Paar päeva tagasi nautisime porchil välgu-vaatemängu. Seda ilu saab nüüd pea igal õhtul.
Eile aga, kui klaasist veinist oli kaks saanud ja hämarus pimeduseks pööranud, läks läänetaevas eriti uhke etendus lahti. Majaümbruse puud varjavad vaadet, mistap võtsime Yarko ligi ning jalutasime põlluveerde, lageda taeva alla. Show käis silmapiiril. Torm oli Pauli hinnangul mitte lähemal kui 40 km ja mitte kaugemal kui 80. Loendasime vähemalt 45 sähvatust minutis; hiiglasliku äikesepilve all praktiliselt pimedaks ei läinudki. Ma ei kujuta ette, mis tunne võis tolle tormi sees olla. Paul räägib, et on kaks korda elus säärast äikest tunda saanud. Väidab, et lõpuks oli nii hirmus, et surmahirmgi kadus. Välgu eest ära ei jookse. Mis muud kui ole mees ja võta vastu, mis iganes tuleb.
23/07/2013