"Good Morning... Ouch! That sun is far too bright..."
Kohalikest kassidest olen vist korduvalt kirjutanud. Aga nüüd on uus sats hakkamas. Siin kaks tükki, kolmesest pesakonnast, ja küllap kusagil majade vahel samavanuseid veel mitu tegu. Võtab veidi aega, enne kui nad laiemaid tuure tegema hakkavad. Me vastasmajas elav Vietnami veteran, kena vaikne naaber muidu, tema seda aretustööd alustas, nii umbes kaks aastat tagasi. Hakates paari kodutut kassi söötma. Paarist on sujuvalt paarkümmend saanud ja tuleb muudkui juurde, nagu juuresolevalt pildilt näha.

Veel loomapidamisest. Enamikel naabritel on ka üks või paar tubast kassi, säärast tõulisemat sorti. Koeri meie 'külas' üürilepingu järgi pidada ei tohi. Aga üürilepingutega on see lugu, et need sõlmitakse aastaks, kui üüriline sisse kolib. Säärast peent paberitööd nagu lepingu uuendamine ei pea landlady, vahva kuuekümnendetes proua, kellele see hulgast väikestest vanadest farmerimajadest koosnev kompleks kuulub, ilmselt vajalikuks ette võtta. Nimetet praktika on laiemaltki kombeks, kuuldavasti. Et asi põhineb inimlikkusel ja vastastikkusel usaldusel. Maksad üüri ja tüli ei tekita, siis paberit määrima ei hakata. Ega see pole siin kinnisvara-kuningriik New York. See on mañana-Mehhiko, mis siis et New:). Anyway. Landlady'l endal, ta elab küll paar miili eemal, on seitse koera. Järelikult koera-inimene, eks ole.

Kui me Pauliga Yarko ülekolimise plaani hakkasime pidama, siis teadsime väga hästi, millega riskime. Samas, Paul on siin majas ligi 10 aastat elanud, eeskujulik üürnik, ja mina olen ka juba mitu aastat kinnistusse korralikult panustanud. Ega kõik naabrid oma üüripinda ja selle ümbrust nii korras ei pea. Ühesõnaga, võtsime koera-riski. Kaotada polnud midagi - kui jamaks kisub, eks siis kolime mujale. No, olime Yarkoga nii pool aastat või rohkemgi siin olnud juba, landlady'l ei piuksugi. Yarko vaikne loom kah, ei lõuga, alati rihma otsas küla vahel, junnid korjan kokku, jne. Istume me Pauliga porch'il möödunud suvel, landlady sõidab ette. Miskit kolmandat-neljandat teemat arutama või niisama ilmast rääkima. Lõpuks osutab Paul taga-aia poole, mida me Yarko tarbeks tuunisime, väikese territooriumi-laienduse ja vastava väravaga, ning mainib landlady'le, et ärgu too muretsegu, kõik on teisaldatav. St vajadusel taastame endise välimuse, kui tulevikus kolima hakkame. Ja et Yarko kombeid arvestades pole dog-keeping loodetavasti probleem. Landlady vaatab Paulile ümmarguste silmadega otsa ja küsib muiates: "What dog?". Nii et mitte vaid ühe silma pole ta me ebaseadusliku koerapidamise koha pealt kinni pigistanud, vaid lausa kaks:)

Ühesõnaga. Uutelt üürnikelt oleme kuulnud, et reeglid on endised. No dogs. Mary on meile niisiis erandi teinud. Tõenäoliselt mitmel põhjusel - vastutustundlik koerapidamine, vana loom, välismaalt tulnud:), muster- üürnikud, jne. Lisaks - sellest on hiljem juttu olnud - Yarko on täiega ta südame võitnud. Pole ka ime.
05/05/2013