Täiesti tõestisündinud lugu. Tänahommikune. Asi oli niimoodi:
Juba mõned päevad tagasi sai meil kolimiskompanii välja valitud. Nimetagem seda tinglikult XMovers. Hinnapäring tehtud, vastus saadud, teiste pakkujatega võrreldud, klienditeenindajaga meeldiv kõne maha peetud. Siiski, mõned lisaküsimused olid veel õhus. Et kas on Better Business Bureau poolt akrediteeritud, kas iga viimne kui vajalik litsents olemas, kas üheksameetrine treiler + truck ikka mahub meie väikeses communitys manööverdama, jne. Nood litsentsiküsimused kopeerisin muide üksühele moving.org lehelt, kus klientidele nõu antakse, millist kolimis-või transpordifirmat valida. Issver, ega ma ise poleks nii profilt küsida osanud.
Ühesõnaga. Saadan mina XMoversile e-maili teele, kena, viisaka, korrektse, küsimused puha grupeeritud ja nummerdatud. Muuhulgas kiidan ning tänan ka teenindajat, kes meiega telefonitsi tegeles. Ei lähe tundigi, kui saabub pikk, põhjalik vastus, samuti kena ja viisakas, mis lõpeb sõnadega: "Finally, Ms Harmon, should you be a potential customer legitimately interested in our services, and not a shill for the moving industry I would be delighted to discuss your move personally with you. Call me anytime at xxx xxx xxxxx.
Best wishes,
Xxxxxx Xxxx
President
XMovers.
Mul tuli muidugi kõigepealt sõnastiku järele haarata, et mis imeloom see shill on. (Lühike tõlge: shill = firma poolt palgatud persoon, kes teeskleb rahulolevat klienti, et teisigi teatud toodet/teenust ostma meelitada). Misjärel väänlesime Pauliga tükk aega naerukrampides. Sest. Esiteks - tundus, et teenindaja kiitmine on harukordne, kahtlust äratav juhus. Teiseks - tundus, et asiste küsimuste esitamine on samuti pigem erand kui reegel. Kolmandaks - muljetavaldava renomeega, üleriigilise haardega kolimisfirma tippjuht palub endaga ühendust võtta.
Mis seal ikka, tegime kohvid, valisime numbri. Kõne ühendati läbi kahe inimese, lõpuks oli President toru otsas. Kõigepealt vabandasin naljaga pooleks, et mu üksikasjalikkus firma tagajalgadele ajas. Seejärel kinnitasin, et olen täitsa tõsise kolimissooviga kodanik. Telefon oli spiikeri peal ja enne kui arugi saime, olime mina, Paul ning President hoogsas kõneluses, kus muuhulgas selgus, et viimase vanavanemad on Lätist pärit. Baltimaade teemadele jõudis jutt muidugi minu aktsendi ja Presdiendi sellekohase küsimuse tõttu.
Anyway. Harmonite kolimine on nüüdseks vaat et rahvusvahelise haarde omandanud. President palus end isiklikult teavitada, kas me teenusega ka rahule jäime; päeva jooksul vahetasime veel mõned emailid Baltimaade, treileri mõõtmete ning kolimisturul valitseva konkurentsi teemal.
FOTO: Internet.
p.s. Nädalavahetusel Tucsonis külas olles vaatasime üle teab mis aja telekat. Kodus on meil ainult ekraan, filmide ja dokkide ja muu sellise tarvis. Televisooni kui niisugust me ei tarbi. Nii juhtubki, et küla peal jääme pildikasti jõllitama, suud ammuli, justkui hüpnotiseeritud. Niivõrd veider ning kummaline tundub telekas toimuv. Reeglina toimuvad seal muidugi Uudised. Sedakorda sattusime kolimisteemalisele sellisele. Nimelt oli Tucsonis elav Rikas Inimene palganud oma ziljonitesse ulatuva väärtusega kraami kolimiseks firma nimega Kolm Gorillat. Mkmm, ma ei tee nalja. Three Gorillas. Gorillad muidugi lõhkusid pool Inimese kraamist, ülejaäänud poole tegid mustal turul rahaks. Inimene näis Reporteri küsimustele vastates asjade käigust siiralt üllatunud ning õnnetu olevat. Issake. Kui sul on raha teemantidega kaunistatud tiibklaveri ja muu säärase jaoks, siis peaks ju ka usaldusväärse kolimisteenuse tarvis jätkuma. Mina küll klaverit Gorillade hoolde ei usaldaks.
05/02/2014