Nonii, pikad pühad tänaseks läbi, esmaspäev ja reality bites:) Aga sai end korralikult maha laaditud ja välja ka magatud, patt oleks nuriseda:) Neljapäeval kogunesid Pauli sõbrad peredega meie poole, külalisi üle kümne, sööki ja jooki ja veini ja õlut ja sigareid ja tantsu ja tralli. Hästi lõbus. Siin võetakse olengud ikka pikalt ette, saabuti kella kahe ajal päeval ja lahkuti enne keskööd. Pikkade vahemaade tõttu olla see niiviisi. Et kui tullakse, siis enamasti jäädakse kauemaks. Süüa tehakse kah kambakesi; me Pauliga valmistasime küll mõned road ette ja panime kalkuni ja singi hommikul ahju, aga muu kokati koos. Ahjaa, ma tegin musta koera ka (või kirjut koera, kuis keegi seda Eestis nimetab), teate küll, küpsised/kondenspiim/kakao/või/pähklid. See osutus täielikuks hitiks. Ja Pauli kalkunitäidis samuti, ma peaks talt retsepti võtma millaski (õun/seller/rosinad/must leib/midagi veel)
Leivast veel. Hoidsime Lembo küpsetet leiva nimelt tänupüha tarbeks, see kadus laualt paari minutiga, yehaa!

Ühesõnaga. Pildil peavad Paul ja üks noortest külalistest mõõgavõitlust:), Alex ja Jason vaatavad pealt.
Mul oli siia kaasa võetud purk Eesti vanasõnadega, neid avasime õhtu jooksul, hirmsasti meeldis. Paberirulle kinni hoidvad värvilised täpid kleepisid mõned külalised hiljem otsaette, kolmandaks silmaks või nii:)

Sigaritest veel paar sõna. Asjassepühendatud lugejad teavad rohkem, kui ma siia kirja söandan panna...:). Olgu vaid öeldud, et mu pingutused kandsid väärilist vilja. Paul ja ta sõbrad kui sigari-asjatundjad olid rõõmust ja vaimustusest rõngas.

Ma vist sellestki olen juba rääkinud, et siinmail on külalistel kombeks pererahvast pidujärgses koristuses aidata. Vahva. Ega ei jäägi endal palju muud pärast teha kui nõudele nende õiged kohad kappides tagasi anda (ega siis külalised pea teadma, kus ja kuidas sa täpselt oma söögiriistu hoiad) ja toolid/lauad piduruumist teistesse tubadesse laiali tassida.
28/11/11