Paul on tasapisi Eesti keelt 'murdma' hakanud. Meil on see Sirje soovitet väga hea õpik olemas, aga esialgu tegeleme õpikuväliselt mõnede lihtsamate fraasidega. Pauli sõnavara on hetkel suures plaanis selline: tere hommikust (õhtust, päevast), koer-kass, mees-naine, ilus-kole, suur-väike, ilm, väga.
Sellega annab juba täitsa palju ära teha:
väga kole väike koer (chihuahua)
väga ilus suur naine (turske mehhiklannast kaunitar)
väga ilus ilm
jne.
Siis on veel kasutuses mees(naine) jookseb(jalutab) - tervisesportlaste kohta käib see.
Kõige raskem tundub P jaoks olevat rõhku sõnade esimesel silbil hoida. Ükspäev rääkisime Eesti saartest, ma pidin end ribadeks naerma, kui ta Muhhuu ütles:)
Ikka kohutavalt raske on see Eesti keel, jahah. Meile, eestlastele, tuleb ise kätte, aga kes õppima peab, sellele jääb vaid kaasa tunda. Siin on hiilgav nägemus sellest, kuidas Eesti keel alguse sai.

Ahjaa, ja paar päeva tagasi lõi Paul mul jalad alt, kui Starbucksis kohvi tellisime. Noormees leti taga küsis, kas meil on kohvile lisaks veel soove. P vaatas poisile tõsise näoga otsa ja ütles: "Ma armastan Eppu".
:)
30/11/11