Eelmises postituses esitasin iseendale küsimuse. Et mis tunne võiks olla säärast äikesetormi kogeda, milletaolist silmapiiril sähvimas nägime. Noh, ainult küsi, eks ole, ja saad ka vastuse:). Nimelt: eile õhtul märatses sarnane, kui mitte hullem, Las Crucese kohal. Allpool olev video, olgu kohe öeldud, annab edasi vaid kasina murdosa sellest, mis tegelikult toimus. Pimeduse hakul juhtusime lõunataevasse vaatama ja saime aru, et miskit tulekul. Fotokas kaasa ja maja taha, põlluveerde, enne kui liig lähedale jõuab. Siis ei ole enam mõistlik avatud maal olla. Välgufront liikus ähvardava kiirusega lähemale; esialgu oli kõuemürin nõrk, aga nii 20 minutit hiljem, kui torm täiega kohal, ei eristanud enam ühte kõmakat teisest. Kostis vaid lakkamatu, madal ning kõrvulukustav mürin. Välgud sähvisid praktiliselt vahet pidamata, 360 kraadi ümberringi. Tormi kese oli linna kohal umbes tund aega, taevas aga jäi ümberringi välguvalgeks varaste hommikutundideni.
VIDEOLT (1min 18 sek) võib näha, et ma ei liialda siinseid mägedevaheliste avaruste äikesetorme kirjeldades ( 'välk sekundis'). Kui torm kohale jõudis, sähvis igas issanda ilmakaares, ja siis mahtus juba lausa mitu välgulööki sekundisse. Välguvalgel võiks vabalt lugeda, ma ütlen. Kui oleks julgust ja jultumust kesk põldu maha istuda ja raamat lahti lüüa:)
Pildil: järjekordne 'tärkav' äikesetorm. Väljanägemiselt ja olemiselt selline vagur ja süütuke, onju. Aga andke tunnike aega, ja ta on mustjashalliks, möirgavaks, tuld sülgavaks monstrumiks transformeerunud. Ouch, poeetiliseks kiskus jällegi..:)
26/07/1013