VÄIKE UPDATE.
Kole kuumus selleks suveks läbi, juba nädalajagu või rohkemgi. Või mis ta nüüd kole oli, aga mõneti siiski tikkus elu segama, kasvõi näiteks aiatöid. Viimased kümmekond päeva olengi takkajärgi rabanud majaümbrust kasida ja korrastada. Enne seda olid ainukesed aiatöö-ajad varahommik ning hilisõhtu. Aga paraku ei ole ma see tüüp, kes peale päeva esimest kohvitassi otsekohe käised üles käärib. Mul on vaja teist tassi kah, ja hommikust arvuti-aega, ja koera jalutada ja. Hilisõhtuti tahan terrassil istudes klaasi veini nautida. Ühesõnaga, nood nimetet kümmekond mõnevõrra jahedamat päeva andsin luua/reha/labidaga tuld hommikust õhtuni. ("Jahedam" tähendab antud kontekstis +28C eelnenud +38C asemel). Tulemus: õu puhas kui prillikivi, kuid oh seda õnnetust - mõned mu hoole ja armastusega kogutud lisakilodest on selle higise aiandus-maratoni tagajärjel kadunud.

Ega midagi, tuleb taas rasvakihti kasvatama hakata. Paraku ei õnnestu septembriski jalgu täies pikkuses seinale vistata. Paar tellimustööd tahab tegemist (pulmakingid), kohvrid pakkimist. Mis kohvrid? Noh, Pauli tööandja raketiehitamise graafik on viimasel ajal muutlik nagu kevadine ilm või naisterahva meel. Ootamatult selgus, et septembri lõpul komandeeritakse P. taas kuuks ajaks Kauaile mutrivõtit keerutama. Kolm korda võite arvata, mis ma vastasin, kui ta mind kaasa kutsus. Ma seal juba vana olija kah ju, kolmas kord lausa. Ühesõnaga, nagu ikka, igasugu otsi tuleb enne minekut kokku tõmmata, nii et eks ma va rasvakihti hakkan siis saare peal kasvatama.

Fotod Pauli tehtud. Meil siin Madrases oli läinud nädalavahetusel iga-aastane Airshow Of The Cascades. Paul külastab seetõttu, et on piloot ja lennundushuviline, mina seetõttu, et Paul on piloot ja lennundushuviline. Aga väga tore oli.    
August 26/2018
“So I got off the plane and I forget to take off my seat-belt and I’m dragging the plane through the terminal... The wings are knocking people over...”― Steven Wright