Bataan Memorial March 2013.  Kõik mu luud ja lihased oigavad:). Hirmsas kuumas tormituules joogikandikutega võitlemisest, bataan-marssijate teenindamisest. Ühesõnaga. Möödunud aastal, mäletatavasti, marssisime Pauliga pool Bataani distantsi, 15 miili. Võttis läbi nii, et. Tookord otsustasin, et aasta pärast võiks asja teise nurga alt kogeda, vabatahtlikuna veejagamis-punktis. Mõeldud, tehtud. Hydrating Heroines panime neljase naiste-tiimi nimeks. Enne kukke ja koitu sai ärgatud (o-dark-thirty, sõjaväeterminit pruukides). Päikesetõusuks kohal oldud. Tööks, nagu öeldud, rajaäärne teenindus. Nüüd hääl täitsa kähe, vahetpidamatust "WATER, GATORADE! WATER, GATORADE!" hõikumisest. Sekka ka säärast nagu "WELL DONE! KEEP GOING!" või  ALMOST THERE!" Viimane muidugi oli häbematu vale. Meie veepunktist jäi veel tervelt 6 miili finishini. Aga miskitmoodi pead inimesi ju motiveerima, eks ole?:) Anyway, eelnimetet loosungid kippusid päeva teises pooles üksluiseks. Mistõttu asusime oma Bataani-sõnavara laiendama. "BEER! COLD BEER" või "MORPHIN FOR PAIN!" tegid imesid. Alkoholi ja meelemürke meil  muidugimõista välja jagada polnud, Jumal hoidku selle eest, kuid hulk väsimuse viimase vindi peal olevaid marssijaid sai hüüetega elule äratatud küll:)
Paulil oli chilipott just tulelt tõstetud, kui õhtu hakul tagasi jõudsime.
2013 FOTOD ja kommentaarid
2012 Bataan March   
18/03/2013