Liikumine, hmm... Tunnistatagu heaga üles, kes selle teema Fotojahiga liitis. Väga vastutustundetu tegu. Lapski adub, et tükk maad lihtsam ja mugavam on pildistada, kui objekt paigal seisab. Või veel parem, lausa poseerib. Vot vanasti, fotograafia algusaegadel, siis said inimesed kenasti aru, et fotograafile tuleb vastu tulla, asend sisse võtta ning kivistuda, kuni klõps käinud. Naerataminegi polnud soovitav, sest mine tea, äkki on salatileht hammaste vahele ununenud või midagi, näe siis pärast retusheerimisega vaeva.
Anyway. Liikumispilte on mul üksjagu. Enamik neist nii udused, et isegi mina ei saaks aru, mis piltidel, kui ei mäletaks, et üritasin jäädvustada ülehelikiirusel liikuvat saksa lambakoera. Siiski, pika otsimise peale leidsin paar selgemat kaadrit kah.
1. Sõbranna. White Sands, New Mexico.
2. Yarko. Los Angeles, Venice Beach.
3. Kaasvõi(s)tlejad. Bataan Memorial Death March, New Mexico.
May 1/2020
"A good snapshot keeps a moment from running away." - Eudora Welty
Fotojaht
Pildid on üliägedad, aga ma ei saa midagi teha, koer võitis hetkega mu südame. Kahtlustan, et hakkan teda siin tihti külastama :)
ReplyDeleteJaa, väg head. Kahel esimesel on lausa tunda kuuma liiva jalgade all ja märja koera lõhna 🙂.
ReplyDeleteViimane pilt: päike, kuiv palavus, tõus - kaaslast ei jäeta üksi maha. Suurepärane klõps.
ReplyDeleteKoerapilt on minugi lemmik. Ning tõesti levitab märja koera lõhna =)
ReplyDeleteAga kolmandal fotol veetakse kaaslast kaasa jah. Keti tugevuse määrab selle nõrgim lüli...
Baskervillide koer, mere-eri :)
ReplyDeleteEsimene pilt on oma natuke kitšiliku vormiga mu vaieldamatu lemmik!
Haa-haa, see ongi jah see Baskervillide koer, kellest Ritsiku juures räägiti =)
ReplyDeleteNing oojaa, esimene pilt käib vaieldamatult kitshi alla. Lausa NII magus, et võitis mu eelmise kodulinna Las Crucese fotoklubi auhinna, mõningad aastad tagasi.
Kõik on väga head pildid, aga koer on lihtsalt fantastiline!
ReplyDeleteTugev, tugev... ei tulnud see võitki ilmaasjata.
ReplyDeleteAga tean ka, et kui ma ise oleks näiteks nende 3 pildi komisjonis, ma vaataks natuke rohkem koera... rannakauniduse asemel ja selles segaduses ei oskaks üldse otsustada...
Viimase pildi allkiri võiks olla: Vanade kreeklaste kombel kilbiga või kilbil.
ReplyDelete... ja koerapildiga on muide üks lõhnaküllane mälestus kah seotud. Yarko hullas seal ookeanis tunde, neelas piisavalt soolast vett, mis teadagi mõjub seedimisele. Kui olime jalutskäiguga Venice Beachi selle jupi juurde jõudnud, mida Muscle Beachiks kutsutakse, no see, kus kulturistid oma muskleid punnitavad, otsustas Yarko, et hädasti on tarvis soolt tühjendada. Peale liitrite ookeanivee manustamist polnud väljastatav kraam aga tahke, vaid... noh, kujutate ise ette. Ja kogus oli VÕIMAS. Nagu ka hais. Ja mul ei olnud enam ühtegi kakakotti järel, et koera järelt koristada. Kaapisin natuke liiva peale ning põgenesin tagasi vaatamata, vana aeglast koera rihmapidi järel lohistades. Kuidas musklirahvas selle situatsiooniga hakkama sai, on teadmata.
ReplyDeleteNii ta on... igal pildil oma lugu. Mõni lugu on lõputu, teise loo lõppu ei tea. Aga elus tuleb kõike ette :)
ReplyDelete