Üksõhtu istusime, mina ja Paul, me kodu ülemise korruse terrassil - seekord, ime küll, mitte veiniga. Paulil oli klaasis mineraalvesi, minul kruusis keefir. We must be losing it… Ühesõnaga, istusime seal üleval, nautisime linnu-showd ning otsustasime huvi pärast kokku lugeda, kui mitut liiki sulelisi meil siin maja ümber igapäevaselt näha. Esialgu tundus, et kahe käe sõrmedest piisab, aga võta näpust (pun intended). Tuli veel kaks kätt appi võtta, ja ikka jäi puudu, kuna loetelu kujunes hämmastavalt pikaks. Kujutage ette, meil elutseb/pesitseb maja ümber vähemalt 38 linnuliiki, kellest aastaringselt kohal umbes neljandik, lisaks vähemalt kümmekond sagedast külalist ja/või läbirändajat.
Ma küll hästi ei usu, et lugejate seas hulgemalt ornitoloogia-huvilisi leidub, aga iseenda jaoks koostasin postituse lõpus oleva nimekirja, kus linnurikkus üksikasjalikult üles tähendatud. Võttis omajagu aega ja vaeva, samas oli väga hariv. Selgus, et ma ei teadnud enamike nimekirjas olevate linnuliiginimede eestikeelseid vasteid! Õnneks Eesti Ornitoloogiaühingu sait aitas tõlkimisel hädast välja. Ja oi kui üllatavaid keelelisi leide oli, no näiteks kasvõi piisonturpial (Brown-headed Cowbird) - näeb tõesti piisoni moodi välja, kui pisut kujutlusvõimet rakendada - või tuttvutt (California Quail), või rebaskoolibri (Rufous Hummingbird). Meil Pauliga on muidugi ka komme linnukestele hüüdnimesid panna, näiteks must-valge, nö. rallitriibulise pealaega värvukesi kutsume Sport Sparrow.
Tegelikult on mõlemad loetelud pisut pikemadki, aga kirja said vaid kindlad kandidaadid. Eks ma täiendan nimistut ajapikku. Igaks juhuks lisan, et kuna ei mina ega Paul pole spetsialistid, siis on täitsa võimalik, et mõne liigi määramisega oleme mööda pannud, kuid mitu aastat vaatlusi pluss head binoklid tagavad, et nimekiri on lõviosas usaldatav. Ahjaa, seda ka veel, et teispool kanjonit elav naaber peab kahte väga suurt, eredavärvilist papagoid, kes teinekord meie valdustesse lendama juhtuvad (postitus siin).
Käsil on pesaheitmise aeg, kõik kohad ringiukerdavaid, täiest kõrist kisavaid punarinna-, varblase- ja sininääripoegi täis. Vanemad rabavad varahommikust hilisõhtuni, et näljaseid järglastehorde toita. Ja see on alles esimene kurn sel hooajal! Sõna otseses mõttes maja küljes, teise korruse terrassi toetavate talade peal pesitsevad meil punarinnad (hetkel 3 pesa) ja koduvarblased (üks pesa, see-eest hiiglaslik, pole aimugi, kui mitu leibkonda seal resideerub). Punarind, American Robin, on muide mu lemmiklind. Intelligentne, viisakate maneeridega, partneri ja lapsevanemana hoolitsev, imeilusa lauluhääle ning rikkaliku repertuaariga. Anyway. Otse maja kõrval kasvavate puude otsas on minu märkamist mööda üks pasknääripesa ja üks turteltuvi oma, aga neid leidub kindlapeale rohkem. Ühes eesõue pesakastidest kasvatab oma poegi mägi-sinilinnu paar, isaslind imeliselt, ergavalt helesinine üle kogu keha, emaslind tagasihoidlikult pruunikas. Olgu “pesakast ei tohi erksavärviline olla”-müüdi kummutamiseks öeldud, et nood eesõue kadakapuude küljes olevad kastid värvisin siia kolides punaseks. Ma ei teadnud siis veel kohalikust linnuasjandusest tuhkagi, vaatasin, et keegi ei pesitse, võtsin kätte, võõpasin üle, sai kena ja dekoratiivne. Ja hoplaa, järgmisel aastal kolisid linnud sisse. Usu veel asjatundjate nõuandeid… Aga kanjonis, kesk toomingavõsa, on harakapesa. Üüratu ehitis, kaootilise väljanägemisega, kuid harakapoegadel ei paista arhitektuurist sooja ega külma olevat, koorub teisi sealt igal aastal neli-viis tükki. Tuttvuti mune võib praegu igast rohupuhmast leida, pääsukesed alles jõudsid kohale, neil läheb soojätkamisega veel aega. Kakupojad peaksid aga juba prisked olema, näevad ilmavalgust külmal ajal, veebruaris-märtsis.
Nagu nimekirjast näha, on koolibrisid meil aukartustäratavalt lai valik. Mis viga neid ligi meelitada, kui suhkrusiirupipurgi rõdupiirde külge riputad. Koolibrid on vaimustavalt julged, sotsiaalsed linnud. Me istume õhtuti nende toidulauast sõna otseses mõttes käesirutuse kaugusel, Lillikene lamab sealsamas, aga “hummerid”, nagu neid kutsume, ei lase end vähimalgi määral häirida. Ajavad omi asju, söövad, armatsevad, võitlevad. Hämmastavad olendid, hiiglaslik hing imetillukeses kehas.
Niipalju lindudest. Mis siis muidu veel uudist… olen siin närvide rahustamiseks (USA massitulistamised) nädalajagu värvimisega tegelenud, mulle vägagi sobiv teraapia. Nood kolm punast pinki, mis me mõne aasta eest kodu juurde, kanjonikaldale paigutasime, erinevatesse asukohtadesse, tahtsid värskendamist, olid teised juba üsna pleekinud. Fotol üks pinkidest enne ülevärvimist, tooni nimetus kohalikus kõnepruugis “aidapunane” (barn red), uue värvi soetasin veelgi erksama (crimson). Vohh kus nüüd alles kargavad istekohad silma, roheluse taustal! Mul on üleüldse mingi teema selle punane-roheline kombinatsiooniga, vaata või mu pediküürinurka.
Aga muidu, jah, on kõik hästi, kui tulistamised, Ukraina ja ahvirõuged välja arvata. Loodetavasti saavad valitsused nii siin- kui sealpool ookeani aru, et mingi järjekordse piirangute-sundvaktsineerimiste-maskiralliga pole tark peale lennata. Enamik inimesi, arvan ma, on nõus pigem evolutsioonilise vähikäigu läbi tegema, taas ahvideks muutuma, selmet kaks aastat kestnud jama uuesti otsast alustada.
June 05/2022
“Once upon a time, when women were birds, there was the simple understanding that to sing at dawn and to sing at dusk was to heal the world through joy. The birds still remember what we have forgotten, that the world is meant to be celebrated.” ― Terry Tempest Williams, When Women Were Birds: Fifty-four Variations on Voice
------------
LINNUNIMEKIRI / BIRD LIST
Alalised elanikud / Residents
1. Punasaba-viu / Red-tailed hawk (Buteo jamaicensis)
2. Ameerika tuuletallaja / American Kestrel (Falco sparverius)
3. Ameerika raudkull / Sharp-shinned hawk (Accipiter striatus)
4. Harilik kanakull / Northern Goshawk (Accipiter gentilis)
5. Ameerika kassikakk / Great Horned Owl (Bubo virginianus)
6. Läänepäll / Western Schreech-owl (Otus kennicottii)
7. Videvikusorr / Booming Nighthawk (Chordeiles minor)
8. Kalkunkondor / Turkey vulture (Cathartes aura)
9. Kanada lagle / Canada Goose (Branta Canadensis)
10. Kilatüll /Killdeer (Charadrius vociferous)
11. Ronk / Common Raven (Corvus corax)
12. Harakas / Black-billed Magpie (Pica pica)
13. Akaatsia-turteltuvi / Mourning Collared Dove (Streptopelia decipiens)
14. Punarind-rästas / American Robin (Turdus migratorius)
15. Võsa-sininäär / Western Scrub Jay (Aphelocoma californica)
16. Mägi-sinilind / Mountain Bluebird (Sialia currucoides)
17. Ameerika kaljupääsuke / American Cliff Swallow (Petrochelidon pyrrhonota)
18. Kalifornia tuttvutt / California Quail (Callipepla californica)
19. Täpikrähn / Northern Flicker (Colaptes auratus)
20. Täpik-maasidrik / Spotted Towhee (Pipilo maculatus)
21. Välusidrik / Dark-eyed Junco (Junco hyemalis)
22. Valgekurk-sidrik / White-throated Sparrow (Zonotrichia albicollis)
23. Valgekiird-sidrik / White-crowned Sparrow (Zonotrichia leucophrys)
24. Koduvarblane / House sparrow (Passer domesticus)
25. Piisoniturpial / Brown-headed cowbird (Molothrus ater)
26. Väluturpial / Brewer's Blackbird (Euphagus cyanocephalus)
27. Leekõlg-turpial / Red-winged Blackbird (Agelaius phoeniceus)
28. Lääne-niiduturpial / Western meadowlark (Sturnella neglecta)
29. Väikesiisike / Lesser Goldfinch (Carduelis psaltria)
30. Kanjonikäblik / Canyon Wren (Catherpes mexicanus)
31. Kaljukäblik / Rock Wren (Salpinctes obsoletus)
32. Koldsäälik / American Yellow Warbler (Setophaga petechial)
33. Siidisaba / Bohemian Waxwing (Bombycilla garrulous)
34. Palukoolibri / Broad-tailed Hummingbird (Selasphorus platycercus)
35. Roosapea-koolibri / Anna’s Hummingbird (Calypte anna)
36. Rebaskoolibri / Rufous Hummingbird (Selasphorus rufus)
37. Tumekurk-koolibri / Black-chinned Hummingbird (Archilochus alexander)
38. Habekoolibri / Calliope Hummingbird (Selasphorus calliope)
Külalised / Guests
1. Valgepea-merikotkas / Bald eagle (Haliaeetus leucocephalus)
2. Kalakotkas / Osprey (Pandion haliaetus)
3. Ameerika hallhaigur / Great Blue Heron (Ardea Herodias)
4. Metskalkun / Wild turkey (Meleagris gallopavo)
5. Sinikael-part / Mallard (Anas platyrhynchos)
6. Loorkakk / Monkey-faced Owl (Tyto alba)
7. Tutt-sininäär / Steller’s Jay (Cyanocitta stelleri)
8. Harilik kuldnokk / Common Starling (Sturnus vulgaris)
9. Kuhinokk / Black-headed Grosbeak (Pheucticus melanocephalus)
10. Hundinuia-turpial / Yellow-headed blackbird (Xanthocephalus xanthocephalus)
11. Bullock-turpial Bullock's Oriole (Icterus bullockii)
Teie linnunimekiri on absoluutselt vapustav! Me siin lugesime ka oma õuealal (~1 ha) pesitsevaid linnukesi kokku. Saime kümne tuuri. Kõiki pisikesi halle linnukesi me ei tunne ka, mõni lehelind võis vabalt loetelust välja jääda. Muid igapäevaseid läbikäijaid, kes kõrval metsas elavad, rongad-viud-rähnid-meikad, ei hakanud kokku arvamagi.
ReplyDeleteSiin seis hetkel selline, et kuldnokad on pojad pesast välja saanud, hetkel valmistuvad samades kastides pesitsemiseks piiritajad. Muudel on vist pojad veel pesas.
Oi kui äge!
ReplyDeleteMeil siin linnas on ka ilmselt kümnekanti ainult.
Ornitoloog ma ei ole, aga linnud on minu jaoks ka imelised olendid. Väikesed linnud, suured võimsad linnud, rongad, öökullid. Isegi kanad! Olen korduvalt elus olnud sellises punktis, kus mõtlen, et oeh, oleks parema meelega hoopis lind :D
Aaa, ja ärgem unustagem lisada, et ma olen proff linnuhäälteimiteerija ka :D
Väga muljetavaldav nimekiri!
ReplyDeleteMõnevõrra nägemispuudelisena pole ma linde nimepidi väga hästi tundma õpinudki, kuigi kunagi pole hilja, võtaks õige suveprojektiks.
Koolibrid tahaks kunagi näha, mitte loomaaias, ikka seal, kus ta kodu on.
On, millest veel unistada.
Jah, nimekiri sai endalegi üllatuseks tõesti aukartustäratav. Ja ma õppisin seda koostades tõesti palju – “ametlikke” linnunimesid pean silmas, ka inglisekeelseid, sest kõnekeeles kutsutakse mitmeid neist teistmoodi.
ReplyDeleteMar, sa oled linnuhäälte imiteerija?! Paul muide teeb seda kah, tihtipeale üsna õnnestunult mu meelest. Ja mis linnuks olemisse puutub, siis, nagu postituse tsitaat ütleb – meie, naised, olimegi ammustel aegadel linnud…
mulle on kõige suuremaks üllatuseks ses loos, et selle kõige tavalisema (vähemalt meil Londonis on ta v tavaline) hane nimi on hoopis kanada lagle :)
ReplyDeleteLinnud on tõesti ootamatult vinged! Me Breckis kasutasime määramiseks kahte rakendust. Merlin identifitseerib kirjelduse järgi ja BirdNET laulu järgi. Muidugi, laulu järgi saab ainult siis, kui nad kõik korraga ei röögi. Praegu Eestis naudin ka igahommikust linnukoori, aga kes laulab, ei ole õrna aimu ka kahjuks.
ReplyDeleteJaa, siingi on kanada lagle, mida ka mina pidasin metshaneks vms, tavaline linnalind. Me lähim arvestatava suurusega linn (Bend) on neid paksult täis, patseerivad tänavatel inimeste vahel jne.
ReplyDeleteAga liigimääramises oleme Pauliga nn. vana kool, äppe ei kasuta, selle asemel on paberkandjal field guides enam-vähem iga lauanurga peal.
Eestis on ka oma äpp, Siuts nimeks, millega saab linde laulu järgi tuvastada. Täitsa töötab:)
ReplyDeleteUskumatu, milline elurikkus teil valitseb 😀 me elame kyll võpsikus ja linde võiks oskaja inimene oma paarkymmend kindlasti ära määrata. Mina olen tugevate miinusprillidega kodanik ja ööbikut 100 meetri pealt ära ei tunne. 😛
ReplyDeleteJah, elurikkus on õige sõna me elupaiga kohta.
ReplyDeletePrillidest jne - ma oleks kah ilma binoklita üsna abitu.
Aga häda on selles, et binokkel peab_kogu aeg_käepärast olema, sest ega linnukesed reeglina ei istu ja oota, kuni tuppa binokli järele jooksed.