Mõnikord tunnetan oma vanust ikka üsna teravalt. Kedagi teist peale iseenda kahjuks süüdistada pole, keegi ei käsi ju sopameedias sobramas käia. Aga näe, ikka käin. Ja sealt see tunne tulebki, et olen relikt. Väljasurev liik. Näide: Kanye West and braless wife Bianca Censori look confused as they get locked out of their Tesla Cybertruck following cinema date. Ausalt, nagu kusagilt teiselt planeedilt pärineks see pealkiri ja fotod. Või oot, äkki on vastupidi? Hoopiski mina pärinen teiselt planeedilt? Aga noh, murega segatud kaastunne tekib ju, kui näed, et teine pingutab ninast vere välja, et originaalne (loe: alasti ) olla, ja siis, pagan võtaks, veab Muski imetehnika alt, passid nagu nõme lihtsurelik oma tõrkuva küberauto kõrval, kusjuures su meeskaaslane ei taipa muud teha, kui kapuutsi sügavamale pähe tõmmata, selle asemel et oma kuulsate titaanhammastega ukselukk lahti närida või midagi. Aga tegelikult, teate, kui nüüd sarkasm kõrvale jätta, hakkan Bianca stiili osas tasapisi üles soojenema, sest see on ikka nii camp, et. Mine tea, oleks mul temaga sarnane keha ning sünniaasta, ehk loobuksin minagi end rõivastega katmast? Ja no kui keegi selle cybertrucki mulle niisama, täitsa tasuta maja ette veeretaks, ega ära ei ütleks, hoolimata asjaolust, et mul puudub sügavam usaldus Muski sõidukite vastu. Mu vana hea fosiilkütust põletav Chevrolet truck tundub tükk maad lollikindlam valik, uksed käivad igatahes kinni-lahti ilma mingi müstilise äpita.
Vahel vaatan Bill Maherit. Ta on sihuke... kuidas seda öeldagi... vanainimeste Louis C.K.? Mitte, et ma Billi jumaldaksin või miskit, tal on tõuse ja mõõnu, kuid külalised tihtipeale põnevad ja nii. Anyway. Hiljuti tunnistas Maher oma silmakirjalikkust: promob keskonnasäästlikku elustiili, samal ajal reisimiseks eralennukeid rentides. Vabanduseks tõi, et kuna on oluliselt panustanud planeedi säästmisse/päästmisse, võib private jettide näol dividende välja võtta. Ah et konkreetselt millise panuse andnud? Vaat sellise: pole ühtegi järglast tootnud. Ma selle peale muidugi kohe rõõmsalt käsi hõõruma, et minu poolest võib prügisorteerimine ja recycling nüüd jääda kus seda ning teist, minagi olen ju maailma päästmiseks täpselt samamoodi panustanud. Kusjuures jällegi, kui sarkasm kõrvale jätte, näen siin tõetera – ja paluks lapsevanemail mind mitte võlla tõmmata - fakt ju, et maailm on ülerahvastatud. (Olgu lisatud, et prügi ma siiani siiski sorteerin. Kas sellest ka kasu, st. kas kogu kupatust lõpuks siiski ühte auku ei aeta ja traktoriga tasaseks ei sõideta, selle kohta mul andmed puuduvad.)
Taaskasutusest rääkides, spordivõtmes. Ega Reet Aus pole ainuke, kelle disainitud olümpiarõivad rahva hambus ribadeks rebiti. Juhtub ka kuulsamate moeloojatega. Ralph Lauren on aastaid USA tiimi riietanud, paari päeva tagune Pariisi avatseremoonia outfit aga, luitunud teksa/kiivakiskuva pintsaku kombinatsioon, kriitikute silmis armu ei leidnud. Ralph Lauren Ripped To Shreds For U.S. Outfits At Olympics Opening Ceremony. Tea, kas Reet ja Ralph leppisid omavahel denimi kasutamise osas kokku või mis? Samas, postituse alguse juurde tagasi tulles, vanuse-teema juurde. Ma õnneks suudan end siiani veel kõrvalt vaadata, iseenda üle muiata, kui brave new world mind järjekordselt silmi pööritama paneb, olgu siis põhjuseks Bianca olematud kehakatted või igavad, luitunud, kuid taaskasutuse pühast oreoolist ümbritsetud teksad. Vot kui ise enam aru ei saa, et väljasurev liik oled, et maailm ei liigu ilmtingimata suunas, mis sulle meeldiks, vaid valib trajektoori sinust sõltumatult – vot siis on juba pahasti.
July 29/2024 Image: Internet