-------------------------------
Hommikul maitsesin maailmalõpu-meeleolu. 2012 ....Walmart'is:). Nimelt keeldus nende kassasüsteem korraga rohkem kui ühte pangakaarti töötlemast, seda kogu ostukeskuse peale. Õnneks leidus mul sularaha kotis. Ühesõnaga, kohutavad kassasabad, aga segadust teps mitte. Valgetes pluusides management'ki oli nö. pukist alla roninud - erandolukord ju - ning vihtus usinalt kassiiritööd teha. St. viimane kui kassa pandi tööle, walkie-talkie'de abil koordineeriti, millises parasjagu tehingut tehakse. Nood ülemused, kellele kassakohta ei jätkunud, orgunnisid vanureid ja lapse-emasid sabades ettepoole. Mulle ei hakanud silma ühtegi vihast nägu või sappi pritsivat kodanikku. Kõik ootasid kannatlikult, sest muud lahendust ju polnud - mis mõtet on kaasinimese peale oma frustratsiooni välja valada? Ega sellest kiiremini kassa ette saa. Ausalt, ma ei ole ameerika elu kiitmise peal väljas, aga see tänane oli täitsa muljetavaldav. Muidugi, siinse aeglasevõitu maanurga rahvas on sõbralikkuse etalon; vast mõnes suurlinnas oleks käinud rabelemine 'kes ees, see mees' stiilis.
EDIT: Tiinalt asine kommentaar mu tekstile: "Nad ei saa ju raha kaotada, sellepärast vöimelvadki managerid ka kassasse- kui seda ei teeks tuleks jube kahjum, sest ostjad laheks ära ja päeva/öhtu kraam jääks kätte riknema. Esimesed lahkujad oleks just lastega emad ja vanurid, sest nemad jaksavad köige vähem sabas kannatada. Samas vahemalt lastega emad ostavad kõige rohkem ja vanurid on jalle püsikliendid. Ma pole senini aru saanud, miks Eestis poodide kaadrit ja juhatust firma kasum ja selle kaotamine vöi töstmine üksköikseks jätab. Töenäoliselt pole motiivi püüdlik olla vöi püüdlikkust demonstreeridagi, sest tööjöupuudus."
p.s. VIDEO 33 sek, väike tänavajupp meie maja taga. Varesed olid eile kuuldavalt kohal. Täna taas vaikus.
05/11/2012
p.p.s. See oli, nagu statistika mulle näitab, viiesaja viiesaja viiekümne viies (555) postitus blogis Viis Tuhat Viissada. !!
