Võlgnen Rentsile viis dollarit

 


Või noh, ma ei tea, kas justnimelt Rentsile võlgu olen, aga tema juures ma mõni aeg tagasi kihla vedasin, et Kamala Harris võidab USA presidendivalimised. Ei võitnud. Ja selles ei oska mina küll keskit muud süüdstada kui mu oma parteid. Demokraatide parteiladvikut. Sest kaasmaalaste süüdistamisest à la „viimne kui üks, kes valmiskastide juures minust erinevalt käitub, on idioot“ kasvasin välja juba mitmed aastad tagasi. Ehk seetõttu, et mu tutvusringkonnas on hulganisti Trumpi valijaid, ja sõpradegi hulgas mitmeid. Ning ma ei saa mitte mingil moel väita, et tegu oleks rumalate, harimatute, pahatahtlike, poliitiliselt pimedate inimestega. 

Kõnekas on, et kuigi valimiste ametlikud tulemused veel kinnitamata, on selge, et Trump ei võitnud nibin-nabin, vaid üsnagi suurelt, pannes tasku nii rahva hääled kui ka valijameeste. Isegi Hillary esines aastal 2016 paremini kui Harris, kuna tema päralt oli popular vote, ehkki Electoral College hääled tagasid Trumpile toona presidendiameti. (Electoral College vs. popular vote explained

Möönan, valimiseelsel suvel tekkis mulgi korraks kergendus ja lootus, plaksutasin innustunult, kui Biden pillid kotti pani ja Harris areenile astus. Paraku haihtus eufooria üsna ruttu. Aga las ma loen üles, mida demokraatidele süüks panen. Värskeim fopaa, ning pole sugugi võimatu, et õlekõrs, mis kaameli selgroo murdis, oli Papa Joe sõnavõtt kusagilt keldriurkast, kus ta Trumpi valijaid prügiks/jäätmeteks nimetas. Tule jumal appi – Ühendriikide president kuulutab, et tema arvates on rohkem kui pooled riigi kodanikest "garbage"? Ja ärge tulge jutuga, et Trumpi rallil kasutati sedasinast solvangut esimesena. Ralli on ralli. President on president. Ja seejärel ringutasid demmid muidugi käsi, kui keegi republikaanidest omakorda Harrise pihta sõna trash virutas. Et ai vai, kuidas nii saama. Aga vot saama küll, kui president eeskuju näitab. Anyway. Pean vaatama, et postitus liig vahutavaks ei kisu... eks ma kommentaarides elaboreerin üht-teist. Kusjuures sellegi postituse juures luban, et jään leebeks, kui keegi vaielda-vastanduda soovib. 

Ühesõnaga, Kamala (ja demokraatide) möödalaskmised. Minu silmis suurim, olulisim: asepresidendina varjas ja varjab siiani presidendi vaimset ja füüsilist terviuslikku seisundit. See on põhiseaduse vastane tegu, kui minult küsite. Siit tuleneb loogiliselt järgmine punkt: Biden poleks pidanud üleüldse kandideerima. Või siis juba varem oma kandidatuuri maha võtma, mitte vinti viimseni keerama. Ja siit omakorda jõuame faktini, et Harrise näol topiti kandidaat valijatel vägisi kurgust alla, ilma eelvalimisteta. Kusjuures ta kandis Bideni taaka, tekitades õigustatud küsimusi, miks asepresidendina kõiki neid ilusaid lubadusi ellu ei viinud, mida presidendikandidaadina välja kuulutas. 

Harrise viitsepresidendi valik (Tim Walz) oli äärmiselt lahja. Miks ta populaarse astronaudi Mark Kelly ja Pennsylvania karismaatilise kuberneri Josh Shapiro kandidatuurid hülgas, jääb selgusetuks. Walz on hall, vanaonulik, vasakpoolne poliitik. Ameeriklane ei taha vasakule. Ega ka liialt paremale. Ta tahab kenasti keskpaigas olla. Ja kuna Trump on vähemasti sõnades keskpaigale lähemal kui Harris, valis ameeriklane Trumpi. Sest ameeriklane tahab, et riigipiir oleks kindel, autokütus odav, inflatsioon madal, ja et ta lapsi ei õpetaks koolis mees, kes topib kampsiku alla kaks õhupalli, imiteerimaks naisterahva rindu. Demmide enda hulgaski leidus enne valimisi küllalt neid, kes ennustasid, et soosegaduses olijate huvide eelistamine üldrahvalikele läheb kalliks maksma. 

Abordiküsimus päästis demokraadid 2022. aasta vahevalimistel, eile aga, nagu näha, enam mitte. Välisvaatlejad jätavad tihtipeale tähelepanuta fakti, et Ühendriikide ülemkohus ei tühistanud abordiõigust, vaid andis otsustusõiguse osariikidele. Ja kuna suur osa ühendriiklasi ei salli föderaalvalitsust ning leiavad, et osariikidel peaks kõikvõimalikel teemadel suurem otsustusvabadus olema, leidub abordiõiguste eest võitlejate hulgaski neid, kes Ülemkohtu otsust toetavad. Märgin veel, et Kamala valimislubaduste hulka kuulus Roe v. Wade taastamine, st. üleriigilise abordiõiguse seadustamine. Mispeale mul, nagu ka paljudel teistel, kerkib keelele küsimus, et sina ja Joe olite Valges Majas pumba juures, miks te, pagana päralt, jokutasite? Miks ei alustanud seadustamisprotsessi otsekohe, niipea kui Supreme Court otsuse välja kuulutas? 

Ei hakka siin sügavale statistikasse laskuma, aga Harris kaotas Bideniga (2020 presidendivalimistega) võrreldes latiinode hääli, ja aafriklaste-ameeriklaste, ja väheasustatud piirkondade elanike. Poliitikavaatlejate sõnul kajastavad valimistulemused Väikese Inimese, keskmise ameeriklase (mida see termin iganes tähendaks) rahulolematust riigis toimuvaga. Ameeriklane ei soovi prügiks nimetatud saada, või natsiks. Nii et jah, papa Biden, tänu sellele, et sa õigel ajal vanadekodusse ei kolinud, või vähemasti suud kinni ei hoidnud, oleme täna tagasi sealsamas, kus enne su valitsusaega. Thanks for nothing.

Foto: Paul. Pilv Orelimägede kohal, täna varahommikul. 

November 06/2024

„When I was a boy I was told that anybody could become President; I'm beginning to believe it.“― Clarence Darrow

125 comments:

  1. Hommikul võimlema kõndides tundus Toronto harilikust vaiksem ja muserdatum. Trenni algust ootasid kõik saalis täielikus vaikuses - harilikult ikka lobiseme või oleme nats seltskondlikumad. Täna vahtisid kõik mornilt omaette.
    Tulemused paraku mind ei üllatanud, sh popular vote. Põhjustest loodan homme kirjutada. Hetkel olen liialt masendunud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. OK, jään huviga su kommentaari ootama...

      Delete
  2. ameeriklaste vasak- ja paremskaala erinevus Euroopa omast on ikka hämmastav. Eurooplase pilguga vaadates tundub Walz täiesti tavaline tsentrist, mitte vasakpoolne.

    Ma lugesin väiteid, et demokraatidele läks kalliks maksma Gaza küsimus ehk Israeli toetamine, aga ei oska hinnata, kui tõsiseltvõetavad need on. Kõhutunde pealt eeldaks, et nii suure riigi valijatele on välispoliitika küsimused kõrvalised.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ei, Gaza küsimus oli/on oluline. Või noh, oluline mitte otseses mõttes, aga kalliks läks see maksma jah, sest juudi kogukond, pluss GenZ, kel Palestiina elust-olust aimugi pole, aga protestida ja lippe põletada ja rätti kanda nii tore ja vastaline ju.

      Delete
  3. aga segadust tekitab üks: ma saan aru, mida sa demokraatidele ette heidad. Millest ma aru ei saa, on see, miks Trump valijatelt kõik andeks saab (ja miks ajakirjandus tema väljaütlemisi silub, nii et täielikust kelbasest üritatakse mingi mõte välja võluda).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma sinuga ühes paadis: ei saa aru, miks ta valijailt kõik andeks saab. Aga ses osas, et KOGU meedia ta väljaütlemisi silub, sa eksid. Vasakpoolne (st. siinses mõistes vasakpoolne) ei silu mitte üks raas. Vastupidi, võimendab.

      Delete
    2. p.s. Valijailt andeks saamine - ma paar päeva tagasi sattusin artiklile, kus osutati üha süvenevale trendile, et mitte-valitseval parteil/kandidaadil on eelised valitseva ees, sest rahvas rahulolematu, ja paneb (põhjendamatuid) lootusi nn. värskele verele (Gruusia, Moldova ja mis seal veel oli näiteks toodud). Et äkki saab parem.

      Delete
    3. minu jaoks seletaks see tema esimest valimist, aga praegune on pigem nii, nagu brittidel oleks õnnestunud pärast Brexiti tagajärgede nägemist see tagasi pöörata ja siis ikkagi uuesti Brexiti poolt hääletada.

      Delete
    4. ma ei tea, mida sa vasakpoolse meedia all silmas pead, aga mulle jäid silma kõrvutused, kus oli kohakuti pandud Trumpi seosetu kelbas ja see, kuidas see oli nt New York Timesis kokku võetud stiilis "Donald Trump väljendas muret inflatsiooni pärast". Sanewashing.

      Delete
    5. Jah, eks asi ongi selles, mis ja kus kellelegi silma jääb, allikate üleküllus ju. HuffPost ja MSNBC on headeks näideteks, kui Trumpi nõmeduste võimendamisest rääkida.

      Mis puudutab võrdlust Brexitiga, siis jah, tõsi. Samas, poliitikat kui niisugust ei saagi sajal juhul sajast mu meelest terve mõistuse ja arukate argumentidega seostada, ei siinpool vett, ega ka seal teie pool.

      Delete
    6. siis on veel muidugi küsimus, et kui tema jutt lihtsalt kirja panna, mõjub see juba võimendamisena, aga teisest küljest võiks nimetada lihtsalt faktide kajastamiseks.
      mul on mulje, et Trump justkui võib sajaga imelik olla ja rääkida juttu, milles on väga kahtlased seosed, õhutada otse vaenu (nagu nende õnnetute haiitiliastega) ja teha kuritegusid, sest tal on mingi eristaatus - kui tema seda teeb, ei ole sellel enam uudisväärtust.

      kui see Puerto Rico prügisaareks nimetamine skandaali tekitas, siis paljud imestasid, et tohoh. Trump on sellised asju pidevalt suust välja ajanud ja nüüd siis järsku on skandaal? kas sellepärast, et seda ütles hoopis see koomik ja keegi pole harjunud, et teised seda teevad?

      Delete
    7. ma ei tea, miks ta äratab minus tahtmise psühhoanalüütilist žargooni kasutada, kuigi ma ei ole psühhoanalüüsi-usklik, aga mul käib temaga seoses kogu aeg mõte peast läbi, et ta on nagu mingi 'i kollektiivne kehastus ja pakub oma valijatele mingit katarsist. Stiilis "mina olen õppinud ühiskonnas käituma, aga see on raske ja nüüd on mul messias, kes kõigi surelike eest käitumata jätab."

      Delete
    8. enne ülakoma pidi olema kursiivis "id". Kollektiivne id (vaatan, kas nüüd läheb õnneks).

      Delete
    9. Donald Trump on öelnud välja asju ja pannud korda kuritegusid, mis on tegelikult lubamatud ja oleks pidanud kaasa tooma tema tagandamise presidendi kandidaadina. See, et tal on lubatud jätkata, on legitimiseerinud kõik need hullused ja kuriteod ja selle pärast ta saabki kõik andeks.
      Hard cases make bad laws.

      Delete
  4. ja needsamad ameeriklased, kes föderaalvõimu ei toeta, on ometi valmis valima Vance'i, kes on öelnud, et pooldab föderaalset abordikeeldu.

    ReplyDelete
    Replies
    1. No sa otsid loogikat kohast, kust seda võimatu leida :) (Vt. näiteks kasvõi EKRE valijad.)

      Delete
    2. p.s. Ameeriklane (üldistan!) valib paljudel juhtudel parteid, mitte kandidaati. Seda nii vabariiklaste kui demokraatide poolel. Kusjuures partei-eelistus on tihtipeale nö. päritav, st. kui perekond on hakanud ühe kindla partei poolt hääletama, tehakse seda läbi mitme põlvkonna.

      Delete
    3. ... ja kas ma seda olen maininud, et me Pauliga tegime tõesti KÕIK, mis mis me võimuses, et Trump pukki ei saaks? Kaasa arvatud see, et kuna siinmail saab parteid vahetada sama lihtsalt kui sokke, regasime end kevadel republikaanideks, et eelvalimistel Trumpi VASTU hääletada, st. ükskõik millise teise kandidaadi POOLT. (Eelvalimistel saab hääletada vaid parteisiseselt, üldvalimistel ka parteiüleselt.)
      Paraku trikk ei töötanud, Donad oli vabariiklaste partei eelvalimistel ainuke kandidaat, teised kukkusid kõrvalt ära.

      Delete
  5. Ähh, mul oli postituses hea mitu typot, sh. Walzi nimi. Parandasin.

    ReplyDelete
  6. This!!
    The Independent Senator Bernie Sanders: "It should come as no great surprise that a Democratic Party which has abandoned working class people would find that the working class has abandoned them. First, it was the white working class, and now it is Latino and Black workers as well."
    "Will the big money interests and well-paid consultants who control the Democratic Party learn any real lessons from this disastrous campaign? Will they understand the pain and political alienation that tens of millions of Americans are experiencing? Do they have any ideas as to how we can take on the increasingly powerful Oligarchy which has so much economic and political power? Probably not."
    https://www.newsweek.com/bernie-sanders-rips-democrats-harris-election-loss-1981742

    ReplyDelete
    Replies
    1. mis viitaks nagu hoopis sellele, et Harris-Walz ei olnud piisavalt vasakpoolsed.

      Delete
    2. Ma pidasin silmas seda osa, mis minu arvamisega kokku käib, et demmide ladvik elab elevandiluust tornis, nad on nn. lihtsa inimese parteist mingiks imelikuks, iseenda huvide eest seisvaks institutsiooniks pööranud.
      Aga muidu, jah, Bernie ise on vägagi vasakul äärel.

      Delete
  7. Ma ei tunne end teise mandri poliitikas liiga kodus olevat, et põhjuste kohta midagi väga arvama hakata, küll aga on mul pigem filosoofilist laadi dilemma: kuhu on maailm jõudnud (ja kuhu ta edasi läheb), kui ühe võimsaima (loe: kõige võimsama) riigi etteotsa valitakse inimeste vabal tahtel süüdimõistetud kurjategija? Ja kus kõigi nende naiste pea oli, kes tema poolt hääletasid?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mõistlikud küsimused, millele mul kahjuks mõistlikku vastust pole :)

      Delete
  8. Ma lugesin hulga lõimi läbi. Demmidele pannakse süüks hea hulk osariigi-tasemel jamasid, mis rahvusvahelisse meediasse üldse ei jõua (sest tunduvad liiga kohalikud ja arusaamatud), aga mis kaalukeel-osariikides palli omale väravasse lõid.

    ReplyDelete
    Replies
    1. vbla anecdotal evidence, aga ma nägin veebis inimesi, kes teatasid, et nad otsustasid Trumpi valida selle orava pärast, kelle NY tervishoiuametnikud ühel instagrammeril ära võtsid ja magama panid.

      Delete
    2. Osariikide- ja föderaalvalimised on ses mõttes seotud, et eile valiti ka Kongressi, st osariikide esindajaid föderaaltasandil. Ja kui X osariigi valija on otsustanud, et pooldab vabariikliklaste valitsus-stiili, hääletab ta tihtipeale "up and down the ballot", st. vabariiklasest rahvaesindaja pluss vabariiklasest presidendi, sest president on see, kes Kongressis välja töötatud ja vastu võetud seadused lõplikult kinnitab.

      Delete
  9. Ameeriklased ise ütlevad, et kõige suurema mõjuga muutus saab olema uus ülemkohtu koosseis, mis järgmisel paaril aastal paika saab ja mis siis jääb järgmiseks 30 aastaks väga konservatiivseks.
    Kas see on sinu vaatest ka nii?

    Miks ei võinud Biden seda koosseisu siis ära muuta oma ametiajal? Oleks palunud vanaduspensionile suunduvad liberaalidest kohtunikud ametist lahkuda mitte 2025, vaid 2023, ja leidnus sinna uued liberaalid asemele?

    (Kui ma selles nüüd täiesti valesti aru saan, siis palun ütle julgesti / paranda / selgita, aitäh!)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Muide, mul on ka vaja Rentsile välja teha, võin sinu poolt mingi kokteili või pudeli veini lisada :)

      Delete
    2. Jah, sa oled valesti aru saanud :)
      Väga lühidalt: USA president ei saa Ülemkohtu koosseisu muuta, võimude lahusus, noh (prez, kohus, kongress). Kohtunikud kinnitatake ametisse eluks ajaks. Kandidaadid pakub välja prez, üle kuulab ja sobivuse otsustab kongress. Ülemkohus juba ongi konservatiivne, sest Trumpil õnnestus tervelt 3 kohtunikku ametisse määrata, kui ta eelmisel korral pukis oli.

      Ja mis puudutab kohtunike ametist lahkumisse, siis noh, viimne kui üks neist hoiab surmani oma toolist kümne küünega kinni. (Vt Ruth Ginsburgi juhtum, ta tegi ta sisulielt sekund enne surma liberaalsele USAle jubeda karuteene.)

      Aastaid on olnud juttu Ülemkohtu liikmelisuse suurendamisest ja/või ealise piiri kehtestamisest, ja/või ametijalise, aga jutuks see on jäänud. Mu teada on selleks tarvis põhiseaduse muudatust.

      Oi, aga lisa minu poolt pudel jooki jah palun, Rentsi maitsele vastavat, ma maksan sulle tagasi, kui külla tuled :)

      Delete
    3. Hm, sa ütlesid ühes lauses "president ei muuda kohtu koosseisu" ja järgmises "trump kinnitas ametisse kolm kohtunikku". Oht - nagu ma mõistan - ongi, et konservatiivne prez + konservatiivne kongress määrab ametisse uued ja padukonservatiivsed kohtunikud, ja need jäävad sinna siis sajandi keskpaigani vähemalt.

      Delete
    4. No lühida selgitusega ongi loogiline, et su segadusse viisin, aga pikalt läheks liig pikaks.
      Uuesti: Trump esitas kongressile kolm kandidaati, kongress kuulas üle ja kiitis heaks, Trump kinnitas Kongressi heakskiidu.

      Delete
    5. p.s.
      "Oht - nagu ma mõistan - ongi, et konservatiivne prez + konservatiivne kongress määrab ametisse uued ja padukonservatiivsed kohtunikud, ja need jäävad sinna siis sajandi keskpaigani vähemalt."
      Hetkel on Ülemkohtu koosseis täis. Kui keegi eest ära ei sure või vabal tahtel ei lahku, pole prezil seaduslikku õigust uusi kandidaate esitada, juhul muidugi, kui põhiseaduse kallale ei lähe, et kohtu koosseisu suurendada.

      Delete
    6. p.p.s. Peate mulle andestama, kui mingi selgitusega kogemata mööda panen või miksit kahe silma vahele jätan - üritan parimat, aga ma olen siiski lihtinimene, mitte jurist, mistõttu mu teadmised on teadagi piiratud :)

      Delete
    7. Epu selgitused selgitavad minu arust ühtlasi osalt ka seda, miks Biden ja Harris juba ei ole mingeid asju teinud: võimude lahusus. Neil ei ole kongress oma kontrolli all olnud (nagu nüüd vabariiklastel kardetavasti saab).

      Ma ise olen USA kongressi asjadest kõige rohkem jälginud muidugi Ukraina abi teemat ja sellega jäi valusalt silma, kuidas Mike Johnson blokeeris tükk aega ainuisikuliselt seda üldse hääletusele pääsemast (kusjuures see oli küsimus, kus osa vabariiklasi oleks poolt hääletanud).

      Delete
    8. Võimude lahususest ja kontrollist kongressi üle, Roe v. Wade võtmes. Ma praegu ei viitsi konkreetseid aastaarve otsida, aga demmidel on viimastel aastakümnetel olnud vähemasti üks, kui mitte mitu võimalust abort üleriigiliselt seadustada - perioodidel, mil nii Valge Maja kui Kongressi mõlemad kojad nende käes olnud, lisaks Ülemkohus kaugeltki mitte nii konservatiivne kui praegusel hetkel.
      Demmid on enamjagu ajast mu meelest lihtsalt mökud olnud, ja/või lobbistide/big money käpa all, täpselt nagu vabariiklasedki. Pada ja katel.

      Delete
    9. No mu loetud lõimed (mitu tükki) ütlesidki, et X ülemkohtu liiget ilmselt sureb Trumpi ametiajal jooksul ära või on sunnitud tervise pärast lahkuma, järelikult tekib tal võimalus.

      Delete
    10. Jep, täiesti tõsi, ilmselt tekib võimalus, ja halvemal juhul mitte üks, vaid mitu. Ma vastasin su kommile eelkõige "miks Biden ei võinuks kohtu koosseisu oma ametiajal muuta" vaatevinklist.

      Delete
    11. mökusus ja kuluaaripoliitika on poliitikas tavaline värk. Trumpistid esindavad midagi hullemat. Sest mõttes ma ütleks, et pada ja katel saab öelda demmide ja normaalsete vabariiklaste kohta, aga inimesed, kes ajavad vähemuste vastu pmst blood libelit, on midagi muud.

      traagika on see, et selle halvema vastu saab nähtavasti ainult tavalisi poliitharjumusi hüljates ja ei tea, kas demmidel on selleks suutlikkust. Weimari vabariigi valitsustel omal ajal ei olnud.

      Delete
    12. USA Ülemkohtust nii palju veel selgituseks:
      1) nagu Epp juba ütles, Ülemkohtu kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ja vanuseline piir puudub. President esitab kandidaadi, Kongress kuulab üle ja kinnitab heaks või lükkab tagasi. Ametlikult nimetab ametisse tõesti President aga AINULT siis, kui Kongress heaks kiidab.
      See politiseerib Ülemkohust tugevalt ja õigusteaduse poole pealt on USA Ülemkohtu süsteemi ka kõvasti kritiseeritud, sest uued kandidaadid on suuresti valitseva Presidendi ja Kongressi "nägu" ja seega ka poliitiliselt liialt mõjutatud. Nt nii Kavanaugh kui Barrett, kelle Trump ametisse nimetas, on padukonservatiivsed.
      2) Biden nimetas ühe kohtuniku ametisse aastal 2022, kui üks liikmetest pensionile jäi.
      3) Tegemist on väga prestiizse ja mõjuvõimsa ametipostiga. Õigusteaduses on Ülemkohtu kohtuniku amet (mistahes riigis) nagu mägironijale Everest. Ilmselgelt ei hakka keegi vabatahtlikult väga loobuma.
      Ruth Bader Ginsburg (RBG), kes oli liberaalne ja võrdõiguslikkuse eest võitleja, ei taibanud paraku Obama valitsemisaja jooksul kõrvale astuda, kuigi oli ise sent surmale võlgu. Siis oleks saanud Obama ta asendada mõne liberaalsema kohtunikuga.
      Enne RBG surma oli USA Ülemkohtus natuke tasakaalustatum seis: 4 liberaalset ja 8 konservatiivset kohtunikku. Kusjuures neist 8st oli vaid üks, Scalia, padukonservatiivne.
      4) Trump otseselt ei muutnud Ülemkohut konservatiivseks. Tegelikkuses asendas ta vaid ÜHE liberaalse kohtuniku (RBG) konservatiiviga. Teised kaks asendatavat olid juba enne konservatiivsed kohtunikud.
      Trump lihtsalt lõikas Ülemkohtu süsteemi puudustest kasu ja tal oli poliitist õnne - kolm kohtunikku suri paraku tema ametiaja jooksul. Lisaks, nagu ütlesin, USA Ülemkohus on piisavalt poliitiline ja ma usun, et nii mõnigi otsus võeti vastu üldise poliitilise fooni tuules. Trump ise ei ole tegelikult padukonservatiivne aga tema diviis on "anything goes!" Ta nihutab pidevalt oma ametivõimu piire, mis jääb sageli ilma igasuguse kriitika ja isegi tähelepanuta, mis omakorda legitimiseerib sellise käitumise. See saadab signaali ka teistele riigiinstitutsioonidele, et nii on okei teha.
      Roe v Wade (otsus, millega tunnistati abort konstitutsiooniliseks õiguseks) ümberlükkamise otsuse kirjutas tegelikult kohtunik Alito, kelle nimetas ametisse George W. Bush.

      Delete
    13. Tänu põhjaliku kommentaari eest, akadeemik!! Super, kui asjatundja aitab selgitada.

      Delete
    14. Jaa aitäh!

      Mu küsimus ei olnud mitte "miks Biden ei nimetanud...", vaid just kohtunike enda vaatest. Kui sa oled liberaalne / dem kohtunik, ja tead, et sulle tuleb varsti asendaja, siis on targem seda teha ju nii, et asendaja on sama ilmavaatega. Ehk, lahku ise "õige" presidendi ajal , mitte ära riski.

      Ametikohast kümne küünega kümne küünega kinni hoidmisest ei saa ma absoluutselt aru, olgu siis Everest või ei. Eriti kui selle hind on nii kõrge - kogu institutsiooni langemine "valele poolele" pärast sind. Aga noh, ilmselt siis nii on.

      Delete
    15. Ma ka ei mõista aga uskumatult paljudel tuleb tööst kõrvale astumine ja pensile jäämine raske otsusena.
      "No mu loetud lõimed (mitu tükki) ütlesidki, et X ülemkohtu liiget ilmselt sureb Trumpi ametiajal jooksul ära või on sunnitud tervise pärast lahkuma, järelikult tekib tal võimalus."
      Kust selline mõtteavaldus pärit?
      Praegu on vanim kohtunik sündinud aastal 1948 ja noorim 1970. Enamus täiesti elujõus ja küpsed kohtunikud. Miks nad peaksid järsku surema hakkama?
      Pensile võib küll mõni neist jääda aga seda ei saa paraku ka ette ennustada.

      Delete
  10. Mina lootsin ka, et Harris kui naine ja mustanahaline meeldib valijatele. Paraku tundub mulle, et suurtes riikides nagu Ameerika või Venemaa on igatsus kindlakäelise liidri järgi ja selles osas paneb Trump Harrisele pika puuga ära. Lisaks saab Harris enda kaela kõik uimase vanakese Bideni tehtud vead. Ja tal ei õnnestunud nii lühikese ajaga ennast Bideni administratsioonist eristuda ja oma visiooni esitleda. Üks kahest, kas tal seda polnudki või ta ei söandanud hakata vastu Bideni ja kogu partei pealiinile.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Laigin su kommentaari, Bianka.

      Delete
  11. ...ja mis konkreetselt Trumpi puutub, siis mina olen enda jaoks otsustanud, et tema sõimamine ja slämmimine ja vigadele osutamine on absoluutselt tühi vaev ja sooja õhu raiskamine. Seda, mida me täna ütleme, korrutame juba pea 10 aastat, alates vastuseisust Trump vs. Hillary.

    Demmid, eelkõige establishment, aga ka lihtliikmed, sh. mina, peavad välja mõtlema viisi, kuidas valijaskonnale atraktiivsem olla kui Trump. Kujundlikult: võitlus umbrohu vastu: kisud välja ja jätad tühja pinnase, tärkab uuesti. Tuleb sääraseid pinnakattetaimi külvata, mis umbrohul tärgata ei lase.

    Mu enda tutvusrngkonnas sama tendents: paljud demmid ärkasid eile hommikul, tegid kohvi ja asusid Trumpi (ja ta valijaid) materdama. Nagu see midagi muudaks. Mine parem ja vaata peeglisse, et mis sai valesti tehtud, ja kuidas edasi. Trump istub Valges majas järgmised neli aastat, seda fakti enam tühipalja sõimamise ja käteringutamisega ei muuda.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Teine netis olev stsenaarium on, et kui Trump ei pea oma nelja aastat vastu ja kukub ära, siis hakkab riiki juhtima härra Asepresident, ja saab veel hullem.

      Delete
    2. Jah, saabki hullem, aga ka sellele on mul sama vaatenurk: oigamine ei aita. Mis me selle neti-stsenaariumiga nüüd pihta hakkame, ah? Korrutame päevast päeva, kui kole on, ja saab veel koledam olema? :)
      Mu meelest tuleb trumpi ja co tühipaljas tümitamine lõpetada ja konstruktiivselt tegutsema asuda, mis see konstruktiivsus iganes ei tähendaks siinses kontekstis. No näiteks, et hakata demmide hulgast noori, karismaatilisi liidreid esile upitama.

      Delete
    3. esialgu võib mõelda ka praktilistele, poliittehnoloogilistele lahendustele. Et kui tuleb tõsiselt kuri eelnõu, siis lõputu venitamine, mida saab teha ka vähemuses.

      Delete
    4. Väga nõus, notsu. Kümnesse.

      Delete
    5. ühtlasi hoidkem pöialt, et Trumpi ja Muski egod varsti raginal kokku põrkaks ja neil koostööst midagi välja ei tuleks.

      Delete
    6. Sama siin. Hoidkem pöidlaid.
      Olen ennegi öelnud, et Musk on jube ohtlik, ütlen tänagi.

      Delete
    7. lootust annab see, et nt Bannoniga läks Trump ju tülli, kusjuures Bannon oli palju rohkem lakei kui Musk ja isegi see ei aidanud.

      Delete
  12. Ma olen nüüd natuke end ja oma mõtteid kogunud ja püüan siis oma kaks senti teemasse panustada nagu lubatud sai.
    Väga palju õiget ja asjalikku on nii postituses kui kommentaariumis juba öeldud ka. Mind küll masendas Trumpi võit aga ei üllatanud:
    1. Me elame väga närvilisel ja ebakindlal ajastul. Lisaks mitmele sõjalisele konfliktile elab suurem osa seltskonda elukalliduse kriisis. Tegelikkuses kestab 2008. aastal alanud majanduskriis edasi, lihtsalt suuremate ja väiksemate lainetena. Tehtud otsused ja lahendused on viinud järjest suurema majandusliku ja poliitilise lõhestatuseni, mille tagajärgi nüüd näemegi.
    Sellises olukorras kasvab paremäärmusliku poliitika populaarsus ja rahvas eelistab reljeefsemat juhti.
    Ajaloost ei ole vaja ju ka kaugelt näiteid otsida. Tuletame meelde, et Hitler valiti täiesti legaalselt ja legitiimselt võimule 1930ndate majanduskriisi kontekstis.
    Trump ei ole küll sõjapealik, ta on eeskätt ärimees ja juhindub suures osas oma egost ja rahast. Aga ta on despootlik ja robustne ja jätab seega mulje, et temast ei ole võimalik jagu saada ega üle sõita. See tekitab inimestes kindlustunnet, millest praegu paljud puudust tunnevad.
    2. Inimesed võõrduvad poliitikast järjest enam = väiksem valimisaktiivsus. Esmane statistika (lõplikku peab veel ootama) näitas väga madalat valimisaktiivsust noorte (vanus 18-20), naiste ja üldse töölisklassi seas. Valimisaktiivsuse säilitavad pigem need elanike grupid, kes paremal elujärjel ja kes tunnevad, et nende huvide ja õiguste eest seistakse. Need on sageli vabariiklaste toetajad (pooldavad väiksemaid makse, suuremaid üksikisiku vabadusi, individuaalsetest võimalustest lähtuvat poliitikat, väiksemat riiklikku sekkumist jms). Nt suur osa äriringkonda toetab Trumpi mitte tema isiku pärast vaid tema viljeletav poliitika soosib nende tegevust ja on rahaliselt neile kasulikum. Nad ei ole marurahvuslikud MAGAd ega mingi padukonservatiivid vaid tavalised valged keskklassi mehed ja naised, kes lähtuvad rahast ja oma individuaalsetest vajadustest.
    Seega elimineeruvadki just need grupid, kes muidu valiks demokraate. Vt Bernie Sandersi tsitaati, mille Epp kirjutas.

    ReplyDelete
    Replies
    1. bloggeril pole kahjuks laik-nuppu, lisan laigi käsitsi :)

      Delete
  13. 3. Demokraatide bränd pole vist elus nii madal olnud kui praegu. Nad mitte ei pannud ainult pange praeguse valimiskampaaniaga (Bideni hiline loobumine; Kamala ettevalmistamatus ja suutmatus eristuda, laisk lootmine aborditeemale jpm) vaid nad on teinud lolle otsuseid alates Obama teisest valitsemisajast ja muundunud mingiks "s...t vee peal laiali" parteiks. Mitte keegi ei saa aru enam, mis väärtusi või kelle huve nad esindavad või kus nad vasak-parem spektrumil paiknevad. Hüsteeriline wokeism ja samas neoliberaalne majanduspoliitika on nad oma valijatest ja potentsiaalsetest toetajatest täielikult võõrandanud.
    Neil on vaja totaalset uuenduskuuri - ja just nagu eespool öeldud - toogu oma reljeefsemad kandidaadid ehk noored vihased mehed ja naised tagatubadest välja ja paisaku selge sõnumiga areenile.
    4. Ma olen seda öelnud ennegi ja ütlen veel kord: Donald Trump ei ole põhjus, Donald Trump on sümptom. Kuniks me ründame ja sõimame tema valijaid, suurendame me ühiskonna lõhestatust ja tema (misganes hullu konservatiivse kandidaadi) toetus vaid kasvab. Donald Trump kätkeb endas kadunud aegade nostalgiat, kus valged mehed võimutsesid, avalikkuses võis öelda mida tahes, kartmata massilist solvumist ja canceldamist, õlle ja bensiini hind oli madal ja riik ei sekkunud ülearu üksikisiku ellu, pisuke seksuaalne ärakasutamine oli norm, mingeid geisid ja muidu "värdjaid" ei pidanud tunnistama jne jne jne. On terve suur hulk inimesi, kes ei tunne end liberaalsete väärtuste keskel mugavalt ja igatseb vanu häid aegu, kus ei sunnitud sääraselt kohanema.

    ReplyDelete
    Replies
    1. ... ja järjekordne laik minu poolt.

      Delete
    2. p.s. akadeemik, sa (välis)poliitika kommentaatori või -analüütiku karjääri peale pole mõelnud? :)
      Jokes aside, sul on selge nägemine.

      Delete
    3. :D :D Aitäh heade sõnade eest, ka siis kui naljana mõeldud.
      Paljud mu (välis)poliitika teadmised tuginevad tegelt mu abikaasa, Härra Akadeemiku tööle. See on meil sageli jututeemaks kodus.

      Delete
  14. Tulin spetsiaalselt arvutisse, et tänada Eppu postituse eest, ma juba nii ootasin seda. Ja väga head arutelud + kommentaarid, palun minugi laigid lisada Akadeemikule. Aga mul on mõned väheteadliku lihtinimese küsimused: kas keegi palun seletaks mulle, kustmaalt siis Obama teise valitsusaja jooksul asjad kiiva hakkasid kiskuma? Mulle on jäänud mulje (võibolla ekslik), et demokraatidele pannakse muuhulgas pahaks ebaõnnestunud tervishoiupoliitikat ja vähenenud siseturvalisust? Kas Obamacare ei pidanud mitte arstiabi kättesaadavust suurendama ja kui ei suurendanud, siis miks? Mis värk selle turvalisusega on? Kas Trumpi müüriehitamist peetakse siis kuidagi turvalisust parandavaks meetmeks või mida imet ta veel on lubanud?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga võta heaks, armas Ritsik!
      Vastuste osas loodan sinu seljas sõita, akadeemik :) - kui sul vähegi aega/tahtmist. Kui ma miskit teisiti näen või tean, siis täiendan.

      Delete
    2. Ma proovin seletada oma mõtet.
      Demmide vead ei seisnenud niivõrd konkreetsetes seadustes, mis vastu võeti, vaid selles, et nad muutusid järjest rohkem "establishmendiks". Demmide partei peaks idee ja ideoloogia poolest olema sotsiaal-demokraadid aga nad on muutunud uusliberaalideks ehk siis parem-vasak skaalal on nad majanduslikult parem-tsentristid (madal maksukoormus, riigi vähene sekkumine, "turg reguleerib" suhtumine). Kõige parem näide on siin nt Obama valitsemise ajal pankadele antud toetus, suurusjärgus 700 miljardit dollarit, ilma ühegi vastulubaduse või regulatsioonita või reegleid karmistamata. Ehk siis tekitatud kahju kompenseeriti pankadele ja riskifondidele aga mitte eraisikutele, kes näiteks oma kodudest ilma jäid.
      See tekitas muidugi paraja augu riigieelarvesse ja majandusliku ebavõrdsuse üldise suurenemise.
      Samas läks demmide partei suure hurraaga kaasa pead tõstnud woke-kultuuriga ja asus seda ka korralikult võimendama. Üks asi on eneseidentifitseerimine (binary ja non-binary) aga nad läksid kaugemale, lubades alustada soolise muutmise hormonaalravi juba teismeeas lastele, kel puudub veel valimisõigus, alkoholi tarbimise ja suitsetamise õigus ja õigusvõime nt sõlmida lepinguid.
      See kõik tekitas parasjagu poleemikat ja nagu eelnevalt ka kirjutasin, on terve suur hulk inimesi, kes ei tunne end uues woke-kultuuris mugavalt ega taha sellega mingit pistmist.
      Et asja hullemaks teha, saatsid nad 2016. aasta valimistel Trumpi vastu rindele Hillary Clintoni, kes on elitaarne uusliberaal ja kelle hing on müüdud Wall Streetile.
      Kamala Harris on selles kontekstis veelgi valem kandidaat - 200% eliit, kellega ei suuda suhestuda ei naised ega mustanahalised ega lihtsad tööinimesed.
      Lühidalt, demmide partei kaotas oma sõnumi ja sogas oma maailmavaadet ja see ongi nende põhiline rumalus mu meelest.

      Delete
    3. Obamacarest ka, kuna Ritsik seda mainis.
      Obamacare võeti vastu aga mitte ka päris sellisel kujul nagu ta algselt mõeldud oli. Mu teadmised on siin pinnapealsed aga ma saan aru, et KÕIKI elanikke ta siiski ei kata ja kindlustus tuleb ikkagi osta. St ei ole üleüldist riiklikku ravikindlustust nagu Eestis või UK-s või ka Kanadas, vaid ravikindlustuse saab osta kindlustusettevõttelt. Obamacare lihtsustas küll tingimusi, nt kindlustuse saavad osta ka need isikud, kel on krooniline haigus (enne oli kindlustusfirmal õigus sulle kindlustust mitte müüa, kui said teada, et kindlustuse ostmise ajal põdesid kroonilist haigust. Sama on UK-s paljude eraravikindlustusega, nt BUPA); suurematel tööandjatel on nüüd kohustus tagada oma töötajatele ravikindlustus aga ainult TÄISajaga töötajatele. Ehk siis Obamacarel on päris mitu kitsendust.
      Aga Epp teab ehk paremini ja täpsemini siin kommenteerida.

      Delete
    4. Kas USAs oleks mingit võimalust normaalse sotsiaaldemokraatliku partei tekkeks?

      Delete
    5. Mõtlen seda, et Bernie Sanders on USAs kõige tuntum sellise suunitlusega poliitik, aga ega tema valijate hulk ka teab mis suur ei ole.

      Delete
    6. Head küsimused. Ma arvan, et ehk ikka oleks, ise küsimus, kas see midagi lahendaks.
      Uuringud näitavad, et noored (18-25) on nt vägagi vasakpoolse suunitlusega (ja toetavad muu hulgas ka Berniet) aga neile pole parteimaastikul väljundit, sest valida on kas konservatiivse või liberaalse partei vahel. On arvamusi, et see põhjustab ka vähemalt osaliselt madala valimisaktiivsuse noorte seas.

      Delete
    7. nägin ühte, kes arvas, et demokraatidel on vaja n.ö oma Trumpi. Sellist, kes poleks varem poliitikas olnud ja jätaks anti-establishmendi mulje ja oleks meelelahutaja. ja et nt Oprah ei sobiks, sest ta on avalikkuse silmis juba liiga demokraatide parteiga seotud. Pakuti välja Jon Stewartit, LeBron Jamesi ja Dwayne Johnsonit.

      Delete
    8. Ma USA elankuna hetkeolukorra ja kuuldu-nähtu-kogetu pealt pakun, et normaalse sotsdemokraatliku partei tekkeks USAs täna võimalust ei ole. Sanders ja Co ei oma piisavalt laia kõlapinda. Enne peab vanem põlvkond eest ära surema, ja ka siis pole säärane suundumus kindel.

      Aga see, et demmidel oma Trumpi tarvis, on muidugi tõsi. Pakutud kandidaatidest esimene on naljanumber mu meelest, sots-meedia soovunelm, teine ja kolmas läheks ehk käiku. Aga noh, some vaht ja tegelik elu on kaks erinevat reaalsust, teadagi.

      Delete
    9. Kirjutan akadeemiku "ma proovin seletada oma mõtet" kommentaarile kahe käega alla.

      Delete
    10. Täiendan akadeemiku Obamacare kommentaari.
      Jah, ei kata kõiki elanikke.Jah, kindlustus tuleb ise osta. Jah, positiivse poole pealt kaotas “pre-existing condtion” klausli, millega ravikindlustusfirmad kliente pihus hoidsid – sa ei saanud ravikindlustust osta, kui (krooniline) haigus juba kallal oli, või siis maksid kindlustuse eest hingehinda. Negatiivse poole pealt: Obamacare oli (enam pole) kohustuslik. St kui ravikindlustust ei ostnud, pidid seda tuludeklaris näitama, ja said trahvi. Aga tee ameeriklasele miskit kohustuslikuks – selge see, et hakkab sõrgu vastu ajama. Nii et jah, Obamacare ei olnud/ole taevamanna, sel on kitsendusi.
      Kuid kuna republikaanidel miskit paremat asemele pakkuda pole, kuigi Trump oma eelmise valimiskampaania ajal kuulutas, et neil on “beautiful” tervisekindlustussüsteem sama hea kui taskust tõmmata, kehtib/toimib siit ja sealt timmitud Obamacare tänaseni.

      Delete
  15. ma ise tean eri riikide majandusest vähe, aga olen sattunud ingliskeelses meedias mõne majanduseksperdi juttu lugema ja nemad kirjutavad just ingliskeelse maailma kohta, et kui Ühendkuningriigi majandusel läheb kehvasti, siis USA majandusel pole häda midagi. Seevastu on palju häda majandusest rääkimises - st on hästi palju juttu, kui kohutavalt halvasti majandusel läheb. Võimalik, et üks põhjus ongi ÜK majanduses - jutt käib inglise keeles ja hajameelne lugeja ei vaata, mis riigist on juttu.

    Umbes et suures plaanis on USA elaniku ostujõud kasvanud (inflatsioonist hoolimata) ja tööpuudus on madal (mis tingib vajadust immigratsiooni järele), aga kui lugeda, mida kirjutatakse, siis oleks nagu kõige hullem masu.

    Loomulikult ei tähenda statistika, et igal üksikul inimesel läheks hästi, aga midagi 1930. aastate majandukriisi kaliibris ei tohiks USAs praegu olla.

    Ühismeedias levivad narratiivid ei ole alati tugeva tõepõhjaga ja inimesed ei mäleta ka tihti minevikus olnud raskusi, mis tuletaks meelde, et olevikus on päris hästi. Eestis sama lugu.

    ReplyDelete
    Replies
    1. lühidalt, "vibes-based decisions".

      Delete
    2. Ma tean majandusest sama palju kui põrsas pühabasest päevast :), aga ütlen siiski, et see "USA majandusel pole häda midagi" on sihuke... ajalehejutt. Spetsialistide siseringi teave. Lihtinimest, valijat see ei veena, kui ta igapäevaelus on autokütuse hinnad laes, toidupoe omad samuti, kõikvõimalikud teenused kallinenud jne. Muidugi, kõige hullemast masust on asi kaugel, aga inimeste igapäevaelu on varasemaga võrreldes tükk maad kuluderohkem, ja palgad pole järele tulnud, vähemasti mitte igas sektoris. "Majandus" on sihuke ilus ja ümmargune, reaalsusest tihtipeale kaugel seisev mõiste mu meelest. Lihtinimest paraku ei huvita muud numbrid kui need, mis poes hinnasildil. Poliitikud, kes seda fenomeni eiravad, tõmbavad endale ise vee peale.

      Mis nüüd tööhõivet ja immigratsiooni puudutab, siis lause "vajadus immigratsiooni järele" ajab enamiku ameeriklasi praegu tagajalgadele, sest USA-l hetkel puudub pidav lõunapiir. Ma laisa inimesena sel teemal praegu pikemalt ei hakka, ootan ära, ehk akadeemik ütleb miskit :)

      Delete
    3. no jutt oli neil majandusteadlastel selline, et palgad on keskelt läbi tõusnud kiiremini kui hinnad. Eks see käib käsikäes ka muidugi, palgatõus kihutab hinnatõusu takka.

      Arusaadav muidugi, et kõigi palk ei tõuse samas rütmis. Ja et probleem on pigem ebavõrdsuses kui majanduse üldises käekäigus. Ainult et niipea, kui keegi üritab USAs mingit ebavõrdsuse vähendamise lüket teha, mis Euroopas oleks enesestmõistetav (nt riiklik tervisekindlustus), on needsamad Trumpi valijad tagajalgadel, et kommunism. Ehk nagu sa ütlesid, vasakpoolsed ideed ei ole populaarsed.

      Delete
    4. aga "vibes-based" ettekujutuste kohta Eestist refereeris A. mulle mingit uurimust, mille järgi eestlased pidavat tundma end vaesena, kui nad ei jaksa mööblit välja vahetada. Ma mõtlesin seda kuuldes, et no joppenbuhh, hästi elame ikka, ja et kas inimesed üheksakümnendaid ei mäleta või?

      Delete
    5. igatahes kui Trump oma valimislubadused ellu peaks viima, tõusevad hinnad kindlasti veel, sest imporditollidel on üldiselt kalduvus hindu tõsta, rääkimata sellest, kui dokumentideta immigrantide äraküüditamise plaan peaks tõeks saama.

      aga noh, halvenev majandus on autoritaarsetele valitsejatele ainult hea, sest alati saab leida mõne nõrgema grupi, keda süüdistada, ja sedapidi oma toetajaid konsolideerida.

      Delete
    6. Trumpi puhul on üks lootust pakkuv nüanss, olen sellest mitme inimesega siin rääkinud juba, arvavad sama. Trump tahab, et kõik temast hästi arvaksid. KÕIK. Sealhulgas ka ta vastased/vaenlased. Nii et igasuguseid tollide- ja küüditamis- jne lubadusi ma võtaks terakese soolaga. Ja majanduse halvenemine poleks ta egole kah karvamööda. Aga eks elame, näeme.

      Delete
    7. see lootus muidugi on, et talle meeldib esiteks populaarsus ja teiseks käib tal lubaduste rikkumine lõdva randmega.
      Aga kaitsetollid võib tema arust olla populaarne lüke ja majanduse halvenemises saab ju alati kedagi teist süüdistada (ja siis neid teisi küüditada); seda kõike eeldusel, et ta saab üldse aru, et see võiks hindu tõsta. Ta on ju äriasjus usin pankrotmeister meister olnud, mitte mingi majandusgeenius.

      Ja Elon Musk seletab suure suuga, kuidas USA majandus ongi vaja põhja lasta, et siis rusudest sünniks hea uus ilm.

      Delete
    8. Jah, iseenesest on sul ilmselt õigus, aga ma siiski pöörduks tagasi selle juurde, et Trumpi materdamine ei päästa olukorda, pluss säilitagem siiski mingigi optimism, please :) "Me kõik sureme hirmsat surma" ei ole vaimsele tervisele hea.

      Delete
    9. ometi tasub valmistuda halvimaks. Puhtpraktilisel tasandil teha plaanid, "mida ma teen, kui..."

      No umbes nagu meil siin on mõistlik välja mõelda, kuidas oma majapidamises toime tulla, kui Venemaa elektrijaamad ära lõhub, või kuhu tsivilistina evakueeruda, kui nende suurtükituli siiani ulatub.

      Delete
    10. sest muidu on oht langeda nn konna keetmise efekti ohvriks - iga järgmine samm poole tundub väike, "see väike asi pole ju nii hull" ja nii ollakse liiga leplikud.

      (päris konnade kohta olevat see efekt muide müüt, aga see selleks.)

      Delete
    11. aa ja pmst tasub valmis olla ka nende tegelaste jaoks, kellele ei ole veel vaba voli antud, aga kes on piisavalt lollid, et arvata, et on.

      Ma näen ühismeedias tegelasi, kelle võidusõnumid on "Your body, my choice" ja "women threatening sex strikes like LMAO as if you have a say".

      Delete
    12. Ühest küljest olen sinuga nõus, tasub valmistuda, meiegi Paulige oleme ju sihukesed semi-prepperid :)
      Teisest küljest, ma olen siiski suurelt osalt jaanalinnu tüüpi. Et kui asi hulluks läheb, küll siis vaatab. Ja mis ühismeediasse puutub, siis sellest hoian ma nagunii suht eemale, teadlikult, kusjuures ei tunne, et millestki ilma oleksin jäänud, elades teadmatuses, millist saasta ümberringi leidub, kasvõi sinu näidete näol.

      Delete
    13. ma mõtlen ka valmidust poliitiliseks vastupanuks.

      Delete
    14. p.s. Valmisolekust ja jaanalinnupoliitikast - mul on selle kohta kogemus elust enesest. Oregonis propageeriti pidevat valmisolekut megamaavärinaks. Ma, olles Punase Risti vabatahtlik, puutusin sellega veelgi tihedamalt kokku kui nn. tavaelanik. Ja lõpuks muutus see pidevas valmisolekus elamine nii väsitavaks, et lõin käega. Juhtub, siis juhtub, suren rusude all nälga või külma, big deal. (Toiduvarusid hoidsime kodus logistilistel põhjustel, mitte geoloogilistel.) Pidev valmisolek tekitas tunde, justkui olevikku enam ei eksisteerikski, kogu aur läheb tuleviku peale.

      Delete
    15. ma pean silmas pigem midagi sellist, et pärast ei tuleks häbelikult öelda "ma lihtsalt täitsin käsku".

      Delete
    16. Näiteks Ukraina olla juba pikalt valmistunud Trumpi võimalikuks võiduks tema tiimi poliitika- ja sõjapidamis-inimestega suhteid luues.

      Delete
    17. mhmh, ja Euroopa Liidu maadel on viimane aeg oma julgeoleku koha pealt jalad tagumiku alt välja võtta.

      Delete
    18. Vastan Notsu kommentaarile "no jutt oli neil majandusteadlastel selline, et palgad on keskelt läbi tõusnud kiiremini kui hinnad. Eks see käib käsikäes ka muidugi, palgatõus kihutab hinnatõusu takka."

      Palgad on tõusnud osades sektorites aga mitte kõigis. Samas toidukaubad, üür, intressimäärad ja bensiin on kallinenud igal pool. Seal need käärid tekivadki.
      Keskmine mediaanpalk tõuseb aga enamus mansat teenib alla keskmise.
      Nt kinnisvara puhul 1980dnate algul oli keskmise eluaseme hind kaks keskmist aastapalka. Praegu on see suhe 6 keskmist aastapalka.
      See tähendab, et järjest rohkem inimesi on kinnisvaraturult välja tõrjutud ja nad peavad rentima, mis omakorda kergitab rendihindu, millele palgad järele ei jõua. Nt renti tõstetakse keskmiselt 10% aastas aga palk ei tõuse keskmiselt 10% aastas. Hea, kui üldse tõuseb. Ja selle tõusu sööb ka inflatsioon ära.

      Delete
    19. aitäh, siis on asi ikkagi ebavõrdsuses.

      ainuke küsimus, mida sa pead silmas keskmise mediaanpalga all? kas mediaan ei tähenda seda joont, millest vähem ja rohkem teenivaid inimesi on ühepalju?

      Delete
    20. Siin minupoolne terminoloogiline vääratus. Mõtlesin ikka keskmist palka.
      See on see värk, kui tööajast kommenteerid ja siis kiirustama hakkad :D

      Delete
    21. Oh, teil on siin väga asine mõttevahetus olnud, sel ajal kui mina täna Texases, Converse outletis käisin .) Hakkan tasapisi takkajärgi lugema-vastama.

      notsule, valmistumisest. Ütled: "... kui Venemaa elektrijaamad ära lõhub, või kuhu tsivilistina evakueeruda, kui nende suurtükituli siiani ulatub."
      Tõsi. AGA. Mina ei paneks Venemaa rünnakut Eestile ja USA demokraatlikke, õiguslikke presidendivalimisi ühte patta. Ei, ma ei arva kaugeltki, et Trump presidendina Ühendriikidele tervislik oli/saab olema, aga sellegipoolest pole need kaks teemat võrreldavad mu meelest, vähemalt tänase seisuga mitte.

      Delete
    22. ma vihjasin osalt sellele, et Trumpi võimuletulek suurendab selle valmistumise vajadust Eestis.

      Ja mis Ameerikasse puutub, ei pea ma silmas tema võimuletulekut, vaid seda, kui ta peaks oma valimislubadusi täitma asuma. Stiilis "kas ma annan oma naabri võimudele üles, kui ma tean, et ta on dokumentideta, ja pealekaebamata jätmine tehakse ebaseaduslikuks?"

      ja ta on ju ähvardanud ka protestijate vastu sõjaväe saata. Ma arvan, et ausatel USA sõjaväelastel oleks paras aeg hakata mõtlema, kuidas reageerida, kui nad saavad riigipealt tema ametlikes volitustes sellise korralduse.

      ühesõnaga, kuidas reageerida Valgevene stiilis valitsemisvõtetele, et riigist ei saakski järjekordne Valgevene.

      Delete
    23. või kui kehtestatakse föderaalne abordikeeld, "kas ma julgen naisterahvast lennujaama sõidutada, kui on kahtlus, et ta läheb välismaale aborti tegema?"
      Mõeldes osariikidele, kus sedalaadi abistamine on juba praegu keelatud (küll osariikide vahelises liikluses).

      Delete
    24. ma ise USA elanikuna mõtleks praegu ühe asjana vist sellele, kuidas oma jälgitavust vähendada. VPNid ja värgid.

      Kui lootus, et Musk ja Trump varsti tülli lähevad, täide peaks minema, on see mure küll natuke väiksem, aga mitte päris olematu.

      "malicious compliance'i" võtteid tasub samuti läbi mõelda, teisisõnu švejkimist.

      Delete
  16. Omaette küsimus on, kuidas on võimalik teha head, aga ühtlasi tõest propagandat ajastul, mil võltsuudised levivad kulutulena. Kuidas konkureerida poliitikutega, kelle jaoks tõesusel pole mingit tähtsust ja kelle puhul valetamises paljastamine ei tekita õlakehitusest enamat, muutumata ise nendesarnaseks.

    (valetatud on poliitikas alati, aga ma näen vahet just selles, kas vale paljastamine põhjustab poliitikule probleeme või mitte.)

    Mõnes mõttes oleme infoleviku koha pealt ringiga tagasi massilise kirjaoskuse eelses ajas, mil põhiline info levis kuulujuttudena. Olgugi, et nüüd levivad need kuulujutud osalt kirjalikult (aga mitte ainult, meil on ju ka tiktoki ajastu). Ja massidemokraatiat ei ole sellistes tingimusetes veel katsetatud. Ateena demokraatia oli väikese eliidi rida (ja mäletatavasti oli ei pääsenud seegi populismist, rääkimata sellest, et sinna juurde käis orjandus ja vajadus sõdu algatada - türannia oli seal paradoksaalselt egalitaarsem, vähemalt orja pilguga vaadates).

    ReplyDelete
  17. Oi, mul tuli praegu geniaalne mõte (mu enda arvates geniaalne) - vastuseks imestamistele, et kuidas saab süüdimõistetud kurjategijat riiki valitsema valida. Te Eesti viimatist vabadusvõitlust ikka mäletate, vene aja lõpus? Kes need me rahvusliku liikumise kangelased olidki, kes vene vanglas olid istunud, ja hiljem Toompeal ilma tegid? Vot Trumpiga on ehk sama fenomen? Tõsimeeli temasse uskujad arvavad, et Donald vaenuliku võimu (demmide) poolt taga kiusatud. Ja need, kes tõsimeeli ei usu, teevad näo, et usuvad - sest nii on neil mugav parteipoliitikat ellu viia; Trump on sobiv käilakuju/useful idiot.

    ReplyDelete
    Replies
    1. jah, ja see teebki nad mis tahes muu info suhtes hermeetiliseks. Demokraadid võivad töölisklassi muredele lahendusi otsida, kuni on näost sinised, aga need tegelased usuvad ikkagi, et Trump päästab nad ja isegi kui tema võimu ajal nende elu halvemaks lähevad, süüdistavad nad selles süvariiki või mingit gruppi, kelle hulka nad ise ei kuulu.

      Delete
    2. Kusjuures ka nö. teine pool võib muu info suhtes hermeetiline olla. Ma jälgin juba aastaid ühte Texase die hard demmide poliitikablogi, no anna kannatust ausõna. Taas, pada ja katel.

      Delete
    3. Trumpi puhul on muidugi veel omaette vajadus ignoreerida ka seda, mida ta ise räägib, ja ma ei kujuta hästi ette, kuidas seda põhjendatakse. Kas süvariik sunnib teda rääkima, kuidas ta naisi käperdab?

      Delete
    4. ma muidugi ei tea, mis poliitblogi sa silmas pead, aga mulle on mulje jäänud, et demmide valijad on oma valitute vigade suhtes vähem andestavad.

      või noh, muidu ei oska ma seda valimistulemust üldse seletada. Nagu ma ütlesin, demokraadid on kõigi oma pahedega tavalised poliitikud. Just nagu vabariiklased olid varem, isegi veel nii hilja nagu mõlema Bushi ajal tavalised poliitikud. Trump on nendega võrreldes ikka omaette kategooria, temaga võrreldes paistab ka noorema Georg Bushi aeg päris hea vana ajana.

      See erinev andestamisvalmidus paistab silma ka sellega, et Bidenile sai tema vanurlus saatuslikuks, aga Trumpi vanurlusel pole nähtavasti häda midagi, tundub täitsa adekvaatne mees, kelle hoolde tuumanupp anda.

      Delete
    5. Ma olen ka mitmeid kordi mõelnud, et Bidenile muudkui heideti vanust ette, aga Trump on samasugune näss ja tema vanust keegi ei puutund. See kolm aastat pole mingi vahe. Näss on näss. ERhk paneb ametiaja jooksul kõrvad pea alla. Aga ega sellest ka mingit abi pole :-(

      Delete
    6. Minu kogemust mööda ei ole demmide valijad oma valitute vigade suhtes vähem andestavad. Bideni näide on mu meelest pigem erand kui reegel, leidis aset seetõttu, et vana endale otse-eetris, valimisdebati ajal vee peale tõmbas. Demmidel on sent surmale võlgu saadikuid Kongressis küll ja veel.

      Delete
    7. ma pidasin tglt rohkem silmas ikkagi selliseid asju, et Trump püüdis oma ametiaja lõpul võimu üleminekut takistada ja laotas oma peldikus riigisaladusi väliskülaliste nina ette laiali. Ma kahtlen natuke, kas demokraatide valijad oleks sellised tükid alla neelanud.

      Delete
    8. ja mis vanusesse puutub, siis vanakooli ajakirjanduses nägin ma küll Bideni vanusest palju rohkem juttu ja muretsemist kui Trumpi omast.

      Delete
    9. Meenutan, et Biden hoidis top secret riigidokumente oma koduses garaazhis. ja demmid otsisid talle vabandusi ja leidsid kah.

      Ma ei tea... me võime siin jäädagi seda palli põrgatama :) Mu meelest on "agree to disagree" täiesti OK, ei? Me ei pea teineteist ümber veenma. Vaated asjadele ja olukordadele ongi erinevatel inimestel erinevad ju.

      Delete
    10. This comment has been removed by the author.

      Delete
    11. ma ei ole kindel, kas ma saan õigesti aru. Kas sa tahad öelda, et Trump ei ole kvalitatiivselt teistsugune poliitik, ja seepärast on ajakirjanduse bothsidesing põhjendatud?

      Delete
    12. Bideni garaazhi-intsident:
      https://en.wikipedia.org/wiki/Joe_Biden_classified_documents_incident

      Delete
    13. ja sa arvad, et see ei mänginud rolli selles, et ta lõpuks kandideerimisest loobus või loobuma pandi?

      Delete
    14. Trump ON kvaliteedilt teistsugune poliitik. Aga Ühendriikide valijad valisid ta seaduslikus presidendiks, ja sellega tuleb leppida.

      Mind on üksjagu häirima hakanud, et nii USAs kui Eestis levib ... ee... ma ei teagi, kuidas seda defineerida... selektiivse demokraatia tendents, seda nii "vasakul" kui "paremal" äärel. Et kui näiteks EKRE/Trump võidavad, seaduslikult, ringutab vasak ("meie") poolkäsi, et kuidas nii saama, the sky is falling! Ja vastupidi, kui liberaalne, progressiivne maailmavaade valimistel võidab, ringutab käsi teine pool. Mulle jääb sutsu arusaamatuks, mismoodi mõlemad pooled siis seda va esindusdemokraatiat ette kujutavad.

      Delete
    15. notsu, vaatan, et üks su kommentaar ei läinud jälle läbi. Blogger ilmselt ei lase liiga üksteise otsa postite komme üles, või ma kah ei tea, milles asi.

      Kopeerisin su kommi. Ütled: "teiseks, kas sa usud, et Trump on selle ametiaja lõpul valmis võimust paremini loobuma kui eelmine kord?"

      Võin eksida, aga mulle tundub, et sa justkui üritad mind nurka suruda, täpselt nii mõtlema panna, nagu sina mõtled? :)
      Vastan: ma ei oska öelda, mismoodi Trump oma teisel ametiajal käitub. Kahjuks ilmselt mitte paremini kui esimesel, eeldatavalt hullemini. AGA. Kordan eespool öeldut: Ühendriiklased valisid ta seaduslikel valimistel riigi presidendiks, ja selle tõsiasjaga peavad ta paadunumadki vastased, sh. mina, arvestma.

      Delete
    16. notsu, ma ei tea, miks blogger sind vaenab, järjekordne mitte-läbi läinud komm:

      Kopeerin:
      notsu: "jah, muidugi tuleb leppida selles mõttes, et ei hakka selle vastu midagi vägivaldset ette võtma.

      Käteringutamine ei ole vägivaldne ega ebaseaduslik.

      Ma eelistan, kui demokraatlikul riigil on mehhanismid, mis hoiaksid ka valitud liidrit kindlais piires, muidu pole garantiid, et demokraatia ka demokraatiaks jääb. USA ülemkohtu otsus, mis andis presidendile ametivolitustes täieliku immuniteedi, on tekitanud minu arust sellesse mehhanismi ohtliku mõra ja pannud niiviisi maailma võimsaima riigi sõltuma sellest, kuidas valitud president ise otsustab käituda.

      (omaette mure on valimata liidrid nagu Musk, aga selle vastu, et ametlikul juhil on mitteametlikul teel võimule saanud varijuht, pole ükski süsteem kaitstud.)

      Delete
    17. Kui Trump Muski oma kabineti liikmeks kinnitab, nagu lubas, ei saa viimast valimata liidrina defineerida.

      Aga jah, kui ohtlikkusest rääkida, siis M. on minu jaoks esikohal, nagu ennegi märkinud olen; seejärel tuleb tükk tühja maad, ja alles seejärel kõik teised.

      Delete
    18. Üks vahepealne kommentaar jõudis veel kaotsi minna, neetud blogger on liiga umbusklik, kusjuures isegi mitte ainult järjestikuste kommentaaride peale, vaid ka siis, kui nad tulevad vaheliti.

      Ma pmst üritan vist öelda, et "do not go gently into the good night", osalt küllap egoistlikust huvist, et USAs demokraatia ikkagi säiliks. Et kui ikka läheb räigeks võimu kuritarvitamiseks, siis ei lastaks riigil päris diktatuuriks kätte ära minna, mis siis, et diktaator kunagi demokraatlikult valiti.

      Ja kogu see olukord äratab need mõtte-simulatsioonid, mida ma ise aeg-ajalt läbi kammin. Et mida teha, kui riik muutub kurjaks ja kehtestatakse seadused, mida ei saa enam puhta südametunnistusega täita? Kuhumaani ma lawful olen? kus on see piir, kus ma otsustan, et seadusetäitmise hüve on väiksem kui kuri, mis tuleb halva seaduse täitmisest? nagu ma eespool ütlesin, kas ma annan üles oma naabri, kui seadus seda nõuab? ja kas ma saan aru, millal see piir kätte tuleb, või annab iga üksiku kruvi kinnikeeramine nii vähe tunda, et ma ei märka õigel ajal?

      meil siin on ses mõttes isegi lihtsam, et kõige vahetum selline oht ähvardab Vene vallutuse näol ja see ei ole kindlasti asi, mis märkamata jääks. EKRE äratas vahepeal selle salakavalama pöörde hirmu, aga riik pidas õnneks vastu.

      Delete
    19. näis, kas see kommentaar tuleb läbi.

      Mõtlesin siin praegu Prantsusmaa ajaloo paralleeli peale, kus Pétain oli 1940. aastal seaduslikult, demokraatlkul teel võimule tulnud riigipea. De Gaulle oli seadusliku aluseta avantüüre tegev isehakanu. Ajalugu andis ometigi õiguse viimasele.

      Delete
    20. Novot, ja mina jälle omakorda üritan mõtte-simulatsioonidest hoiduda, nagu eespoolgi ütlesin. Jaanalinnupoliitika, omaenda vaimse tervise huvides. Hoolimata ajaloo paralleelidest jne. Ma lihtsalt ei taha ega jaksa oma tänast päeva mustade stsenaariumitega täita. Muidugi, kui jamaks läheb, ronin kah barrikaadidele, aga praegu lastagu mul elu nautida :)

      Diktaatoritest rääkides - Trumpi valijad omakorda peavad Bidenit diktaatoriks. Tõsimeeli. Ja nii, nagu mulle ja sulle ei suuda keegi selgeks teha, et Trump on OK, ei suuda keegi ka neile selgeks teha, et Biden on OK.

      Delete
    21. no Biden ei peagi enam OK olema, ta on kohe-kohe võimult maas.

      Delete
    22. või noh. See ongi ju demokraatia ja diktatuuri põhivahe, et kas võim läheb rahulikult üle või mitte.

      Delete
    23. On jah (demokraatia ja diktatuuri põhivahe), aga siiski mitte ainult see. Trumpistid defineerivad diktatuurina näiteks sundvaktsineerimist (töölt lahti laskmist, kui ei vaxxi), trans-ideoloogia pushimist koolides ja mujal, a la EKRE, noh. Ja mina isiklikult ei tunne end küll (enam) nii kõrge hobuse otsas olevat, et nende kaebuste peale ülalt alla vaadata, et näe, lollakad lamemaalased, ja vot kus minu (siinses kontekstis meie) mõtteviis on see ainus ja õige.

      Delete
    24. ... täienduseks eelmisele kommentaarile: Trump Trumpiks, aga mulle hakkab viimasel ajal üha rohkem vastu see, kuidas mõlemad pooled (demmidest ja repubidest räägin) teineteist sõna otseses mõttes demoniseerivad. See... ma ei teagi... kurnab mind. Ma ei taha selle mänguga kaasa minna, mingeid oletatavaid stsenaariume genereerida, iga kord ristimärki teha, kui vastaspartei liige ette juhtub. Ehk pööran sellele teele, kui Trump laamendama kukub, aga praegu täitsa teadlikult hoian uudistest mõistlikku distantsi, st. ei ürita igal viimsel kui arengul kätt pulsil hoida, nagu 2016 +, kui T. esimene valitsusaeg oli. See nö. poliitikasse sukeldumine tõmbas mu toona tühjaks. Sel korral kavatsen distantsi hoida, aga nagu ütsin, kui barrikaadidele kutsutakse, lähen. Kui nüüd keegi soovib mind seepeale poliitilises leiguses süüdistada, siis olge lahked :)

      Delete
  18. Murran muidu praegu pead, kas see, et Putin Trumpi ei õnnitlenud, on halb märk (et Trump on tal nii põhjalikult peos, et ei pea tema pärast pingutama) või hea (et ta hindab valesti tema meeleolu hoidmise vajadust).

    ReplyDelete
    Replies
    1. õnnitles ära, nii et pole mingit märki.

      Delete
  19. Kusagilt kuulsin, et USA kirjaoskajate protsent pidada olema masendavalt, uskumatult madal, midagi 70 juures.
    Kui juba kirjaoskajate protsent on madal, siis pole väga midagi loota ka põhihariduse ja gümnaasiumihariduse saanute protsendi osas.
    Sotsiaalmeedias ringlevad ka uudised kodututest. Keda pidi USA suurlinnades ka jahmatavalt palju olema. On see tõsi või mitte, kes teab. Eks inimesele (mulle) kipub kujunema ka seal oma mull.
    Ent - kuidas kodutud üldse saaks valimistel osaleda? Kas mitte valijakaart ei tule sealmail postiga? Ja kui saaks, siis kuidas nad seda teeks? Mida nad teaks?
    Ja nii edasi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. USA erinevate osariikude valimsseadusi siin lahti seletada käib mulle üle jõu, aga väga lühidat: jaa, mõnes osariigis saadetakse ballot (valijakaart) postiga, aga neid osariike pole palju.
      Kodutud, kui nad on USA kodanikud, saavad valimistel osaleda, kui nad omavalitsusse kohale lähevad, kodutuse deklareerivad. Kui paljud või vähesed neist seda teevad, on iseasi.

      Aga mis kirjaoskusesse puutub, siis, esiteks, nagu ma ka postituses mainisin, kirjaoskus ja valimisõigus pole omavahel seotud, ja ma keeldun Trumpi valijaid laia lauaga lollideks löömast, sest lolle (ja kirjaoskamatuid) leidub küllalt ka demokraatide hulgas. Teisisõnu, ma keeldun neid, kelle poliitiline meelsus minu omast erinev, rumalateks inimesteks pidamast. Demmide viga, kui räigelt üldistada, seisnebki hetkel eelkõige selles, et nad vaatavad nn. vastaspoolele ülalt alla. Peavad ennast targaks, teisi lollideks.

      Delete

Kommentaariumi pruukimise reegel:
Kui sul pole midagi head öelda, ole kena, jäta üleüldse ütlemata.