KAUAI TURISTIDE VÄLIMÄÄRAJA, osa 1: JOOKSJAD.
Pean end kokku võtma, minu naabrinaised postitustele joone alla tõmbama (sealt on viimane, seitsmes postitus puudu), sest uus sari keerleb peas juba eelmisest Kauai-komandeeringust saati. Turistide välimääraja nimelt. Ah tühja, teen sellega algust, naabrinaised lõpetan millaski hiljem. Troopikasaare värk, võtame stressivabalt, onju.

Ühesõnaga, Kauai jooksvad turistid. Istume Pauliga pühapäeva varahommikul me eesõue murulappi piiraval madalal kivimüüril, kohvitassid pihus, meie ja ookeani vahel vähese liiklusega kitsas tänav, mis ühtlasi töötab ka rannapromenaadina. Otse me nina all kulgeb Tigu, esimestes päikesekiirtes sillerdavat limarida kõnniteesillutisele maha jättes. Koda nii umbes väiksema õuna suurune, mistap on Tigu üsna raske, kui mitte võimatu kahe silma vahele jätta. Meie jaoks. Aga käänaku tagant läheneb Jooksja. Ning tänu oma juba üsna põhjalikule Kauai-kogemusele võin väita, et Jooksjate kognitiivsed võimed erinevad tavainimese omadest oluliselt. Niisiis, kui Jooksja neoondresside välkudes kaugusesse kaob, on Teost järel vaid kuhjake ebamäärast, elutut ollust.

Ütlen lohutuseks, et pildil olev, sama päeva hilishommikul kohatud Tigu roomab loodetavsti õnnelikult tänagi, sest Paul tõstis ta kõnniteelt aeda, rohelusse, Jooksjate trajektoorilt kõrvale. Ja ärge palun saage must valesti aru – ma olen kahe käe ja kahe jalaga sporditegemise poolt. Aga need jooksuturistid siin troopikasaarel, need on täitsa omaette liik. Mis me Teost räägime – Jooksjad on võimelised ka kaaskodanikust üle (või läbi) jooksma, kui viimane juhtub teele ette jääma. Sest esiteks, soorituse keskmist kiirust ei või ju alla lasta, ja teiseks, Jooksja jaoks ei eksisteeri ümbrust, tema pilk on kinnitatud Ekraanile. Mida seal kuvatakse, võin asjatundmatuna ainult oletada. Sammupikkust? Südamerütmi? Vererõhku? Liikumiskiirust? Ekraaniomaniku jooksujalanõude vastavust viimastele trendidele? Ja ega Jooksjad üksnes kõnniteid ei valluta. Tihtipeale kohtab neid ka sõiduteel. Liiguvad liiklusvoolule vastu, tekitades autojuhis tunde, et kui roolisolija kõrvale ei tõmba, tabab nii teda kui ta sõiduriista sama saatus mis Tigugi.

Jaa, jooksmine on tõsine asi. Ikkagi korralik kopik välja käidud, et Kauaile lennata ning elamine broneerida, pole siin midagi aega loodust vahtida või ookeanimüha kuulata või muud säärast. Dress selga, toss jalga, klapid pähe, kellad ja viled kere külge, et ikka numbreid oleks, mida ekraanil kuvada/salvestada/teiste Jooksjatega jagada („täna tegin 50 miili, kahekümne viiendast kiskus rütm kehvapoolseks, midagi libedat tundus tossu talla küljes kinni olevat, jumal tänatud, lõpuks kulus siiski maha, sain kaotatud sekundid tagasi teha“) ja - tuld!

Õnneks on Kauai oluliselt külastajatevaesem kui teised Hawaii turismisaared - Oahu, Maui, Big Island. Jooksjate populatsioon peaks siin niisiis väiksem olema. Noil kolmel viimati nimetatud saarel on tigudel ilmselt veelgi ohtlikum elu.

Kauai turistide välimääraja, osa 2: PAARID
Kauai turistide välimääraja, osa 3: EUROOPLASED
Kauai turistide välimääraja, osa 4: INSTABEIBED 
Kauai turistide välimääraja, osa 5: ANTIBES'I KOLM PAKSU NAIST
Kauai turistide välimääraja, osa 6: UKSEPAUGUTAJAD
Photo: Paul
October 01/2018
“If you don't have answers to your problems after a four-hour run, you ain't getting them.” ― Christopher McDougall, Born to Run: A Hidden Tribe