Ilmaolud on ikkagi ilmatu tähtsusega. Võrdlusmoment teeb selle asjaolu eriti selgeks. Neljapäeval käisime vanas väikseses Fountain Theatre's norrakate King of Devil's Island'i vaatamas, Stellan Skarsgård'iga. Me mõlemad Pauliga oleme teda mitmetes filmides näinud ja väheke fännid või nii. (SS on ka Lars von Trieri üks 'lemmiknäitlejaid' muide). Väga hea film oli, Kuradisaarest. Väga halbade ilmaoludega:)
Sain oma töö-ja reisiloa kätte, yehaa!! Ajutist (kaheaastast) elamisluba - Conditional Green Card'i pean veel paar kuud vast ootama. Vajalikud paberid saadetud ja sõrmejäljed antud, aga tuleb järjekordsel, korralisel intervjuul käia, sedakorda meil mõlemal. Taas El Pasosse! See saab nüüd see hetk olema, kus meid Pauliga (vist) eraldi tubadesse pannakse, sõrmed sahtli vahele lükatakse ja hambapasta kohta küsimusi esitatakse. Et mis marki pastat su kaasa kasutab jne. Et ikka kindel olle, et me tõega koos elame. Mitte vaid minu Green Cardi pärast....Nojaa. Eks ma ole siin kõik juba aegsasti pähe õppinud, mida ja mismoodi üles öelda. Hambapasta on Rembrandt muide.
Aaloe! Meie väga noor taim köögiaknal õitseb. Ta peab küll väga õnnelik olema:), nagu internetist leitud teave ütleb. "Generally only older Aloe vera plants-those that have been established for four years or longer-bloom. And generally only very happy plants that receive excellent care bloom." Ma üldse ei teadnudki varem, et aaloe õisi ka kasvatab. No, mis viga õnnelikus majas õnnelik olla...:) Alumine on Pauli äge makro-võte tollest õiest.
Naabermajas täitsa uus titt, täna varahommikul sündis!!! Selline silt uksel, nagu ülalpool näha. Beck, värske ema, on toosama noor naine, Austraaliast pärit, kes meil siin igal hommikul kohvi röstib suuremates kogustes. Becki kohvist ma olen kirjutanud ka, Eestissegi kaasa toonud. Kohvijoomised Katrini juures...ahhh...ohhhh....
Oma aia roosid tõid nii Pam kui Laurie külakostiks kaasa, eile meie poole õhtusöögile tulles, koos meestega. Mõnus õhtu oli. Seda mõnusam, et Laurie ja Dean on parasjagu paastumas. Nii jagus teistele pajarooga rohkem:) Pärast sööki istusime aias terrassil ja nautisime meeltülendavat sigari-aroomi, tänu Paulile. Bob ja Dean ei tõmba.
Tõsised tormi-ja tornaadohoiatused tänaseks. Mitte küll meie osariigis, aga tuul on siingi hetkel ülitugev, öösel oli veel hullem. Mis muidugi toonud järjekordse tolmutormi; juba eile oli linna kohal ähvardav tume pilv, kummalise 'terava' servaga. Täna hommikul mäed taas kadunud - vaata viimast pilti, X tähistab kohta, kus nad tolmu-eesride taga peidus.
6800 kg toitu tassiti Bataan-Marchil seljas ja annetati kohalikele toidupankadele Muljetavaldav number!! . Siin see uudis on: "Those in the heavyweight category emptied their backpacks at the end of their trek and contributed more than 15,000 pounds of food to the food bank".
Hiina restorani El Pasos sai läinud nädalavahetusel sõidetud, Teresa ja Jeff'iga. Hea renomeega söögipaik, tasus 45 minutit highwayd uhada küll. Sisekujundus igavesti äge, mitte niisama põlve otsas tehtud. No, ja hobune ukse ees oli ka äge, Paul muidugi ei saanud ta taguotsa alla istumata jätta - õnneks midagi kaela ei sadanud:). Mul kui muna-allergikul oli restoranis siiski kibe käes, enamik liha munamarinaadis tehtud. Õnneks oli minusugustele eraldi menüü. Võtsin sea-lambaliha roa, mmmmm.......
Küla-elu võlud vol 2:)
Külaelu, yehaa! Naabri-Billi lumi (cottonwood ajab karva) ja Mario kana. Hmm. Lihavõtted läbi, munad pole enam hinnas...tea kaua kanale veel aega antud?
Oma aia maasikad ja piparmündilehed sai jäätiseportsude peale pandud, kui läinud pühapäeval desserti serveerisin. Münti panin aeda maha kohe mitut sorti, muuhulgas shokolaadimünti.
Lihavõtte-pühapäeva varahommikul võtsime kohvitassid, Yarko ja kaamerad ja läksime põldude vahele päikesetõusu vaatama. Pauli fotod. Too puu, mille kännul seisan, on hiiglama vana pappel. Kuidagi sujuvalt 'meie' puuks kujunenud:). Kodust viie minuti kõnni kaugusel. Yarkot saab tihti jalutatud 'to The Tree and back', kui kusagile minek ja kiire, aga tahad koerale korraks rõõmu teha. Tänavu kartsime, et kaks järjestikust külma talve on puule liig olnud. Ei läinud ega läinud lehte. Aga siis - yehaa!! Üleöö oli roheline!
Mudadepüha!! Postitasin e-maili Pauli sõpradele. Pärast seda kui olin sibulakoortega mune värvinud, ja see siin kõigil jalad alt lõi:)
Varahommikusel pildijahil käisime läinud laupäeval, kohaliku kaameraklubiga. Erilist inspiratsiooni kella kuue ajal muidugi peale ei tulnud:). Aga seltskonna mõttes tegime kaasa. NB! Meeles pidada! Kui järgmine kord sellisel kellaajal loodusesse minna, tuleb kindad kätte panna! See ei loe, et päeval 20-30 soojakraadi vahel. Enne päikesetõusu võib kringliks külmuda!!! Brrrr.
Lepatriinusid müüakse kaalukaubana !?:). Eestis ei tule keegi selle pealegi, triinud volilt aias võtta. Kõrbes on teisiti, jah. Lehetäisid jm kahjurid olemas, lepatriinud, nende hävitajad, aga mitte. Aiandushuviline peab niisiis rahakotti kergendama. Meie küll neid ei ostnud, meil pole aias viljapuid. Aianduskeskus ise on igavesti suur, samuti ka valik. Müüakse, tõsi küll, ka sellist kraami, mis siinses kliimas kohe kindlasti ellu ei jää. Kui just iga päev liitrite kaupa vett peale ei kalla.