Nonii. Otsus tehtud. Farewell, New Mexico - nõiduslikult kaunis, ääretute avarustega, vikerkaarevärvi loojangutega, mägine, kõrbekuum. Hello, Oregon - Vaikne Ookean, metsad, mäed, jõed, järved, kosed, kõrb. Neli aastaaega. Kus täpselt me uus kodu olema saab, seda sõidame selgitama veebruaris. Üle mõistuse raske on otsustada, kui otsustusvabadus enam kui täielik:). Praegused mõtted on, et päris ookeani äärde vast ei koli. Seal on vihma ja pilvisust rohkem, kui meile meeldiks. Tõsisemalt vaatame ringi ida pool Kaskaadide mäeahelikku, see jookseb läbi osariigi ülalt alla, hoiab vihmad-tuuled lääne pool, tekitades ida poole nn. banaanivöötme. Üsna sarnased kliimatingimused meie praegustele - talv siiski väheke külmem, kuid kuiv, suvi kah väheke jahedam. See sobib meile imehästi. Ookean jääb vaid paari sõidutunni kaugusele. Ühesõnaga, veebruaris teeme osariigile tuuri peale, tõenäoliselt ka juba tõsisemat house-huntingut. Las Cruceses me eesseisvat suve enam ei veeda. Ah et miks just Oregon? No, oleme siin kaalunud väga tükk aega juba, Oregon on meilt enim plusse kirja saanud. Kena on ka veel see, et ega me Crucesest ei pea ära kolima. Me ei lähe otsima paremat, mkmm, kindlasti mitte. Oleme siin väga, väga õnnelikud. Läheme kogema  teistsugust. Loodust, kultuuri. See on suur ja tohutult vaheldusrikas maa, Ühendriike mõtlen. Patt oleks jätta uued elamused kogemata, vabad nagu me mõlemad Pauliga oleme.
09/01/2014