Kui Pauli noorem vend mulle rääkis – me nimelt veetsime oma California road-tripi ajal tema juures kaks päeva – ühesõnaga, kui ta mulle rääkis, et nende elamise lähedal on „koerasitamüür“, kuhu koeraomanikud oma lemmikute junne jätavad, kenasti kilekotti pakituna, pidasin seda halvaks naljaks. Sest noh, venna pere elab suhteliselt suures linnas, peenes eramajade rajoonis, pole mingi geto või midagi. Kuid võta näpust, väide osutus tõeks. Lillikest jalutades sattusimegi puhtjuhuslikult nimetet müüriga ääristatud tänavale. Ja ennäe, koerakakat täis kilekotid kenasti müüril reas! Paul sattus siniseid pildistama, aga värvivalik oli laiem. Musti, rohelisi, kollaseid. Kõigile sõlm kenasti peale seotud ja puha, et räpane ollus jumala eest välja ei pääseks. Te nüüd muidugi arvate, et tol tänaval polnud prügikaste. Ja teil on õigus. Aga millises eramajade rajoonis on üldkasutatavad prügikastid? Loogiline, et kõigil konteinerid ju omaenda aias, värava taga. Lähed peni jalutama, korjad ta junnid üles ja tassid viisakalt koju tagasi, onju. Või siis äärmisel juhul jätad kusagile muruserva või põõsa varju maha, sinna, kuhu su koer kükitas, küll ta lõpuks mädaneb (iseasi muidugi, kui mitu inimest hunnikusse enne jõuab sisse astuda, aga see on juba hoopis teine teema). Aga no milline enam-vähem normaalne inimene pakib koerasita kilekotti, et seda siis tänavale vedelema jätta? Veelgi enam, milline inimene paigutab kirjeldet kilekoti üldkasutatava tänava näokõrgusel asuvale piirdele? Pauli venna teooria oli, et kohalikud koeraomanikud usuvad, et lisaks Taevaisale on olemas ka säärane üleloomulik olend nagu Poop Fairy, kes, kui kilekottide arv müüril juba liiga suureks paisub, tiibade sahisedes kohale lendab ning junnid haldjatolmuga üle puistab, mispeale need kui imeväel kaovad.
March 01/2020
“If aliens saw us walking our dogs and picking up their poop, who would they think is in charge?” ― Unknown
Mina olen korduvalt pannud junnidega kilekoti inimeste aiaga ümbritsetud kodude konteineritesse. Enamasti olen küll valinud need, mille kaane kas üle aia kätt sirutades lahti ulatab teha või kui maja värav on lahti, kõndinud konteinerini - aga korra olen ka värava lahti teinud ja sita ära visanud.
ReplyDeleteSest noh. Kas te olete nõus, et ma oma koerakaka teine konteinerisse viskan või eelistate, et jätaksin selle üles korjamatuna te maja ette?
No tead, siinpool suurt vett võid võõrale territooriumile sisenemise ja konteineri kasutamise eest kohtuasja kaela saada. Halvemal juhul lausa kuuli =)
ReplyDeleteTegelikult olen ma ise kah Lillit linnatingimustes jalutades suvaliste eramajade konteinereid kasutanud, aga ainult siis, kui need väljaspool aeda.
Jap, seal on natuke karmim see "võõrale territooriumile sisenemise" asi =) Filmidest olen näinud =)
ReplyDeleteKuna siin riskin ma aint sellega, et minuga pahandatakse, siis selle riski ma võtan =)
Ma pole selle pealegi tulnud, et kellegi tundmatu (teele jääva majaomaniku) konteinerisse kakaga kilekott poetada. Majaomanikuna ei ole meeldiv tunne, kui konteineri avad ja sealt pahvakas ebameeldivat lõhna vastu tulvab (ei pea see kilekott lõhna kinni kuu aega ja sõlme tugevusest see ka ei sõltu). Armastan puhtust ja korda, ent sellele vaatamata ei poeta võõrasse prügikasti oma sodi.
ReplyDeleteOlen 20 aastat omanud koeri ja saanud hakkama. Päris õõvastav oleks ühel ilusal päeval näha maja ees nn kakakotte reas.
Jaa, mulle ka üldse ei meeldiks, kui keegi minu isiklikku prügikasti üldkasutaks. Mu meelest on viisakas praktika kas a) kõndida, kott näpus, kuni satub ette üldkasutatav prügikast või b) kõndida, kott näpus, kuni koju oma isikliku prügikastini jõuad. Aga nagu tunnistasin, olen korduvalt libastunud, kui kusagil eramajade rajoonis on kellegi konteiner väljaspool aeda ja omanikku silmapiiril pole. Ja noh, kui mu koer juhtub junni poetama kusagil mitteasustatud kohas või rahvastamata pargisopi põõsa-aluses, siis on ju kõige keskkonnasäästlikum seda üldse mitte üles korjata, keskkonda plastikuga mitte saastada.
ReplyDelete"...siis on ju kõige keskkonnasäästlikum seda üldse mitte üles korjata, keskkonda plastikuga mitte saastada."----OH,OLID AJAD!Nii elatigi,ja alevites polnud mingit jama!Sai maa väetatud ja jalgu,imelik küll,ei jäänud kellelegi!Linn,jah,see on ebasõbralik koht...
ReplyDeleteMmm.... mu meelest koerakaka ikkagi JÄÄB jalgu, kui ta just kusagil parginurgas põõsa all pole, kuhu inimjalg üldse ei satu. No näiteks meie elame in the middle of nowhere, aga ma ikkagi korjan junnid maja ümbert kokku (küll mitte kilekotti, aga ämbrisse, ja ämbri tühjendan kõrvalisse kohta) sest muidu on nagu aamen kirikus, et astun kogemata just sinna, kuhu ei peaks astuma =)
ReplyDeleteirw.
ReplyDeleteKui sa armastad puhtust ja korda, on sul valik: kas kannatad mu koerasitakilekotti oma konteineris või sitta oma aia taga mururibal.
Ma ei andesta silmakirjalikkust stiilis "minu prügikasti ei tohi kasutada, aga koristama ikka peab."
Jas nii ongi. Ma ei ANDESTA.
Kui keegi mu ümbruskonnas suhtub nii, ma võin spetsiaalselt oma koera kaka kokku koguda ja tema värava ette laotada.
Sest see suhtumine on jäle.
Selgitus: ma hoidsin seda selgitust varuks, kuni mulle öeldakse, et ma olen loll ja vastik, aga seda ei tulnud =P ja maijaksa kauem oodata, sest antud teema kraapis kõvasti mu hinge.
ReplyDeleteNimelt on mu üldine vaade inimühiskondadele "kõik teevad kõigi elu mugavamaks, sina aitad natuke mind, mina teda, tema jälle kolmandat ja viies aitab jälle mind. Ja mina aitan sind ja sina mind ja üleüldine rõõm ja kergem elu ja ühiskonnas täiega tasub elada".
Ja kui sellest ringist astutakse välja, tuleb "sina aita mind, sest mul on sellele abile ÕIGUS, aga mina sind küll ei kavatse enda vastu kena olemises aidata, mul suva, kus sa selle koerakaka paned, söö või ära, aga MITTE MINU PrÜgIKASTI", mul tuleb "Aa, sa tahad, et ma ikka korralikult vaeva näeksin, et su elu parem oleks, samas mulle midagi vastu andmata? Sel juhul ma eelistan vaeva näha sinu elu halvemaks, mitte paremaks tegemisel. Sest mu meelest oled sa mölakas. Krt, ma vihkan inimesi, kes tahavad aina saada, midagi vastu andmata, sest neil on sellele omast arust ÕIGUS!!!"
VVN, las ma selgitan. Sõbralikult, sest ma pean ennast sinu ja sind enda veebisõbraks. Heaks veebisõbraks.
ReplyDeleteEsiteks. „Loll ja vastik“ vastust minu blogist ei tule=), kuna viietuhande viiesajast ei saa eluilmaski nn. kaklusklubi. See on minu isiklik veebikodu ja mina modereerin kommentaare, st. dikteerin vestluse tooni.
Teiseks. Erinevad arvamused on 5500 kommentaariumis teretulnud, aga mulle jääb alati viimane sõna (vt ka „esiteks“). Kaikaga vehkimine, emotsioonidel põhinev verelaskmine, sildistamine, minu või teiste kommentaatorite suunas visatud väljendin nagu „mölakas“, „silmakirjalik“, „ei andesta“ jne loovad fooni, millise taustal ma end omaenda blogi kommentaariumis hästi ei tunne. Kui sa mu kommentaariumi reegleid loed, siis seal on kirjas, kuidas käituda, et perenaisel mugav oleks.
Kolmandaks. Igaühl meist on teemasid, mis meid mööda seina üles ronima ajavad =), ja sinul kui nö. mustvalge maailmanägemisega inimesel on neid kindlasti rohkem kui näiteks minul. Mis samas ei tähenda, et minu maailmanägemine kuidagimoodi parem oleks. Lihtsalt teistsugune - kuigi meil sinuga on ka suur hulk kattuvaid vaatepunkte.
Ja last but not least – mul on sulle palve. Rakenda palun minu blogi kommentaariumi puhul sama põhimõtet, mis kehtib sinu enda blogis. Teisisõnu, palun pea meeles, et see kommentaarium siin on minu veebikodu, ja mina armastan oma kodus puhtaid põrandaid, päikesepaistet, vaikust ja rahu. Kui üldse keegi omab siin õigust kaikaga vehkida, verd lasta või sildistada, siis olen see üksnes ja ainuisikuliselt mina =) Ole sa tänatud, et ära kuulasid, ja kallistan.
Vabandan ja proovin paremini!
ReplyDelete(kuigi TEMA ALUSTAS!)
ReplyDeleteVabandused vastu võetud.
ReplyDeleteAga „paremini“ pole vajagi. „Paremini“ on nii suhteline ju, ühele on ühte moodi parem, teisele teist moodi. Lihtsalt, et niimoodi pole vaja, siin =)
Oi sa ajasid mind naerma sellega, "tema alustas". Heatahtlikult naerma. Liivakast! =)
ReplyDeleteAnyway. Minu kui blogiomaniku seisukoht on, et nii sina kui Cranberry käisite oma arvamuse välja, aga tema, vastupidiselt sinule, tegi seda ilma sülge pritsimata ja kaigast viibutamata. Vaata, sa võid mind silmakirjalikuks pidada, aga minu jaoks on nii elus kui veebis oluline, et mõttevahetus toimuks tsiviliseeritult. Jaa, oskajad (kaasa arvatud ma ise, kui võtan vaevaks seda teha) on võimelised tsiviliseeritult rohkemgi verd valama kui need, kes kaikaga tulevad, aga midagi pole teha, minu kommentaariumi suhtlusstiil on paika pandud ning vaidlustamisele ei kuulu. Lisaks, otse loomulikult võtaksin rajalt maha ka eelnimetet tsiviliseeritud verelaskjad, kuna mulle sobib vaid puhas, vere- ja süljeplekkideta kommentaariumi-põrand =)
... ja mul tuli teemega seoses veel see aspekt kah meelde, et meie, blogiomanikud, oleme nn. tavakommentaatoritega võrreldes ju eelistatud seisus. Blogi näol meil on oma isiklik väljund. Kui mõni teema ikka kohe üldse rahu ei anna, saame selle asemel, et kellegi teise blogisabas jalgu trampida, oma pinna peal teema üles võtta, sellisel viisil ja selliste sõnadega, nagu parasjagu paremaks peame.
ReplyDeleteteemAga. Näpuvead!
ReplyDeleteLugesin hommikul, ehmatasin...
ReplyDeleteSiiralt kahju, et üks tagasihoidlik arvamuse avaldus põhjustas sellise reaktsiooni. Mul on väga kahju Epp.
Olen alati lähtunud põhimõttest, et hea sõna võidab võõra väe :)
Cranberry, kõik on hästi.
ReplyDeleteJa sul on õigus hea sõna osas!
VVN, see ei pea olema üldse silmakirjalik suhtumine, kui tegemist on hoiakuga "igaüks hoolitsegu selle eest, et tema tehtud prügi teiste territooriumile ei jääks" ja seda järgitakse hoolega ka ise ja käiaksegi, koerakaka või tühjaksjoodud pudel kotiga näpu vahel, kuni jõutakse ühiskonteineri või koduprügikastini.
ReplyDeleteEt minu "prügikast on prügikast" suhtumine on veider hoopis?
ReplyDeleteUSA on väga individualistlik ühiskond (see ei ole kriitika, vaid suht üldtunnustatud tõik).
ReplyDeleteJa neil on suhtumine pigem "minu on minu".
Pole vahet, mis see "minu" siis on.
Jah, nende jaoks on "prügikast on prügikast" veider.
USA on muidugi super kirju, inimesi ja kogukondi on seal palju ja erinevaid. Kuid mingi üldine norm on siiski olemas. Euroopa, ammugi siis Aasia kollektivistlikest ühiskondadest ei saa nad suuremat aru ja üldiselt põlgavaid meid kui "sotsialismi".
Tulin notsu ees ka vabandama =)
ReplyDeleteSest noh - ma tegelt olengi ses osas imelik, et olen päriselt kommunist. Mitte kui ma valimas käin, vaid kui ma maailma tunnetan ja mõtlen. Sest minu jaoks on igaüks mina, ma tajun suvalises suunas tehtud ülekohut kui endale tehtut ja suvalises suunas tehtud heategusid kui endale tehtuid, ja minu ideaalmaailmas oleks kõigil võrdselt hea - aga kui see ei ole võimalik, siis võrdselt halb.
Jah, ka minu lastel.
Ja ma lähen närvi, kui teised niimoodi ei tunneta, sest mina ju tunnetan ikka, ükskõik kuidas nemad tunnetavad.
Ehk siis mina hoolitsen kõigi eest, aga nemad minu eest üldse mitte ja mismoodi nii siis?! Pole aus!
Ma arvan, et ka "hoolitsemise" all mõtlevad eri inimesed eri asju. Vabalt võib sinna alla käia näiteks "tahan, et igaühel oleks oma isiklik koobas, kuhu teised ei tüki", mis avaldub ühiskondlikult siis eraomandi kaitses (ettekujutus "muidu keegi on oma koopas ja riik võtab talt selle ära nagu NSVLis!").
ReplyDeleteMa ise tajun oma prügi kaasaskandmise tüütust pigem... paratamatu hinnana, mis käib kaasas selle prügi tekitamise lõbuga (olgu see siis jäätise söömine või koera pidamine). Ühiskondlike prügikastide puudumist hakkan ülekohtuna tajuma alles siis, kui ma koristan prügi võõraste tagant (nähtavasti seepärast, et võõraste prügi koristamine kvalifitseerub juba heateoks ja nii tavalise heateo jaoks võiks ju ühiskondlikku infrat olla).
a kellegi teise konteinerisse poetamise vastu tunneksin isegi võõraste prügi koristades tõrge - mingi sellise loogikaga, et ma sekkun sellega nende valikuvabadusse, sunnin neid nende käest küsimata oma heateos osalema, aga ma tahan, et inimestel oleks võimalik ise oma heategusid valida.
ReplyDeleteselleks peaks olema ilmselt mingi selline moment, kus muud variandid oleks hullemad (nt peaks mingi haisva prügiga ühistransporti minema ja siis sunniks ma juba oma valiku peale tervele bussitäiele). ja siis oleks ikkagi parem meel, kui saaks vähemalt inimese käest küsida "tere, selline hädaolukord..."
No näed, kirjutad koerakakast, ja kisub sügavmõtteliseks arvamustevahetuseks =)
ReplyDeleteKaur, jaa, USA on individualistlik ühiskond. Aga minu kogemust mööda on Eesti sama individualistlik. Eestlaste hulgas kohtab “minu prügikast on minu prügikast” suhtumist suhteliselt sama tihedalt kui USAs. Teisalt, nii USAs kui Eestis kohtab enam-vähem võrdeliselt ka suhtumist “prügikast on prügikast” – seda nii positiivses kui negatiivses tähenduses. Ei ole Euroopa suures plaanis kollektivistlikum kui USA. Elik siis kokkuvõtvalt – lääne ühiskonna inimene on suht sarnane igal maal mu meelest.
VVN, jaa, olen sinuga väga nõus, et ideaalmaailmas oleks kõigil võrdselt hea. Ja selle nimel töötamine mahub mu mõttemaailma väga kenasti. Aga selle nimel töötamine, et kõigil oleks võrdselt halb? Et võtan ekstra vaevaks minna ja laotada oma koerakaka kellegi murule, sest tema mõtleb teistmoodi kui mina? Ei, see mu mõttemaailma ei mahu. Või õigemini, see ei mahu, kuidas on võimalik, et sa ei saa aru, et tunnetamine läbi iseenda ei ole sinu eripära, tunnetamine saabki ju AINULT üksikindiviidi lõikes toimuda. Kuid kui kogu inimkond suhtluse ainult üksikindiviidi tunnetusele rajaks, oleks häda käes. Kusjuures, nagu sa ilmselt omast käest tead, omaenda isiksust mudelina kasutav maailmanägemine ei ole kerge elustiil =) Aga noh, me oleme sel teemal miljon korda sinu blogis rääkinud, ühte- ja teistpidi, pikemalt ja lühemalt, tuliselt ja vähem tuliselt =), mistap panen sõbralikult ette, et siinkohal asja uuesti lahti kerima ei hakka.
Notsu, jaa, ma olen sinuga nõus, et kui inimene kohtleb teisi samade standardite alusel kui iseennast, ei saa teda silmakirjalikkuses süüdistada.
Vot, Notsu, lõid naelapea pihta. Valikuvabadus! Kaasa arvatud vabadus ise oma heategusid valida.
ReplyDeleteElik ei ole OK, kui minu valikuvabadus piirab kellegi teise oma. Mida elus muidugi paratamatult juhtub, aga võimalust mööda oleks kena vältida.
Ahjaa, mul tuli alles praegu meelde koerakaka-teemal endale uhkelt vastu rinda taguda. Kui ma Eesti Saksa lambakoerte Ühingus aktiivselt tegev olin, korraldasime viis? kuus? aastat järjest Nõmmel Valdeku pargis (tuntud ka kui Kreegi mets) kevadised koristustalgud. Asi sai alguse sellest, et ajakirjanduses muudkui vinguti, et kevadeti linn niiiii räpane, põhiline räpp on koerasitt, kuramuse lohakad koeraomanikud jne jne. Ühesõnaga, selle asemel et verbaalsesse võitlusse asuda, koorisime ühingukaslastega käised üles, kleepisime Valdeku rajooni kuulutusi täis, et kohalikud, tulge kah appi, ja tegime ära. Kusjuures kõige paradoksaalsem on fakt, et esimesel kahel aastal kogunes hiiglasuure ehituskonteineri täis… wait for it… mitte koerajunne, vaid OLMEPRÜGI, mida kohalikud elanikud olid aastakümneid metsa alla tassinud (kes teab, siis Kreegi metsas on need teise ilmasõja aegsed pommiaugud, sinna hea ladustada). Tõe huvides lisan, et ladustajate hulgas olid kardetavasti ka minu suguvõsa eelmised põlvkonnad – mäletan lapsepõlvest, kuidas käruga prahti metsa alla viidi.
ReplyDeleteAnyway – nagu välja tuli, oli koerasitt vaid kaduvväike kübe sellest prügikogusest, mis metsa all vedeles. Esimesed paar talguaastat oli osavõtt ühinguliikmete poolt massiline, kohalike poolt kah kenake, siis hakkas tasapisi vaikselt vähemaks vajuma, aga noh, suurem töö oli juba tehtud kah. Ühe talve jooksul kogunenut suutis ka kümemkond usinat talguinimest kokku korjata. Konteineri saime igal aastal Nõmme linnavalitsuse abiga. Ja talgulistele oli meil ESLÜ poolt alati mingit sööki kah pakkuda, kohvi ja värki, seda serveerisime keset parki suurte kivirahnude peal. Ah meid tublisid! =)
*ühingukaAslastega.
ReplyDeleteMa korra oma koera sitta korjama asudes avastasin, et mingi sittumiskoht vist, kahe teise koera julgad ka seal.
ReplyDeleteKorjasin siis need ka ära, mis see mulle maksab. Üks kilekott, kolm asja.
Aga kõhulahtisuse produkti ei oleks võõrast korjama hakanud. Sest see maksab mulle vaimset pingutust.
Kogemusepõhiselt: võõra koera kõhulahtisuse produkti saab suurema vaimse pingutuseta üles korjata, kui konsistents on teisenenud kõvemapoolseks. Ehk siis - produkt on vähemalt paar päeva vana. Oot, ei, alati ei saa ka - kui juhtub vihmane ilm, on vana junn ju kah pehme...
ReplyDeleteIssand, appikene, koerasitajutud!!! =) =)
naah, kui ei oleks ebamugav, siis oleks ilmselt selle ka kaasa korjanud.
ReplyDeleteAga ei sattunud nii =P
Noh, titekakajutud on suht samal tasemel =) Aga me vähemalt mööname, et koerajunne ilma kilekotita väga ei näpiks võimalusel =D
This comment has been removed by the author.
ReplyDelete(kaks korda sama jutt läks)
ReplyDeleteKui ma ei eksi, siis mu suhteliselt noore, vaid paari kuu vanuse kommentaariumi kommentaaride arvuline rekord on löödud. Teema? Koerakaka! Klikiblogijad saaksid siit tulutoovat mõtlemisainet =)
ReplyDeleteEpp, kusjuures koera kaka teema on rahvusvaheliselt koige populaarsem teema :) Meil on siin oma piirkonna Facebooki leht kus on siis igasugused kohalikud teemad ules postitatud: kes parkis valesti, kelle lapsed ei oska avalikus kohas kaituda, kus saab kohalike mune osta ja ka kes leidis koera kaka konniteelt ja see viimane teema saab tavaliset 300+ kommentaari vorreldes teiste teemadega :)
ReplyDelete