Üleval mägedes saab päikesepaistet ja soojust nautida. Siin all Mesilla orus on hulga tuulisem ja külmem. Mis muud kui truckile hääled sisse, mäkke vaadet nautima, hõõgveini pruukima ja lumeingleid tegema. Yarko kaasa. Sellega on see lugu, et ta pole autosõidul ruigamise kommet  unarusse jätnud. Kes Eestis sattus minu ja Yarkoga Jeep'is kaas-sõitma, teab, millest ma räägin. Ruig oli kõva, pehmelt öeldes. Siinpool ookeani on see veelgi valjem. Kahel põhjusel. Esiteks on vana loom kõrvust praktiliselt kurt, teiseks asub koerapuur truck'i eraldatud tagaosas, nii et pole võimalik ka parima tahtmise korral koera sõidu ajal vaigistada. Olgem ausad, ega vaigistamisüritused ka siis tulemusi ei andnud, kui ta minuga ühes autoruumis oli:). Too läinud-jõulune nädalane roadtrip muidugi välja arvata, kus meil elektririhm kasutusel oli ja seetõttu autos ka õnnis vaikus valitses.
Ühesõnaga, Yarko pardal olles teeb väike truck sõidu ajal kõva häält. Meil on selle kohta omad siseringi naljad välja kujunenud. Ajame tagantpoolt kostva sound'i vana auto süüks. "There's still that squeak behind, I thought I'd fixed it?", näiteks. Või (hommikuti, kui Yarko elu-ja magamisruume lahutava barjääri tagant märku annab, et  pissihäda vms) "Who let the truck in?".
06/01/2013