Juuksed!

 


Aitab ehk selleks korraks poliitikast, räägiks nüüd millestki olulisemast. Nimelt juustest. Elupaiga vahetusega kaasneb teadagi vanade, sisseharjunud tavade-teenuste selja taha jätmine, algab valuline etapp, kus lemmikpoed ja –restoranid, pere- ja hambaarstid asuvad mitme tuhande miili kaugusel, mistap tuleb uued leida. Ja mis kõige keerulisem ning kohutavam: tuleb leida ka uus juuksur. Ma olen ses osas tegelikult suhteliselt vähenõudlik, mingeid ulmelisi soove ega ootusi pole, aga no sellegipoolest mõneti jube taas nullist alustada. Õnneks mul siin Las Cruceses häid naissõpru ja -tuttavaid üksjagu, sain maad kuulata, soovitusi küsida. Ning esimene soovitus tabaski kohe kümnesse. Salongi nimi on Armando's. Juuksuri nimi on Marco. Ja teate, see pole niisama suvaline salong, vaid ajalooga asutus. Marco isa Armando pani äri püsti 38 aastat tagasi, tänaseks on poeg selle üle võtnud. Lisaks juuksurivärgile pakutakse muidki iluteenuseid ning massaazhi. Marco alustas massöörina, hiljem koolitas end ka juuksuriks. Varastes neljakümnendates, väikest kasvu, hispaania juurtega mõõdukalt jutukas meesterahvas, äärmiselt soe ja sõbralik, ning, niipalju kui minu kogemus hinnata võimaldab, ülimalt professionaalne. Ma pole juuksuritoolis eluilmaski oma juuste kohta säärast teaduslikku loengut kuulnud, nagu tema mulle pidas, esmakordsete klientide jaoks ette nähtud pikendatud seansi ajal. Tundsin end justkui Hollywoodi diiva, no nii põhjalikku ja personaalset lähenemist pakuti. 

Kui mult küsitaks, kas eelistan nais- või meesjuuksurit, ma miskipärast valiksin mehe. Põhjust ei oska öelda, aga Eestiski oli mul kümmekond aastat meesjuuksur, Haava tänava salongi Tarmo. Megarahul olin ta tööga. Me saime inimestena kah toredasti läbi, läksid nagu sõbrale külla. Tarmo teene on ka stiil, mida vähem või rohkem mugandatult tänaseni pruugin: suurem jagu peast (keemiliselt) lokiline, tukk sirge ja üsna lühike. Vaatab, Marcoga mõtleme ehk kahepeale millagi miskit muud välja, vahelduseks või nii. Padufeministid, jätke järgnev lugemata: ma ise sooviks-prooviks hea meelega poisipead, aga Paulile meedib, kui mul pisut rohkem juukseid, ning miks mitte oma armsale mehele headmeelt valmistada. Samas, vaevalt mind kodunt välja visataks, kui pixiega ukse taha ilmuksin. Pealegi, juuksed ju kasvavad... No vaatame seda asja. 

Ahjaa, te tahate teada, mis Marco lõikus + pesu + hooldus maksis? Kolmkümmend dollarit. Kaheksa dollarit andsin tipiks, sest nii rahule jäin kogu teenusega. (Ja ärme hakka siinkohal õudusjuttudega ameeriklaste tippimis-sundusest, eks. Keegi ei palunud ega käskinud mul peale maksta.) Kui õigesti mäletan, kurtsid blogivad naised mõni aeg tagasi juuksuriteenuste kõrgete hindade üle Eestis? Mu meelest on kolmkümmend dollarit täitsa OK. Ei liiga kallis, ei liiga odav. Juukseid käin lõikamas nii umbes iga kahe kuu tagant, kui just mõnel pikemal reisil pole, või kolimisega ei tegele, või muud sarnast. Värvin ise. Väärikalt vananemine (loe: loomuliku, halliseguse juuksetooni juurde pöördumine) läks juba mitu aastat tagasi aia taha. Sellest olen ennegi pajatanud, ei hakka kordama.  

November 15/2024                                                                            Image: Internet 

“Even geniuses could get things wrong - look at Einstein's unfortunate choice of a hairdresser.” ― Joss Stirling, Stealing Phoenix

27 comments:

  1. Padufeministid ei ütle sugugi, et kalli mehe meeleheaks ei võiks teha nii väikest asja nagu juuksepikkuse hoidmine, kui see niikuinii sulle mingit vaeva ei valmista. Isegi leiva peale või määrimist ei pane pahaks. Nad ütlevad hoopis, et halb on see, kui naistelt võetakse ära autonoomia ja agentsus ja isegi mitte niivõrd oma mees kuivõrd mingi üldine normatiiv hakkab dikteerima, kui pikana sa hoiad oma juuksed ja seeliku ja et sa ei tohi teha meestetööd ja mees, jumal hoidku, ei tohi teha naistetöid, ennem surgu külmiku kõrvale nälga. Padufeminist väga ei kannata lihtsalt, kui keegi tuleb mansplainima, et miste naised kõik nii või naa, mikste? Sest inimesed on erinevad.
    Feminism pooldab igati inimese vabu valikuid, olgu need millised tahes, seniks, kuniks on kõigile võrdsed võimalused, seda pärisel, mitte vaid sildina.
    Novot, kui sa mulle blogibänni ei pane, siis peadki sellised loengud välja kannatama. :P

    ReplyDelete
    Replies
    1. (FYI: bännimise pakkus Morgie ise välja eelmise postituse sabas, sest ta käivat siin prokrastineerimas, selle asemel et eksamiteks õppida, mistab ärge MIND diktaatorluses süüdistage, seekord :) Ja mina vastasin, et vot ei bänni, sest mu meelest mõjub ta eksamitulemustele hästi, kui mõtted koolilt korrakski kõrvale saab. Nii et Morgie, kui sess hästi läheb, paluks mulle välja teha :))

      Anyway. Ma feminismi osas otse loomulikult utreerisin pisut. Tean feminismist küll mitte palju ja põhjalikult, aga sutsukene ikka. Kusjuures jään enda juurde, et leidub ka minu poolt kirjeldet padufeministe, kes mu suunas juuste teemal sõrme viibutaksid.

      Ja mis “miste naised kõik nii või naasse” puutub, siis, khm, mu meelest meie bloginurgakeses esineb rohkem… ee… womansplainimist kui mansplainimist. Stiilis “kõik mehed on lollid ja lohakad ja neil pole huumorimeelt jne”. Aga loenguid kuulan üsna hea meelega, tingimusel, et loengupidaja ei ürita oma arusaamisi ja maailmavaadet mulle vägisi veeni süstida :)

      Delete
  2. Ma ütleks, et 30 eurot sellise juukseteenuse eest on päris odav. Ma pole ise ammu juuksuris käinud ja ei kavatsegi niipea, sest pikad (olgugi õhukesed) juuksed lihtsalt patsi panna on lihtsam kui muudkui juuksuriaegu broneerida ja meeles pidada. Kui huvi on, siis ühe Tartu salongi hinnad on siin: https://naturee.ee/hinnakiri/
    Vaata, kas tuleb suur erinevus.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vabandust jah, dollarit, mitte eurot, eurodes on umbes 29.

      Delete
    2. Hm, see on natuke segadusse ajav hinnakiri, vähemasti mind ajab. Juukseotste lõikus 2 cm õhematele juustele niipalju, paksematele naapalju - aga kes otsustab, kas mul on õhukesed või paksud juuksed :)?

      Delete
  3. Issand kui odav. Minu Victor Brüsselis, Küproselt pärit tüüp, väga proff, aga jube heal arvamusel endast, mida ta ka mitte enda teada ei jäta; lisaks nii issandama jutukas, et kõrvad hakkavad pilli lööma, on mumeelest ka hea hinnaga, aga maksin ikka poole rohkem sama teenuse eest. Ma tahaks veel keemiliste lokide kohta küsida - kuidas on sul õnnestunud need saada ja kas juus on pärast väga surnud. Sest mina olen oma pikkadesse tahtnud ammu juba keemilist lohakat beach wave'i, aga keegi ei ole nõus tegema. Et liiga kahjulik. Ja rikub juukse, pärast pead maha lõikama. Ma maha lõigata eriti ei tahaks. Ja nii ma siis usun proffe ...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Keemiliste kohta, omast kogemusest. Mu on võltslokid olnud juba... las ma mõtlen... mingi pea 40 aastat vist? Väikeste vaheaegadega ca iga 10 aasta tagant, kui olen sirgeid tahtnud. Ja ma ei saa kuskilt otsast öelda, et juus surnud oleks, vastupidi, (minu ea kohta) heas toonuses. See "rikub juukseid, pärast peab maha lõikama" tundub mulle pigem sihuke sovieediaegne jutt, siis oli keemia jah kordi kangem, siiamaani mäletan haisu, mis keemiliste lokkide tegemise ajal ruumis hõljus :) Praeguste vahenditega ei tohiks küll probleeme olla, ja mul siinpool pole ükski juuksur kulmugi kergitanud, kui keemilisi soovin. Ainuke asi, et iga juuksur ei oma keemiliste tegemise oskust, Oregonis läks mul mõni aeg, et säärane tegija leida. Aga meil, noh, oli väike maakoht.

      Delete
    2. Ma pean edasi otsima, äkki ongi asi selles, et nad ei oska ja siis ei taha teha.

      Delete
  4. Just käisin. 168 EUR. Õlgadeni juuksed. Värv+ kärpimine. Massaaž ka

    ReplyDelete
    Replies
    1. Issand. Peaaegu 180 dollarit!! OK et värv ja massaazh lõikusele lisaks. Värvimisteenus olla siinpoolgi suhteliselt kallis, aga kas just selles hinnaklassis, mida sina nimetad, ei oska öelda. Muidugi, hind sõltub ka asukohast. USA metropolide peened juuksurisalongid käivad minusugustele ilmselt täiesti üle jõu.

      Delete
    2. Lühike, varsti hakkab õlgadeni jõudma, tagant lühem, eest pikem, otste lõikus ja tihtipeale ka pisem lõikuse korrigeerimine, 20.-. Peenikeste triipude blondeerimine 50.-, seda juhtub kord aastas. Niiet 30.- lõikuse eest, kui ma õigesti aru sain, tundub mulle palju, eksole. Aga kui see 30 on tavalisest enam, sest esmane pikem aeg ja edaspidi on vähem, siis vist ei ole jah kallis.

      Delete
    3. No vot siis, kui erinevad inimesed ja arvamised ja elud... Kelle arvates 30 dollarit kallis, kelle arvates odav. Minu jaoks praeguses eluetapis just paras.

      Ja ei, $30 polnud seetõttu, et nn. pikendatud seass. $30 ongi lõikuse + pesu + hoolduse hind. Esimese korra konsultatioon on tasuta.

      Delete
  5. Minu arusaama järgi on ka see juukselõikus odava hinnaga.
    Sitsidsatsid, ma kord noorena lasin endale keemilised lokid teha kuna pulkjuukselisena olen alati lokke tahtnud. Juust need mul küll ei rikkunud. Aga juustes ka ei püsinud. Ideeliselt peaks keemiline lokk välja kasvama aga minu karm karv lihtsalt vajus sirgeks mingite nädalatega. Olen kusjuures mõelnud asja kordamisele, ikkagi tahaks laines juukseid...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Muide ma olen enda tutvusringkonnaski kahelt-kolmelt naiselt kuulnud, et lokk ei seisnud sees. Täitsa vabalt võib juuste eripära olla. Aga samas, ehk hoopiski lokitegija apsakas? Või oskamatus? Või kehv keemia?

      Delete
    2. Ma olen ka mõelnud, et huvitav, kas minu juustesse keemiline lokk jääks. Mul muidu on sellised juuksed, et keeran lokitangide vahele, kärssab ja suitseb, ja pulksirge salk tuleb tangide vahelt taas välja.

      Delete
    3. Ma enda "mittelokkimise" jätan pigem juukse eripära kategooriasse. Ka rullidega või lokitangidega tehtud lokid ei jää püsima. Aga millalgi võtan selle lainete hankimise teekonna ette kindlasti.

      Delete
  6. Ma siin vahepeal mõtlesin, et lõikaks juuks d veidi lühemaks ja kataks punakaläikelise tooneriga, et mu heledad salgud helendaksid punakalt. Võtsin eile sõbranna juures saunas proovimise ette, et vaatn esmalt, kas vaseläikeline toone r töötab. Töötas küll, juus läikis hommikul vasekarvaselt mis kole. Ja kui sõbranna seljatagnt pildi tegi, et paremini värvi näeksin, siis avastasin, et mul ikka ikka jummala pikad paksud juuksed, vist ei lõika praegu lühemaks. Järgmine kord lasen lihtsalt profil toonerdada, et need mõned kohad, kuhu pold ise osanud panna, ka kaetud saaksid. Ja katsuks ikka lõpuks selle lainetegija ka leida.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, need juuste-otsused...
      Mul meenus üks Jim Morrisoni tsitaat: "Some of the worst mistakes in my life were haircuts".

      Delete
  7. 30$ on vist pigem odav või mõistlik hind? Ise käin oma lühikeste juustega iga 2 nädala tagant juuksuris - üks kord ainult lõikus, teine kord lõikus ja värv ja pesu loomulikult. hinnad 15€ ja 35€. Ja ma jumaldan juuste lõikust :D
    Uue juuksuri valimine - ma olen ühe juuksuri juures (kusjuures meesterahvas) käinud alates 1996 aastast... kõik teised, keda vahepeal olen proovinud ei kannata võrdlust! Oluline kriteerium on lühikeste juuste mitte masinaga lõikamine - nii kui keegi mu kukalt masinaga lõikama hakkab, on ta minu jaoks kadunud :D Ja kui mu juuksur peaks lõpetama?? Mis siis saab?? Juba paljast mõttest saan lähen stressi....

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, minugi meelest on $30 mõistlik.

      Aga sulle tunnen kaasa, kui su juuksur tõesti ühel päeval pillid kotti peaks panema. Teil on ikka superpikk ühine ajalugu, 1996. aastast, wow.

      Delete
  8. See on ikka väga odav. Mul läheb reeglina 65 - värv, pesu, lõikus ja föönitamine.
    Tallinnast väljas. Olen aru saanud, et linnas on vähemalt 2x kallim.

    Mul oli exkolleegi õde Tallinnas juuksur. Nende hinnapoliitika oli selline, et kui somme tuli liiga palju ja töösse võis ära uppuda, tõstsid rämedalt hinda. Kliente jäi vähemaks, töö jõudis kenasti norm ajaga ära teha, rahaliselt ei kaotanud. Eestisse käiakse ju Soomest... nii hambaravis kui juuksuris. Mu paar tuttavat, kes elavad Soomes, tulevad extra selleks siia, et iluteenuseid kasutada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mu meelest 65 euri nende teenuste eest, mida mimetad, on täitsa mõistlik hind. Värvimine ollagi suht kallis lõbu.

      Ahaa, et soomlased käivad Eestis teenuseid ostmas? Siit meie poolt käiakse Mehhikos hambaravis ja iluteenustes.

      Delete
  9. Juuksuri osas pean ütlema, et olen nendest loobunud 🙂 Mul on olnud kaks hästi toredat korealannat, kelle juures pikki aastaid käinud (üks võttis salongi teise käest üle). Aga kui tuli pandeemia, siis muidugi kadus juuksuri külastamine. Ja õieti polnud aegagi. Proovisin ise ära "wolfcut", sest juuksed olid küllalt pikaks veninud. Oli ja ei olnud ka. Eriti ei meeldinud. Kuni leidsin teise variandi, mille puhul paned juuksed kolme patsi ning lõikad lühemaks. Mu viimases postituses on pilt, millel minu enda lõigatud soeng, kuigi natuke sassis. Siin üks video. Ausalt öeldes on mul päris hea meel, et ei pea enam juuksuri juurde minema 🙂

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pidin googeldama "wolfcut" :)
      Minu jaoks on juuksuris käimine kah pisut tüütu. Aga ise ma hakkama ei saa, nii et tuleb käia. (Tukka lõikan küll teinekord ise.)

      Delete
  10. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul peaaegu ongi wolfcut, kuigi pealt ei ole lühike, aga tuka osa ja alumised pikad on suht sarnased. Mitte, et ma oleks enne teadnud, misasi see on. Ja eelmise kommentaari kustutasin lihtsalt seepärast, et paar viga tuli sisse.

      Delete

Kommentaariumi pruukimise reegel:
Kui sul pole midagi head öelda, ole kena, jäta üleüldse ütlemata.