Lugesin ERR-i kultuuriküljelt intervjuud luuletaja Mari-Liis Müürsepaga. Ma loen sealt üleüldse enam-vähem kõike, hoiab mind mõneti Eesti eluga kursis, sest uudistesaidid… noh, neist saan põhiliselt negatiivseid emotsioone, pahatihti ka kehvakest emakeelt. Millalgi plaanisin keeleväärakaid artiklipealkirju lausa koguma hakata, seejärel ühte postitusse koondada, et appi, vaadake ometi, mis toimub. Aga lõin käega. Milleks nõmedust paljundada. Anyway. Tagasi ERR-i kultuurikülgede juurde. Müürsepa intekas olid muuhulgas säärane küsimus + vastus: “Oled sa näiteks pseudonüümi peale mõelnud?” “Ei, ei ole. Ma arvan, et ma kirjutan enda nime alt selle piirini, milleni saan, ja kui mingi teema tundub liiga ohtlik, siis ma ei kirjuta sellest ka pseudonüümi alt. Ma pigem proovin enda piire veidi nihutada, et julgeksin oma nime alt rohkem kirjutada ja veelgi ausamalt.”
Täielik ahaa-efekt mu jaoks! Täpselt see, millega siin praegu maadlen. Olles kergemeelselt uue aasta lubaduse andnud kinnise blogi osas, piinlen nüüd omaette, et kas ja kuidas, ja kas peaksin, hambad ristis, lubatu ellu viima, või oleks targem blogimiskuu käigus tekkinud “avanemise” tõttu üksnes 5500-ga jätkata, aga veidi julgemalt laiali sirutatud tiibadega, tagasiside pärast üleliia muretsemata, liiatigi, et kommentaariumireeglid on mul ju nagunii karmid, stiilis “ütle hästi, või ole üldse vait.” Jep, mul on (blogija)isiksuse lõhestumine praegu käsil, üks pool tahab olla Mallukas (sans money), teine aga sinnasamasse paigale jääda, kuhu kolmteist aastat tagasi (issake, nii kaua olen bloginud juba?) tokk maasse sai löödud. Kuid eks mul ole veel üksteist kuud aega sel teemal aru pidada. Kinnise blogi avamise (oksüümoron?) lubadusest võin ka alanud aasta detsembris taganeda, siis rahval nagunii jõulu ja muu säärasega tegemist, ehk ei jää aega mulle peksa anda. Ja 5500 ma hingusele ei lase, selle olen kindlalt ära otsustanud.
Aga aitab nüüd minust. Tegelikult tulin hoopis ühest teisest blogist rääkima. Teate ju seda tunnet, kui avastad enda jaoks senitundmatu veebipäeviku ning armud esimesest pilgust? Ja loed kohe mitu tundi järgemööda, sest nii äge on? Ma eile komistasin sellisele. Sääraselt, nagu see ikka juhtub: lähed ühe blogi reading listist teise, sealt kolmandasse, eneselegi märkamatult triivid üha kaugemale, tundmatutesse vetesse, kus satud tõelisele pärlile. Life in A Cold Climate. No nii minu maitse – moodi ja mõtteid võrdsetes kogustes, vaimukas keelekasutus, enesekindlus segatuna eluterve eneseirooniaga. Mõned nopped (ja ma tegin lugemisega alles algust!)
- I think I’m at least mildly afraid of most of the women I like. But that’s fine. Cool women simply do terrify lesser beings, without making any active effort to do so.
- Elegance is like porn: difficult to define, but you’ll know it when you see it.
- I love maxi dresses all year round, but especially for summer. Minimum effort, maximum impact.
- If you tried strictly seasonal eating in Estonia, you’d have to survive on snow and bare branches for six months.
- When you go out at night, the light will be dim and most people will be slightly drunk, so there is no point to invest in subtlety and lovely fabrics.
Kusjuures tegemist pole… ee… elukutselise influenceriga (lisage sellele sõnapaarile minupoolne kerge sarkasm. Just can’t help myself.) Proua töötab, nagu tutvustuses kirjas, poliitkommunikatsiooni alal. Jah, läksin täitsa leili kohe, ta tekstid on inspireerivad, vähemasti minu jaoks, riietumispõhimõtted samuti. Lisaks üksjagu Eesti rõivadisaini ja puha. Ning parfüüme, raamatuid, interjööre... Ülimalt värskendav leid igatahes.
Mis siis veel. Paul on lühikesel töölähetusel idarannikul, ja otse loomulikult tabas mind siin Kesk-Oregonis aasta esimene rõve talvetorm. Eile rookisin kolm korda lund. Kolm. Ühest ja samast kohast kusjuures, majaesiselt, et pääseks uksest välja ja nii. Lillikene muidugi vaimustuses, rookiv inimene on ta lemmik-inimene. Labidat loom õnneks ei ründa, küll aga labidalt lendavat lund. Magab mul siin köögis õndsat und praegu, peale tänast esimest, hommikust rookimist, kasukas veel sulatama jääkuulikesi täis tipitud. Õuekennelisse teda jätta ei tihka - koos tormiga tuli ka äkiline temperatuurilangus, miinus kakskümmend Celsiust hetkel. Arizona, here I come! Lumelabidad viin heategevuspoodi, ühtegi kuramuse lumehelvest ei taha enam näha, ausõna.Vot sihukeseks talvevaenajaks olen muutunud, võtke heaks või pange pahaks. Piltide pealt vaatan muidugi hea meelega, Kaur just postitas mõned imelised ülesvõtted.
Tahtsin poliitikast ja maailmavaatest kah kirjutada, tolles uues, piire nihutavas võtmes, aga seda teemat paari lõiguga ei kata. Jääb järgmiseks korraks. Fotodel: lumerookimisest väsinud, jäätunud vurrudega Lilli. Näeb üsna snautseri tõugu koera moodi välja, kas pole?
p.s. Allolevat tsitaati kasutan vist juba kümnendat korda, kuid miski ei saaks mu tänaseid tundeid paremini väljendada.
January 14/2024
“A lot of people like snow. I find it to be an unnecessary freezing of water.” ― Carl Reiner
Appi, noh! Kas pole lahe? Nii outfit kui tekst.
ReplyDeleteHow To Dress Like A Seventies Spy: " I am endlessly fascinated by spies and dream about becoming one pretty much on a weekly basis. Unfortunately, I’m exceptionally badly suited for being a real-life spy, as I understand it involves blending in and keeping one’s mouth shut."
https://lifeinacoldclimate.com/moods/how-to-dress-like-a-seventies-spy/
"If you tried strictly seasonal eating in Estonia, you’d have to survive on snow and bare branches for six months. " - protesteerin! kuhu jäävad külmunud õunad?
ReplyDeleteJust! Jumala õige!
DeleteKusjuures ma tean, kuidas külmunud ja ülessulanud õunad maitsevad. Vägagi söödavad, vägagi head. Ja su postituse viimane lause on puhas kuld :)
Ja ületalve keldrsi peetud kartul ja porgand.
Deleteja hapukapsas
Deleteja kütid-korilased ei pea talvel näiteks jahti katki jätma.
DeleteNo näed siis, valik muudkui suureneb, ei peagi lume ja puuokste dieedil olema :)
DeleteAitäh, Epp, suurepärane blogisoovitus. Ma hakkasin muidugi kohe mõtlema, kes ta on ja kas võin olla temaga kokku puutunud. Hetkel veel ei oska öelda, aga äkki mõtlen välja, kui pikemalt loen. Ma liiga palju ei jõudnud veel, aga mis puudutab stiili ja silueti kirjeldusi, siis absolutuselt nõus - pikad seelikud, pikad kleidid, pikad mantlid ja madalad kingad. Lisaks paistab ta olevat COS-girl, nagu minagi. Mul on oma hilbupostitus ikka tegemata, sest artikkel, mille pealkirjast inspiratsiooni sain oli tegelt lame. Klikimagnetist pealkiri ja edasi basic soovitused, stiilis "riided istuvad paremini kui seljas on hea rinnahoidja" ja seejärel hulk reklaamilinke. Vabandust, te räägite keskealiste naistega, kui mul selleks ajaks pole selgeks saanud, et riie istub paremini, kui seljas on hea rinnahoidja, siis ei ole mul ka rõivateemaliste postituste vastu mingit huvi :-).
ReplyDeleteLisan juurde, et seda, kust head ja paraja suurusega ning mitte hingehinnaga rinnahoidjat leida, tavaliselt ei soovitata.
Deletesee hea rinnahoidja teema on tegelikult nii keeruline, minu kogemusel oleneb see, mis on parajasti "hea rinnahoidja" konkreetsest rõivast. Ma olen proovinud sellise rinnahoidjaga, mis on üldlevinud arusaama kohaselt hea - st tõstab ja toetab ja teeb talje visuaalselt pikemaks - mõnda oma lemmikpluusi ja näen siis välja nagu pornotäht ja pluus kisub ja sada jama. Kui jätan ripakile nagu tavaliselt ja lihtsalt litsun spordikaga lamedamaks, näeb parem välja.
DeletePilleke, jaa, mul tuli kah mõte pähe, et äkki sa tead/tunned teda.
DeleteAga jah, blogi on vinge tõesti. Ja soovitustest rääkides - tema omad, kui ta neid üldse annab, on tõesti asised, ta ei suru neid peale, ei paiska mingeid reegleid välja, läheneb asjale pingevabalt. Fotoshootid on kah mõnusad, ei ole veremaitset juures. Igatahes, väga inspireeriv naine. Ma ei kujuta ette, kuidas ta oma töö kõrvalt, mis tundub üsna intensiivne olema, jõuab veel säärast kvaliteetset elustiiliblogi + IGd pidada?
Ja see meeldib mulle kah hirmsasti, et postitustel pole eneseupitamise maiku küljes, kuigi põhjust oleks küllaga. Natuke segab mind, et ta üüberkalleid brändinimesid tekstidesse sisse põimib, aga noh, esiteks, blogi suunitlus (elustiil) õigustab seda, ja teiseks, tema professiooni juures on loogiline, et ta sedasorti kraami endale lubada saab, ning kolmandaks, ta ei väidagi, et see säästublogi oleks. Samas pakub kallile kraamile ka alternatiive, ja tundub suures plaanis keskkonnateadlik jms olema. Ja noh, jeerum, parfüümid ja rõivad ei saagi ju range säästmisega kokku käia. Need, kel närv vastu ei pea, ei pruugi ju lugeda, teistsuguse elustiilisuunitluse- ja soovitustega materjali leidub piisavalt. Ning Planeet läheb ilmselt hukka nagunii, miks mitte hukku siis juba hästi lõhnates ja louboutinides tervitada :)
jah, uued odavriided pole tõenäoliselt kallitest riietest loodussäästlikumad, pigem vastupidi (vastutustundlikult toota on kallim).
DeleteJep, kui odav, siis olgu kaltsukast ja kui kallis (või normaalse hinnaga), siis hea küll, korraliku ja vastutustundliku tootja kaup, aga kiirmoe toetamine tuleks lõpetada - seda ma rõhutan endale kogu aeg. Olen suutnud lõpetada kunagise: "ah, see on nii odav, kui ma seda paar kordagi kannan, on juba hästi. Järgmine hooaeg nagunii moest läinud." Muidugi olen ka vanem, ning oma riietumisstiilis klassikalisemaks ja minimalistlikumaks muutunud.
Deleteumbes sama, nagu ühekordsed nõud kehastavad ühekorraga odavust ja raiskamist, korraga nii luksuse kui ka kasinuse vastand.
DeleteJa lahe härma skoer pildil :-)
ReplyDeleteOnju! Ta on piltidel lumerookimisest nii väsinud kusjuures, et silmadki ei seisa lahti.
Delete❤️
ReplyDelete... no ja järjekordne pärl, minusugustele, kleidikandjatele: "Dresses make total sense to me: nothing has a better effort/impact ratio, and I am both lazy and vain."
ReplyDeleteMulle nii meeldivad need ta "effort/impact" stiilis tõdemused, sest miks peaks ägedalt, stiilselt riietumine üle mõistuse keeruline olema?
https://lifeinacoldclimate.com/solutions/a-casual-dress/