ET TEGEMIST VERINOORE LÕGISMAOGA, ei tulnud mulle pähegi, kui pildi jaoks poseerisin. Arvasin, ullikene, et on kahjutu ja kasulik Gopher Snake. Neid uitab siin maja ümber ühtepuhku. Väidetakse ka, et 'kohvrimadu' ja lõgismadu on looduses nö. rivaalid, üldjuhul teineteise mängumaale ei tüki. Sestap oleme gophereid pigem tervitanud. See selleks. Käesoleval nädalavahetusel olen mina üksinda kodus, asjatan majas ja maja ümber, ja ühtäkki jääb mu teele ette Väike Madu. No ikka väga, väga väikene. Mis muud kui tuppa fotoka järele. Sätin jala ka kenasti kaadrisse, ussi lähedusse, et skaala paigas oleks. Ühtäkki hakkab peas miskit tiksuma - ohutunne. Ei saa paugust arugi, miks. Gopher Snake ei kujuta endast mingit ohtu, isegi kui ta kahe-kolme küünra pikkune. Aga TOLLE ussipoja käitumises on midagi hoiatavat mu jaoks, agressiivset. Lisaks näeb välja kuidagi... hmmm... rasvasem kui me tavalised külalised. Peakuju kah teistsugune. Saba otsas miski imelik mumm. Mis muud kui tuppa googeldama. Ning ennäe, kõhutunne ei petnud. Selgub, et ma pole ainuke, kes Diamondback Rattlesnake'i ja Gopher Snake'i vahel vahet ei tee.
Kusjuures verinoorte lõgismadudega on veel see lugu, et neil pole lõgistid välja arenenud, mistap võimetud endast märku andma, kui end ohustatuna tunnevad (küll aga jagub noortel mürki sama palju kui täiskasvanuil). Niisiis, kui torkima lähed või peale astud, hammustavad hoiatamata. Tollel, kellega minu tee ristus, oli saba otsas ,button' (joonis Internetist). Sellega veel häält ei tee. Lõgistid arenevad koos nahavahetustega. Noor lõgismadu teeb seda mitu korda aastas, kuna kasv kiire. Vanemad olijad 'koorivad' umbes kord aastas. Arvamus, et lõgistite arvu järgi saab lõgismao vanust määrata ei pea niisiis paika. Lõgistid võivad mao eluaja jooksul ka murduda või kuluda.
Aga see selleks. Kui mina Google'st tagasi jõudsin, oli lõgismadu oma teed läinud. Hmm. Paar aastat tagasi oleks ma kreepsu saanud, tõenäoliselt. Aga siin elame niivõrd looduse keskel, et iga elukas, olgu või ohtlik, tundub justkui pilti sobituvat. Mitte et ma tolle ussiga all kanjonis hiljem kohtuda tahaksin. Ptüi-ptüi ptüi.
Väike jätkulugu ka. Täna, päev hiljem, olen hoos asjade pakkimisega California reisiks. Garderoob/vannituba asub käänulise, loomuliku valguseta koridori lõpus. Aastake siin elatud juba, tuld ma koridoris enam ei vaja, et sihtkohta jõuda. Valgus kumab eest ja tagant niikuinii. Ühesõnaga. Tuiskan mööda koridori, ühtäkki näen silmanurgast - maas lookleb miski pikk ja tume ASI. Koridor on küllalt kõrge, aga vähe puudus, et ma oleks peaga vastu lage lajatanud, kui õhku kargasin. Arvake kolm korda, mis mu esimene mõte oli :-) Lähemal uurimisel selgus, et tegemist siiski vaid mu enda saapa paelaga.
----------
I met BABY RATTLESNAKE next to our house. Thought at first that it's a Gopher Snake, but nooooo... it was Diamondback Rattlesnake. /.../Newborn rattlesnakes do not have the ability to rattle, but come out complete with fangs and venom. Their rattle is just a single segment, called a “button,” at the end of the tail of a newborn. Since the rattling sound is produced by two or more segments rubbing together, then a newborn should not be able to make a sound by shaking its tail. That is, not until it sheds its skin for the first time, at which point a second segment is produced./..../ - from Internet.
The Difference between Gopher Snakes and Rattlesnakes
Silent baby rattlesnakes posing risks
May31/2015
.jpg)
