K von B pakkus välja, et blogijatel, kaasa arvatud temal endal, on “pea tühi ja juhe koos”, mistap "midagi ei suudeta pastakast välja imeda". Või siis joostakse kingituste järel kaubanduskeskustes ringiratast ja jõulukaunistatakse kodu ning seetõttu on blogimine hetkel hõredavõitu. Ühest küljest olen temaga vägagi nõus – mul endal on sarnased mõtted tekkinud. Vaatan, et näiteks mu lemmikblogijad F ja M pole juba hallidest aegadest saati miskit avaldanud, ja ülejäänud lemmikud pilluvad nimekirju lahkuval aastal loetud raamatutest või kuulatud muusikast. Mul, paraku, on miskipärast tõrge tekkinud igasuguste aastat kokku võtvate loetelute suhtes, kuid samas annan endale selgelt aru, et see on minu probleem, mitte kokkuvõtjate – ja eks olen minagi lõppevatele aastatele blogis tagasi vaadanud.
Aga teisest küljest tulin ütlema, et no kuulge, mina küll kaubanduskeskusi ei kammi ja kodu ei kaunista, kui kuusk kadakas välja arvata, see, mis pildil, pluss mõned strateegiliselt paigutet küünlad siseruumides ja jõulutulukeste rida majaräästas. No ja siis muidugi kapsas, sinepi-siga ja uusim Bond jõululupäeval, neist ei pääse üle ega ümber. Kuid sellega minu ja Pauli spetsiifilised jõulu/aastavahetuse tegemised piirduvad, sest meil on juba mitu aastat kuidagi niimoodi sattunud, et nimetet pühad jäävad kahe reisi vahele. Niisiis kasutame toda õnnist aega mõnusaks, kohustuste- ja üritustevabaks koduseks olemiseks. Või noh, mõningaid kohustusi siiski on, nimelt ettevalmistused järjekordseks talviseks pikaks camperi-tuuriks. Stardime jaanuari esimesel nädalal, plaanime rännata vähemasti poolteist kuud, võib-olla lausa kaks. Ikka, ikka lõuna poole, kuhu mujale – California, Arizona, Utah, ehk ka New Mexico. Kindlat plaani ei ole ega tule, marsruudi valime jooksvalt, tujust ning ilmast sõltuvalt. Paar sihtmärki on siiski paika pandud, näiteks Canyonlands ja Valley of The Gods, ja muidugi truck camperite kokkutulek Arizona kõrbes. Issake, vaatan, et üle kahe- ja poolesaja matkasõiduki registreerunud juba?! Saab massiivne üritus olema.
Niisiis, jah, jõuluettevalmistuste asemel käivad meie majas reisiettevalmistused. Kuigi põhimõtteliselt on camper nüüd täielikult sisustatud ja varustatud, sünnib endiselt ideid, kuidas kodunt eemal elamist veelgi mugavamaks muuta. Muuhulgas võtsime umbes kuukene tagasi vastu radikaalse (kuid siinmail kastiautode omanike hulgas populaarse) otsuse, monteerisime sõiduki tagumise istme üleüldse välja ja ehitasime selle asemele panipaiga. Juhiistme selja taga on riiulid tööriistade, maakaartide, veinipudelite jms tarvis, kaasreisija selja taga troonib Lilli hiiglaslik matkapuur ja lisapanipaigad koerakraami jaoks (toit, tekid, rihmad jne). Ühesõnaga, tänu tagaistmest loobumisele saime juurde arvestatava määra laoruumi. Sest noh, kui sa ikka paar kuud teel oled, siis tahad mugavusi nautida, teinekord lausa luksustki. Vähemasti meie Pauliga tahame. Lillikene ilmselt samuti.
December 16/2021
“At Christmas play and make good cheer, for Christmas comes but once a year.” ― Thomas Tusser
Väga ilus jõuluvaade. Meil praegu samalaadne pime sulailm, aga mitte kauaks, kohe on kylm ja lumi tagasi.
ReplyDeleteMinu lemmikautotyyp on mahtuniversaal, mille istmed justnimelt välja käivad, et oleks suurem kaubaruum, aga juhil sõiduautopärased mugavused, mõistate, juhil 😁.
Just nimelt!! Juhil PEAB mugav olema, kaasreisijail VÕIB mugav olla.
ReplyDeleteMeil on muide teine sõiduk mahtuniversaal, keskmised istmed välja tõstetud. Suurepärane kauba-auto.
Jah ja juht valib muusika.
ReplyDeleteMa südamest loodan, et sa reisi jooksul kasvõi ühegi blogipostituse teed. Kaks kuud oodata tundub täiesti võimatu ülesanne, pealegi käin nagunii iga päev vaatamas, et äkki... :)
ReplyDeleteMul on raskekujuline blogidesõltuvus, kuna inimestega suhtlen olude sunnil üliharva ja nii ongi blogid järjest tähtsamaks muutunud. Mis siis, et ma tavaliselt ei kommenteeri ja enam ise ka ei kirjuta.
Jah, täpselt minu mõte, juht valib muusika, ja salongi temperatuuri, ja üleüldse kõik, mida sõidu ajal valida annab. Diktatuur! Või ei, pigem valgustatud monarhia.
ReplyDeleteMarfa, ma olen meelitatud, päriselt ka, et sa mu postitusi ootad… ja eks seesamune blogisõltuvus ole suuremal või vähemal määral vist igal blogival/bloginud inimesel. Aga. Ma parem ei hakka lootusi üles kruvima, sest ma ei blogi reiside käigus. Ma ei oska. Hoopis teine elurütm kodunt eemal olles, offline-elu. Online olen ainult hädavajadusel, mingit matkainfot googeldamas näiteks. No ja postituse jaoks peaks ju fotosid valima jne jne… ei, mulle teel olles blogimine ei sobi. Teine asi, kui kusagil kodunt eemal pikalt kohal olen, rohkem kui paar nädalat – näiteks Kauail olles tuli postitusi ju nagu Vändrast saelaudu.