Kaks Oregoni

 


Enam-vähem regulaarsete vaheaegade järel taban end jagamast kogemuspõhiseid selgitusi teemal "ühte ja ainumast USAd ei ole olemas". Nii juhtus paar päeva tagasi ka Indigoaalase üliägeda postituse ägedas kommentaariumis, kus tuli küll juttu konkreetselt toidust ja toitumisest, aga võtame enam-vähem mistahes eluala – Ameerika Ühendriigid on igal juhul liig suur ning mitmekesine kogum, et teda ühte pisikesse kasti suruda, kaas kinni lüüa, ja kastile USA peale kirjutada. Minu jaoks, kes ma siin 13 aastat kohapeal elanud olen, võrdub säärane üldistamine katsega Euroopa Ühenduse liikmesriike ja nende elanikke ühe ja sama lauaga lüüa. Et noh, Norra või Prantsusmaa või Eesti, vahet pole, eks, üks EU kõik. Söövad mädand kala. Või konnajalgu? Ei, oot, või hoopiski verikäkki? Jah, nii ongi, kogu EU sööb verikäkki!
 
Aga no ei ole ju nii. Nagu EU, on Ameerika Ühendriigidki piirkonniti, kildkonniti, pere- ja sõpruskonniti tohutult mitmekesine (osa)riikide liit. Mitmekesine muuhulgas ka kliima, haridustaseme, kultuuritraditsioonide poolest. Samas, tegelikult poleks mul ju eriti põhjust leili minna USA kohta kuuldud/loetud üldistuste peale. Sest ega ma ise enne siiakolimist kah muud eriti ei arvanud, kui et USA elanik lõunastab McDonaldis, on ülbe ja ülekaaluline, naised lõikavad oma nägusid nooremaks ja tupeerivad juukseid, mehed käivad solaariumis ja kannavad valget värvi spordijalatseid. Selge see, et kui kohapeal ei ela, oled eelarvamuste küüsis ning meedia poolt määratud dieedil.

Aga tegelikult tulin täna hoopis sellest kirjutama, et mis me USA osariikide vahelistest erinevustest räägime, kääre jagub osariikide siseseltki. Mu enda koduosariik Oregon näiteks koosneb kahest radikaalselt erinevast poolest, seda nii sõna otseses kui kaudses tähenduses. Vähe sellest, enam-vähem pool Oregoni, nimelt ida pool, tahab Idaho osariigiga ühineda, kohalikud omavalitsused on selleks juba ka üksjagu seaduslikke samme astunud. Kohe seletan pikemalt, aga vaadake kõigepealt kaarte. Minu ja Pauli kodukoht on valge täpiga tähistet, ja nagu esimene foto näitab, elame täpselt sellel joonel, mis The Greater Idaho Movement edu  korral muutuks uueks Oregoni-Idaho vaheliseks piiriks. Olgu öeldud, et piiri nihkumine tundub siiski vähetõenäoline, sellele on seljatäis bürokraatlikke takistusi. Ning kui see peakski millalgi kaugemas tulevikus teoks saama, oleme meie Oregonist ilmselt juba ammu mujale kolinud.

Et jah, need kaks Oregoni siis. Üks, idapoolne, Idahoga ühineda tahtev, on konservatiivne (vabariiklased); teine, läänepoolne, liberaalne (demokraadid). Kuna tean, et paljude jaoks on USA poliitiline maastik paras dzhungel, siis aja ja tähemärkide kokkuhoiu eesmärgil lihtsustan üle võlli: vabariiklased = Trump, demokraadid = Biden. Anyway. Oregoni idaosa on suhteliselt hõredalt asustatud, leiva toob lauale looma- ja teraviljakasvatus, metsandus. Lääneosa, vastupidi, on tiheasustusega - peen linn Portland, pealinn Salem, ülikoolid, rannikuvõlud, kõrgtehnoloogiafirmad, viinamarjakasvatus ja veinimõisad… Oregonis registreeritud valijaist kuulub lõviosa Demokraatliku Partei ridadesse (kaasa arvatud yours truly), kõigest 25% on vabariiklased. Ja seesinane 25% tahabki Idahoga, vabariiklaste võimu all oleva, konservatiivse üldhoiakuga naabriga ühineda. Kusjuures nende argumentidest saan ma täiesti aru – The Greater Idaho liikumise vedajad osutavad, et demokraatide poolt juhitav Oregoni valitsus on suurema osa Oregoni pindalast unarusse jätnud, keskendunud vaid linnainimeste heaolule. Et Portlandi kodutuid poputatakse, tööd rügavaist farmeritest astutakse/vaadatakse aga kõrge kaarega üle. Ja siis muidugi see hariduse asi, eks. Haridus asub meil siin Oregonis lääne pool. Hmm... nii veider kui see ka pole, kajastab minu praegune elukoht enam-vähem mu praegusi poliitilisi seisukohti. Olengi parasjagu üsna murdejoone peal, ei ühel, ei teisel pool. Või noh, siiski pisut enam demokraatide mängumaal. Mis aga ei tähenda, et ma Demokraatliku Partei registreeritud liikmena kõigile “kodupartei” ettevõtmistele kinnisilmi alla kirjutaksin.

Söögiteema juurde tagasi tulles, räigelt üldistades: näe, tõesti, kaks Oregoni. Lääne pool smuutid, molekulaargastronoomia, veinid; ida pool steak, friikartulid, õlu. Ah ei, õlu tegelikult mõlemal pool. Oregon ju teadagi suuremate ja väiksemate üleriigiliselt tunnustatud ja kõrgelt (au)hinnatud pruulikodade tõotatud maa, kuna meil siin on parima kvaliteediga vesi kogu USAs. 

Lõpetuseks veel säärane seik, et too piir kahe Oregoni vahel näib justkui emakese Maa enda poolt paika pandud olevat, Kaskaadide mäeaheliku näol. 


January 16/2022                                                                                  Images: Internet

“Some day, following the example of the United States of America, there will be a United States of Europe.” ―  George Washington

11 comments:

  1. Tüüpiline jaotus üle maailma, madalama haridusega, madalama sissetulekuga, lihttöölised, maainimesed konservatiivsema maailmavaatega. Huvitav sealjuures, et konservatiivsed on nii äärmusparempoolsed kui äärmusvasakpoolsed, liberaalne maailmavaade pesitseb pigem poliitilise skaala keskel. Siin põhjapool ajab rahvast (mu arust põhjendatult) turri liiga helde sotsiaalabi ja liiga leebe kohtusüsteem ning politseinike õiguste piiramine võrreldes kurjategijate ja demonstrantide õigustega.

    Täiesti võimalik, et Oregoni vesi sisaldab kõige vähem saasteaineid USA's. Kõige kvaliteetsem on puhas vesi, mis definitsiooni kohaselt maitseta, lõhnata ja värvita vedelik. Kõik mis veele maitset, värvi või lõhna annab on lisandid ja seega maitse asi. Õlle teemaline nali: "Saku Mahedat" ammutati nõuka ajal Sakus otse mõisa tiigist, sellest ka madal alko sisaldus ja beezhikas jume :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. No näed, mina olengi keskel, igas mõttes, niisiis tõupuhas liberaal :)

      Siin meie juures sama: rahvast ajab turri (selektiivselt) liiga helde sotsiaalabi ja (selektiivselt) liiga leebe kohtusüsteem. Politseinikega on väheke teine lugu kui teil seal põhja pool, meie korravalvuritel jagub õigusi küll ja veel, piiramisest pole juttugi.

      Veest. Oregonis toimub tänu geoloogilistele faktoritele (laavakivimid) tõhus looduslik filtreerimisprotsess: https://wellwater.oregonstate.edu/groundwater/understanding-groundwater/underground-story-water-oregon

      Delete
    2. Põhja-Eestis on puurkaevu vesi enamasti väga puhas, sest tuleb Kambriumi-Vendi kihistust. Vee vanus muidugi pole mitte sadu miljoneid aastaid vaid paarkümmend tuhat - jääaegne. Seega tähtis vaid kaitse otsese pinnareostuse eest. Ülemiste kihtide filtreerimisomadused hakkavad rolli mängima alles tuhandete aastate pärast. Toronto joogivesi Ontario järvest - ületab iga pudelivee puhtusenormid, nii keemilise kui bioloogilise reostuse numbrite poolest.

      Delete
    3. Sa tead veevärgist ilmselgelt rohkem kui mina.
      Ja no see on väga tore ju, et Põhja-Eesti ja Toronto joogiveed puhtad.

      Delete
    4. üks mu välisuudiste ajakirjanikust sõber väitis maa- ja linnainimeste teemal, et Araabia maades olevat vastupidi - kõige tõsisemat fundamentalismi ajavad heal järjel linlased, kes saavad endale totraid piiranguid lubada, kõrbeinimesed on pragmaatilisemad, sest karmis looduses on vaja kuidagi ellu jääda.

      Delete
    5. (ja see käis just Araabia, mitte kogu islamimaailma kohta - nt Araabiast väga erinevas Iraanis kehtib vabameelsete linlaste loogika täiega.)

      Delete
  2. Oregonist ei jäägi siis midagi järgi. Kas inimestel siis mingit isamaatunnet ja omakandiuhkust ei ole. Kirjelduse järgi tundub ilus ja paljude võimalustega maa.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oregon ongi imeilus ja paljude võimalustega osariik. Omakandiuhkus? Asi selles, et idapoolsed vallad justnimelt omakandiuhkuse pärast lahku lüüa tahavadki, et Idaho tiiva all nn. “vana”, ajaloolist Oregoni säilitada. Lääne pool on “uus” Oregon.

      Mis isamaatundesse puutub, siis Ühendriikide elanikud on valdavalt VÄGA suured oma riigi patrioodid. Samas, isamaatunne hõlmab enamjaolt kogu USAd, ei piirdu vaid omaenda osariigiga.

      Muide, erinevad osariigid on piiride nihutamise mõttega ennegi mänginud, see pole miskit uut tegelikult. Veelgi enam, lausa USAst lahkulöömise mõttega, Texas näiteks haub seda plaani siiani. Aga sellega on jälle säendne häda, et segregeeruja tahaks mõlemat, nii iseseisvust kui ka ligipääsu föderaalsele rahakotile, infrastruktuurile jne, aga kahte head korraga teadagi ei saa…

      Delete
    2. kas Californias ka mingid sellised mõtted ei liikunud? kusjuures nemad saaks ilmselt majanduslikult hakkama ka, üks maailma suuremaid majandusi.

      Delete
    3. Oojaa, California, justnimelt!
      "Numerous organizations advocate for the independence of California as a sovereign state. Common arguments in support of independence are often based on the fact of California having the fifth-largest economy in the world, and for being home to the global centers of entertainment (Hollywood) and technology (Silicon Valley)
      https://en.wikipedia.org/wiki/Partition_and_secession_in_California#Californian_independence

      Aga siin tuleb seesama sein ette mis Texases - California ei taha föderaalvalitsuse toetustest loobuda. Muuhulgas: üha tihenevaid looduskatastroofe arvesse võttes ei saaks nad oma jõududega, ilma FEMA ressurssideta hakkama.
      https://en.wikipedia.org/wiki/Federal_Emergency_Management_Agency

      Delete
    4. teoreetiliselt saaks kindlasti mingeid kahepoolseid kokkuleppeid teha nagu riigid ikka üksteisega diile teevad, aga eks ta vist tülikam oleks jah.

      Delete