Oi, ma olen jätnud ühest tähtsast tähtpäevast blogimata. Nimelt meil Pauliga täitus jaanuari lõpus kümme aastat kõige esimesest silmast silma kohtumisest. Kümmmmmme! Ma ei hakka siin ajalugu uuesti üksikasjalikult üle korrutama, vanad olijad teavad niigi, uutele tulijatele kogu romaani lahtiseletamine läheks liig pikale. Lühidalt, mitmekuulise kuuma internetitutvuse järel saime Mehhiko piiri äärses El Paso lennujaamas esmakordselt teineteisele päriselt otsa vaadata. Tunnistan, et tol hilisõhtusel tunnil, mil peale kahte lühemat ja ühte väga pikka lendu üliväsinuna maandusin, oli asi minupoolsest romantikast suhteliselt kaugel. Mu pagas oli kadunud (ning kadunuks ta jäigi), ja kui Paul mind lõpuks kusagilt kõrvalisest lennujaamasopist üles leidis, täitsin parasjagu mitmesuguseid ankeete, mida kohvri tagaotsimiseks tarvis läks. Aga see on küll väga selgelt meeles, et ta tervitas mind tumepunase roosiga, ja ta kodus, kui me viimaks sinna jõudsime, oli vaasis veel üksteist samasugust.
Ühesõnaga, plaanitud kolmenädalasele road-tripile läksin põhimõtteliselt nende riietega, mis mul lennates seljas olid. Niipalju siis romantilise huvi objekti võlumisest hoolikalt läbimõeldud garderoobiga, mis kohvrisse sai pakitud. Kas ma oma pesulugu olen rääkinud? See on natuke isiklikuvõitu, aga olgu peale. Ühesõnaga, koos tolle kohvriga jäid igaveseks ilma peale hulkuma ka enam kui pool tosinat väärtuslikku ihupesukomplekti, olin need vahetult enne reisi kalli raha eest soetanud. Noh, esimene deit ikkagi ja… saate isegi aru. Õppetunnist hirmutatuna pakkisin edaspidistel Pauli juurde lendudel pesuesemed käsipagasisse. Paraku, tol aastal, mil kahe kontinendi vahet pendeldasin, võttis turvateenistus mind lennujaamades enam kui kord pihtide vahele, puistates carry-on koti sisu, mis pagasikadumishirmust ajendatuna koosnes enamjaolt peenest pitsilisest kraamist. Ei, midagi otseselt küll ei öeldud, aga nii mõnigi ametnik seiras mind toona pikalt.
Aga road trip ise… noh… kui ükskord vanaks saan, kirjutan raamatu. Seniks vaadake pilte. Fotod tehtud veebruaris 2010.
March 04/2020
“Falling in love is easy. Falling in love with the same person repeatedly is extraordinary.”
― Crystal Woods, Write like no one is reading
Hämmastavalt puhas tundub vahel
ReplyDeletekahe olevuse lihtne liit.
Väga habras, väga siiras, väga selge
nähtamatu, närve läbiv niit.
Väga tugev, väga tundlik ahel,
salapärane kui ohvri hiis,
millest sündida võib
inimeste vahel
nende elu kütkestavaim viis.
PS! see on üks mu lemmikuid sõnaseadmisi, mis leitud interneti avarustest.
Jätkuvat teineteise mõistmist järgnevaks 10-ks, 20-ks... aastaks
Mhmh. Komandeeringutes käies on sai selgeks, et kui muu kraam võib äraantavas olla, siis järgmise hommiku jaoks hädavajalik riidekraam (eeskätt siis puhas triiksärk) peab läpakakoti põhja ära mahtuma.
ReplyDeletePalju õnne teile! :) Nii nunnu.
ReplyDeleteNii armsad soovid. Palju tänu!
ReplyDeleteNing jaa, Kaur, ma olen nüüdseks kah ära õppinud, et lennates peab järgmiseks päevaks hädavajalik ligi olema. "Hädavajalik" muidugi ei tähenda kogu pesusahtlit, eks ole =)
Ilus, kui inimesed on teineteist leidnud selle suure maailma sees. Palju kauakestvat õnne!
ReplyDeleteNojaa, suur maailm jah. Või siis väike.
ReplyDeleteMa muide mäletan üksikasjalikult, kuidas peale Paulilt saadud esimest sõnumit ta kodulinna Las Crucese Google Earth’is sisse lõin ja kuidas maakera end arvutiekraanil pöörama hakkas, alustas midugi minu asukohast, Tallinnast, ja pööras ja pööras ja pööras, täitsa teise külje ette, ja ma vaatasin seda väikest, punast, balloonikujulist Las Crucest märkivat markerit, mõeldes, et issand jumal, sama hästi võiks see mees Kuu peal elada, mis vahet seal on, kaheksa tuhat kilomeetrit või kolmsada kaheksakümmend tuhat kilomeetrit, mõõtmatud kaugused mõlemad.
väga lahe lugu igatahes!
ReplyDeleteEi ole võimalik? 10?! See on vist ikkagi pigem nunnu kui karm ajavool. Äge! Palju jätkuvaid südasid teitele:)
ReplyDeleteVäga romantiline!
ReplyDeleteMul sai kah eelmisel suvel kümme aastat täis, aga koos me ikka ei ela.
Noo, Morgie, võtke ennast kokku (pun intended) - meie saime kaheksa tuhat kilomeetrit ületatud, asi need paarsada kilomeetrit teil nüüd.
ReplyDeleteSa ikka oled kursis, et enda küünarnukki lakkuda on märksa keerulisem, kui naabri varbaid? Kuigi küünarnukk on keelele lähemal.
ReplyDelete:P
Palju onne teile.
ReplyDeleteKunagi kui su blogi otsa komistasin siis lugesin algusest peale teie loo labi.
Raamatut loeks kull uuesti ;)