Lumememm

 


Lugesin Rentsi juures hoiatavat lugu sellest, kuidas voolukatkestus kohvisõltlasele mõjub. Oojaa, mulle pole toda olukorda tarvis lahti seletada. Ma ise täpselt samasugune - ilma kohvita on võimatu päeva alustada. Või-ma-tu. Ja ärge tulge rääkima, kui kahjulik säärane sõltuvus on, ja mille kõigega hommikukohvi asendada võiks, ja nii edasi. Tean neid asju ise kah suurepäraselt, aga muuta end sellegipoolest ei kavatse. 

Ühesõnaga, meilgi oli läinud pühapäeval voolukatkestus. Kestis tervelt 14 tundi. Põhjus: kogu Kesk-Oregoni räsinud lumetorm. Noh, ja siinmajas toimib enam-vähem kogu elamine elektri peal, eks. Kütab küll propaan, aga katlad töötavad elektri jõul; vesi tuleb isiklikust puurkaevust, aga sedagi pumpab üles elekter. Samas, vilunud in the middle of nowhere elanikena on meil Pauliga plaanid B ja C tagataskust võtta. Kui katkestus ka kauem kestaks, päevi näiteks, saaksime üsna hästi hakkama. Päikesepaneelid, kümnete gallonite kaupa varuvett kanistrites, süsteem olemas ka kaevust käsitsi pumpamiseks, puuküttel töötav kamin-pliit elutoas, ja nii edasi. Lisaks, juhhei, on meil ju propaanil funktsioneeriv camper, seal on soe ja saab süüa teha ja puha. Kuid kuna sedakorda lubati, et katkestus väga kaua ei kesta, ei hakanud me ühtegi noist drastilistest võtetest kasutama, ega ka oma reisimajakesse ümber kolima. Kohvivett keetsime ning lõunasööki soojendasime hoopiski camperi-eelsest ajast pärit kahe põletiga matkapriimusel, maja tuulevarjulises küljes. Päeva jooksul põletasime ohtralt küünlaid. Jõime veini. Tegin lumememme. Pidasime pikki ja sügavmõttelisi vestlusi jahedavõitu elutoas, suurtes tugitoolides mõnusalt kerratõmbunuina, pleedid ümber. Ei, täitsa tore on vahel sedasi mugavalt elektrita olla, paneb asjad perspektiivi. Et kuivõrd haavatav ja seadmeid toitvast jõust sõltuv on arenenud maailm. Mõtted läksid muidugi ka ukrainaste peale, et kuidas nad seal talvekülmas, pimedas, ilma meiesarnastele nii elementaarse „hiljemalt homseks on elekter tagasi“ lootuse ja teadmiseta... 

Tagasi kohvi juurde. Jah, ma olen just seesama tüüp, kes Rentsi kirjelduse kohaselt „ilma kohvita roomab aeglaselt ja pahura näoga kontaktivõimetuna ühest toast teise”. Paul õnneks on sellest iseärasusest teadlik, vabatahtlikult keetis mulle õues priimusel kohvivett ja puha. Ja kui te nüüd küsite, kuidas käituksin kriisisituatsioonis, kus hommikukohvi on üksnes helesinine unistus, siis jään vastuse võlgu. Kas teie teate, mismoodi ühes või teises (seni läbielamata) hädaolukorras käituksite? Kes teab, tõstku käsi, kuulan huviga. 

December 12/2022 

"Snowmen fall from heaven unassembled."― Unknown

28 comments:

  1. Ma ei tea nüüd, aga see lumememm (lumemees? Ok, lumeisik) on räppari olekuga.

    ReplyDelete
  2. "Lumeisik", ha-haa :)
    Räppari olekuga? Hmm, vbl tõesti. Lumeräppar!

    P.S. Ellujäämis-saaga jätkub. Täna on vool täitsa olemas, aga maja küttesüsteem ütles üles. Mine tea, ehk peame tõesti camperisse kolima...

    ReplyDelete
  3. Oi, kui ilus. Lumeisik on ka nunnu.
    Soovitan kriisivarudes hoida võimalikult kogu keha katvate LAMBAVILLASTE riideesemete varu. Kylmas JA niiskes ei ole uhke nimega, aga polyestrist "termo"riietest ja sokkidest munagi kasu.
    Meil on praegu teed kaunilt lahti, tänu maakaablile elekter alles, tänu metsas orjatud kevadele ja halumasinaga veedetud varasuvele ka puid tundub jätkuvat, aga vaadates selle Valge Surma all lasuva maailma poole hakkab ikkagi kylm ja aitabki ainult lammavillast kamps.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nonii, nüüdsest on "lumeisik" mu sõnavarasse keevitatud :)

      Lambavill külmas ja niiskes kliimas - jaa, jaa jaa! Meil on mõlemal ülekere varud olemas, meriinovillased. Aga kliima on siin meie pool Kaskaadide mäeahelikku külm ja KUIV. Nii kuiv, et nahk praguneb. Oo, kaunid Kauai-ajad, mil keha siiskes soojuses mõnules...

      Hea kuulda, et sul sõidetav tee ja elekter ja soe tuba. Aga jah, tõsi, ega need halud ise metsast ahju ei karga.

      Delete
    2. Minu töö- ja magamistuba, 2in1, on sigakylm, teistes on normaalne. Suvel osutus, et laepealse iidne soojustus on õhukesevõitu, jupikaupa nikerdame maja talvekindlamaks teha. Järgnevad 3 kuud elan ja käsitöötan köögis, toas käin ainult asju võtmas ja magamas. Köögis on muu elu ka, aga heasse kööki mahub palju kokkasid.

      Delete
    3. Jaa, tõsi, heasse kööki mahub palju kokkasid. Meil on köök muuhulgas ka minu office ja Lillikese öötuba. Aga inimeste magamistuba on meil aastaringi kütteta, me siuksed eskimo tüüpi magajad. :) Tõsi, talvel lülitame magamistoaga ühenduses olevas vannitoas radika sisse, soojust kiirgab pisut ka magamistuppa.

      Delete
    4. ...aga jah, töötuba peab enam-vähem soe olema, külmas kisuvad käed ja ajud kangeks.

      Delete
    5. seal magamistoas on siis mingi +5 ringis või? (võtsin oma kütmata ruumi temperatuuri.)

      Delete
    6. Ei, mingi +12C ringis, pakun, vbl kraad või paar enam. Mõõtnud pole. Magamistuba on vannitoaga ühendatud, sealt tuleb soojust (kütame elektriradikaga) ja soojust tuleb ka koridorist, kuhu magamistoa uks avaneb. Kuigi koridor ise on pikk, käänuline ja kütmata, saab ta soojust ruumidest, mida ühendab (köök, minu workshop)
      Aga magamistuba, jah, üsna suur ruum pealegi, täiesti ilma küttekehata.

      Delete
    7. aa tglt vaatasin nüüd ka _seda_ kütmata ruumi, mis on samamoodi radikaga köetud vannitoa kõrval, seal on kah mingi 10-14, olenevalt sellest, mis ilm õues on.

      Delete
  4. ... ja üleüldse, mis värk sellega on, et eesti keeles on lumeisik naissoost, inglise keeles aga meessoost??

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, põnev oleks teada. Keegi?

      Delete
    2. inglise keelega pakuks seda lihtsat seletust, et "man" on nende vanemas keelepruugis tglt ainus sõna inimese kui niisuguse kohta (mul soomeugrilasel jookseb küll juhe täiega kokku, et mismõttes on mees ja inimene sama sõna).

      eesti keele koha pealt saab ainult spekuleerida. mu esimene fantaasia on, et lumest tulevad enamasti sellised ümarate vormidega kujud, et ju siis läks kellegi peas mõte kohe emade ja vanaemade peale. (vrd ka: Willendorfi Veenus).

      Delete
    3. kuigi see "man"=inimene ei seleta seda, miks olevat anglomaailma lumeisikutel ka muidu maskuliinsed atribuudid. Guugeldasin, üks seletus, mida pakuti, oli see, et "ta on õues ja väljas aetavad asjad on meeste valdkond".

      a no siin ei ole ju nii selget segregatsiooni küll olnud. Põllul käisid vanasti kõik tööjõulised pereliikmed töötamas.

      Delete
    4. Ahaa, Willendorfi Venus - makes sense. Muide mul on üks Death Valley'st leitud kivi üsna täpselt WV kujuga, pean üles pildistama ja esitlema.
      Aga jah, inglise k. "mees" ja "inimene" vahel tõesti võrdusmärk. Meie, naised, oleme välja jäetud...

      Delete
    5. mulle meenutas aga see, kuidas me oma "lumememmega" teistest eurooplastest erineme, seda, kuidas Hupel oli 18. sajandil fastsineeritud sellest, et siitkandi inimestel lihtsalt puudub neitsilikkuse mõiste:

      https://www.ra.ee/tuna/neitsilikkuse-vaartusest-eestlaste-ja-latlaste-hulgas/

      sealsamas Tunas on ka kommentaar:

      https://www.ra.ee/tuna/2016-valjaanded/tuna-4-2016/

      Meie abielutermin meeldis Hupelile väga - abi-elu. Ta kasutas seda ühe näitena vastuargumendiks, kui kastraatidel (nii hüüti vist kõiki vigastuse tagajärjel suguvõimetuks jäänud mehi, sest teema tekkis just sõjavigastuste kontekstis) taheti abiellumist keelata sama loogikaga, millega Varro tahaks tänapäeval keelata abiellumist homodel. Hupel siis apelleeris sellele, et abielu mõte ei pea olema ainult järglaste saamine, näete, kohalik harimata rahvas saab ka aru, et abielu mõte on üksteise aitamine!

      Delete
    6. Ma mõtlen, et eesti keeles "lumememm" võib ka seetõttu olla, et see on ilusti kõlav ja suupärane sõna, lastel ka lihtne öelda ja seetõttu ongi käibele jäänud. On ju täiesti olemas ka "lumemees", aga see ei kõla nii ilusti.

      PS kunagi palju aastaid tagasi tööl ehitati meil talvisel ajal meie kõrvale uut tootmishalli ja seal olid neid ehitusmehi küll selliseid, et me iga päev imestasime, et kas need võetakse hommikul turuväravast kaasa või kust kohast sellised vennad leitakse. Ilmselt oli neil vist endal ka objektil igav, sest ühel hommikul avastasime, et nad olid ka lumememme ehitanud. Anatoomiliselt korrektse ja puha...

      Delete
    7. Ehitajad ja lumememm... see meenutab mulle mu Eesti-aegu, mil naabri ehitusmehed tööandja laste batuudil hüppasid, töötegemise asemel. Iseenesest, kui töö tehtud saanuks, poleks ju hüppamisele (või lumememme tegemisele) miskit ette heita, las inimesed lõbutsevad, maailm saab kindlasti parem paik.
      Aga "lumememm" on tõesti väga toredasi kõlav sõna.

      Delete
  5. Keegi põhiküsimusele ei vastanudki, või jäi mul 2 silma vahele. Hädaolukorras käitumine sõltub hädaolukorrast (kas kükitad põõsa varju või hakkad lihvitud jäätükiga päikesepaistest tuld välja võluma😁).
    Matkakogemustega inimesed üldiselt saavad keskmisest paremini hakkama. Üleüldise katastroofi korral tuleb esmajärjekorras tiheda rahvastikuga alalt (linnast) jalga lasta, mul nimelt pole usku, et näljased ja puuduses inimesed oleks ilusad ja head😜

    ReplyDelete
    Replies
    1. Just nimelt, keegi ei vastanud!
      Sinuga aga 100% nõus, matkakogemus tuleb hädaolukorras väga kasuks.
      (Kasutasin siinkohal meelega sõna "HÄDAolukord", see on kröömike kergem kui "KATASTROOFIolukord". Sest suht lühiajaline elektrikatkestus on minu hinnangul siiski veel vaid häda, mitte katastroof. Vot kui juba nädalaid voolu pole, siis kisub asi hapuks.

      Delete
    2. ma elasin üheksakümnendate keskel tudengina korra kuu aega ilma vooluta korteris, sest ma ei viitsinud sellega midagi ette võtta. Näide sellest, kuidas mu laiskusmugavus on mulle tähtsam kui asja- ja olmemugavus. Tollal oli muidugi võimalik kooliasju ilma arvutita ajada, tnp ei saaks ainetele registreeridagi (kuigi teisalt eks siis leiaks mingi ühiskondliku koha, kus on elekter, just nagu toonagi leidsin).

      Delete
  6. Kohviga seoses. Mul õnnestus kuskilt covid hankida ja ainus asi, mis praegu täiesti närvi ajab, on see, et jahvatatud kohvipuru lõhnab nagu kemmerg peale suurt labrakat (palun vabandust sõnakasutuse eest, aga see on täpselt selline "maitseelamus" ja ma tahaks nutta!). Ja sellest keedetud kohv maitseb veel hullemini. Ma reeglina joon presskannukat, hommikul paar kruusi enne tööd ja 1-2 lõunasöögi järel. Teist päeva draama, tee ei asenda seda absoluutselt! Ma isegi avasin uue paki kohvi, et äkki vana oli paha :D Ei! Sama jama.

    Hommikul ei kannatanud enam, tuhlasin kappides ja leidsin lahustuva kohvi purgi, kunagi ühe koogiretsepti raames soetatud. Ja see lõhnab nagu kohv ja maitseb hetkel nagu kohv. Õnnis sõltlase elu, ausõna :D

    Kriisist. Mul on toidutagavarad sellised keskmised, korterit arvestades. Hoidiseid ka natukene. Kohalikul katlamajal on generaator ja see tõestas end viimase tormiga ideaalselt. Elekter oli ära, aga toad soojad. Autol panin enne tormi paagi täis, et saab sooja minna ja raadiot kuulata kui jama on. Lootus oli ka, et teed lükatakse 24h jooksul puhtaks, siis oleks saanud maale ema juurde sõita (12km). Tal on renoveerimata vana talu kõikide "võludega". Kuivkemps külmas kojas, ahjuküttel ahjud ja puuküttel pliit. Gaasipliit ka. Lühiajaliselt kannataks, pikemalt krõpmsutaks teineteise närvidel :) Aga siia plaanin osta matkapliidi, mul on suur rõdu ja päästekomando reidi ajal kinnitas, et seal tohiks matkapliiti kasutada. Hullem oleks tööalaselt, sest ma töötan üle veebi ja sõltun ühendustest. Kui akud peavad, siis nii kaua saaks muidugi hakkama. Laadida saan autos kui akupangad on tühjad. Mul on mitu suur panka varutud, erineva mahuga.
    Muud ei teagi, mida veel võiks. Miskised matka magamiskotid ehk? Villaseid asju on lademes, enamasti on talved nii soojad, et ei kasuta ära. Pesemisvõimalusega läheks vbla ka keeruliseks, aga kõik oleneb ju perioodist. Saaremaal vist 6 päeva oli max ilma elektrita?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma muide olen kah presskannu-kohvi peal. Aga koroona-järgne kohvipuru lõhn... ei kadesta sind.
      Magamiskotid kriisivaruna on hea mõte. Ja igapäevane pesemine on ülehinnatud nagunii. :)

      Delete
    2. seda ei tee ainult koroona - ma olen praegu mingist viirushaigusest väljumas, mis vähemalt kiirtesti jättis puhtaks kui prillikivi, aga kohv hakkas ikkagi vastu (just nagu üldse kõik rasvasemad asjad) ja siiamaani pole ta õiget maitset tagasi saanud. Õnneks mulle tegelikult maitseb must tee, aga tõelised musta tee neelud hakkavad mul alati haigena. Sinnamaani, et mõnikord diagnoosin teeneelude järgi endal haiguse ära enne, kui millestki muust näha on.

      Ei tea, miks haigused maitsemeelega niiviisi mängivad.

      Kohvi jõin viimati eelmise nädala neljapäeval.

      Delete
    3. See on küll õige, et kohv on haige olemise esimene indikaator, aga tavaliselt mul pigem kaob isu. Praegune kogemus on veidramast veidram.

      Delete
    4. Ha, mul täpselt sama, kohv on haige olemise indikaator. Kui on (väga) kehv olemine, ei isuta kohvi järele isegi mitte hommikul. Säärastel puhkudel joon üht või teist sorti ravi- või puuviljateed.

      Delete
    5. Paljast lugemisest hakkab õudne (kui saaks teeks ajus unread😜), mul maitse ja lõhnataju tundlikud ja äärmiselt olulised naudingu pakkumise seisukohalt. Kohvi, õlle, konjaki või kaneelikukli maitse/lõhna kadumine või veel hullem muutumine oleks selline KATASTROOF mis tõstataks küsimuse, ons mõtet edasi elada😵‍💫 Õnneks pole maitse lõhnameel kunagi ühegi haigusega kannatanud. Lugesin mingit artiklit, et koroona pidada hoopiski mitte ninas suus retseptoreid nöökima vaid ajus signaalid ja seosed segi keerama🙄

      Delete