Juhuks kui majaomanik soovib seal paar päeva aastas veeta.

Kinnistu pindala - 80 aakrit. Konverteri kinnitusel 323746.020152 m². Appikene. Maja ees pisike murulapp pluss kiviaed kahe veesilmaga, ülejäänu on 'kodustamata' - salvei- ja kadakapõõsad. Kümne  sammu kaugusel terrassiuksest algab Kanjon. Nii umbes 90 meetrit sügav, põhjas voolab oja. Kanjoni teiselt kaldalt algab National Grasslands, tõlkes vast Rahvuslik Rohumaa?:). Kanjoni seinad pole, Jumal tänatud, eriti järsud. Pigem laugjad - rohi, puud-põõsad. Niisiis ei pea kartma, et Yarko sealt püstloodis alla pudeneb:)

Seda peab ka veel märkima, et ei maksa arvata, et me üleöö miljonäriks oleme saanud:). Kogu see ilu on meie kasutada sama summa eest mis Crucese elu. Pikaajalise rendilepinguga. Asukoht: väikelinna Madras'e külje all. Nelikümmend minutit autosõitu Bend'i.  Kaks tundi Portland'i. Neli tundi Vaikse ookeani kaldale.

Mõned reisimuljed väheke hiljem.

FOTOD:
1. Meie uue kodu esikülg.
2. Tagakülg.
3. Kanjon.
4. Vaade edelasse, terrassilt.
07/03/2014