Vean viie dollari peale kihla, et arvasite, et postituse pealkirjale järgneb põhjalik kokkuvõte, kuidas isiklikult minul lahkuv aasta kulgenud on. Aga pange nüüd need viiedollarilised heaga teele, sest tagasivaadet siit ei tule. Miks, sellest allpool. Tahan hoopiski jagada paari päeva tagust Politico artiklit, mis tegi mul meele rõõmsaks, turgutas tuleviku-usku. Siin see on: 2022 Is the Year We All Finally Got Tired of Narcissists. (Allpool resümee kah, neile, kes klikkima ei vaevu.) Jah, tõesti, jumal tänatud, miski pole igavene. Isegi mitte Donald Trump.
Ah et miks siis mina oma aastat kokku ei võta? Noh, vaadake, sellega on nii, et… kuidas nüüd öeldagi. Käisin ja lugesin neid küsimustikke ühes ja teises blogis, ja no tee või tina, ei ärgitanud sulge haarama. Mitte, et küsimustel miskit viga oleks. Kuid kummalisel moel on asi sedasi, et mida aasta edasi, seda ee… tülikam? mõttetum? ebaökonoomsem? tundub vaadata tagasi. Tähendab, ma teen tagasivaatamisi küll, aga seda päevade lõikes. Juba aastaid võtan igal issanda õhtul enne uinumist möödunud päeva ette, loen head asjad üles. Õpetlikud asjad ka. Halvad jätan tähelepanuta. Aga kuidas ma ka üritaks, kogu aastat läbi sõeluda pluss sõelalejäänut sõnastada ei paku mulle praegusel ajahetkel üldse huvi. Samas, muutun ju kogu aeg, ehk detsembris 2023 tunnen vastupandamatut vajadust mingeid verstaposte ja pidepunkte ritta laduda? Never say never. Kuid praegu, jah, aeg lihtsalt voolab, mõnusalt, takistamatult, pole vajadust aastavahetusel veesüsteemi peakraani kinni keerata, et filtrit vahetada. Hm. Oot. Filter pole ummistunud, järelikult on puurkaevust tulev vesi enam-vähem puhas? Siis on ju hästi. (Nagu näete, mul veevärgiteemaline allegooria varrukast võtta - mäletate ju, et peale Kauailt kojujõudmist olid meil siin maja veesüsteemiga suuremat sorti jamad.)
Kuhu ma jäingi? Ahjaa, aastakokkuvõtted. Vaatan imestuse, teinekord ka imetlusega, kuidas inimesed on pidanud täpset rehnungit loetud raamatute, kuulatud muusikapalade, läbitud kilomeetrite, tuntud tunnete üle. Mismoodi nad seda suudavad? Miks mina sedasi tegema ei kipu? Kas ma olen pealiskaudne? Kas ma olen ühepäevaliblikas? Ja oleks siis, et 2022 saanuks kehv. Vastupidi, üle mõistuse hea aasta oli, palju armastust oli, ja sõprust, ja kuude kaupa reisimist, ja töötamist ja õppimist ja tervist ja… just name it. Midagi koledat ei tulegi pähe, peale tolle ühe korra, mil lõgismadu üritas mulle pähe kukkuda. Mistap nimetet küsimustikele oleks kenad vastused täitsa olemas - aga no mis teha, kui ei isuta. Pealegi, need, kes mu vastu päriselt huvi tunnevad, teavad blogi kaudu niigi, mis ja kuidas. Juhuslikele sisseastujatele kergestiseeditavat lühikokkuvõtet koostada… tänan, ei. 5500 arhiivis on 2022. aasta kohta kõik ilusti olemas. Või noh, otse loomulikult kaugeltki mitte “kõik”, küll aga need sündmused ja mõtted, mida kaheteistkümne kuu jooksul jagada olen võtnud.
Pikk jutt lühikeseks: hüva vana lõppu ning hääd ja ilusat uut, kulla sõbrad!
---------
www. politico: “It’s been a good run for the narcissists. Over the past decade or so, a mix of shameless self-aggrandizement and self-confident charm has served certain people extraordinarily well, turning them into venture-capital darlings, licensed-merchandise magnates, Forbes cover models, social media superstars, Oprah confessors, business-conference keynoters, new-money plutocrats and, in one case, president. Elon Musk, Sam Bankman-Fried, Ye (né Kanye West), Elizabeth Holmes, Meghan Markle, Donald Trump: All of them used attention as currency and ego as fuel, and were rewarded, for a time, with what they craved. ----- We’re drawn to people who love themselves. But it could be that 2022 marks the year our love affair with narcissists started to falter. Many of them met this year with declines in fortunes, falls from grace or newfound public skepticism. Many seemed to overstay their welcome in the public glare. And if this is the moment when we started to crave boring public figures for a change — well, to a large degree, the egotists did it to themselves.”
December 28/2022 Image: Internet
“Past and Present I know well; each is a friend and sometimes an enemy to me. But it is the quiet, beckoning Future, an absolute stranger, with whom I have fallen madly in love.” ― Richelle E. Goodrich, Slaying Dragons
Muusika ja raamatutega on tegelikult lihtne, nende üle peavad arvestust igasugu veebilehed (Goodreads, Last.fm, Spotify), aga muuga on mul ka raske. Jube rasked küsimused! Ja ma ei mäleta! Eriti mingid õppetunnid ja olulised hetked - mul ka kõik voolab, ei käi kuskilt mingit prunti läbi, mida voolus tunda oleks (andke andeks, mu arusaamad veevärgist on väga udused!).
ReplyDeleteNo vot siis, tuleb välja, et meil sinuga on üsna ühtmoodi torustik.
DeleteAga seda küll, jah, et tehnika on arvepidamisel abiks. Mul käis see endalgi peast läbi, kui kirjutasin, aga postitusse, näe, ei jõudnud.
Aga see tehnika, see eeldab ju, et teda järjepidevalt kasutatakse. Kui inimene ei ole Spotify kasutaja ega viitsi ka Goodreadsi järjepidevalt märkmeid teha. Mul on Goodreadsi konto küll, umbes 4 aastat tagasi tegin, esimese raamatu lugemine on sealsete andmete järgi siiamaani pooleli...
DeleteKui sa oleksid teinud küsimustiku stiilis aastakokkuvõtte, siis oleks see võibolla olnud esimene postitus, mida ma siin eriti lugeda poleks viitsinud. Inimesed on ikka nii erinevad, mulle sedasorti etteantud raamistikuga postitused just eriti ei meeldi. Ei lugeda ega eriti mitte kirjutada.
Ise teen igal aastalõpul ka tagasivaate, püüan meelde tuletada need asjad/tegemised/kogemused, mis olid esmakordsed. Sellest piisab täiesti :)
Jah, tõsi, tehnikatki peab tagant utsitama, päris iseenesest ei juhtu midagi. Või siiski, kui sul Spotify või mingi spordiäpp näiteks, mis jooksu- vms kilomeetrite või sammude või muusikavaliku või mille iganes üle automaatselt arvet peab, siis vist ikkagi juhtub iseenesest.
DeleteHakkasin küsimustike osas mõtlema, et tegelikult olen ka ise paar tükki koostanud, mis teiste blogijate hulgas üsna populaarseks said… nii et ma ei teagi nüüd. Ilmselt on lihtsalt tegu mu hetkeseisundiga, mingi ajutise tõrkega. Ja nagu ma siin blogiski ühtepuhku korrutanud olen, mulle ausalt öelda täitsa meeldib, et mu mõtlemised ja tegemised on ajutised, et muudkui muutun. Kivinemine oleks kurb.
Raamatute ja kilomeetrite üle peab arvestust vastav atribuutika ja see on puhtstatistiline ülevaade mu enda jaoks, olulisem on sealgi puhul emotsionaalne mõõde, eredamad raamatu- või kontserdielamused.
ReplyDeleteNii et selles mõttes ma olen küll verstapostide üles märkija, aga ma ei keera selleks peakraani kinni, vaid lihtsalt seisan korraks, vaatan, kuidas vesi voolab ja mõtlen, mis temaga aasta jooksul kaasa kandus. Ja see täidab mu jaoks kahesugust eesmärki. Ühelt poolt sulaks kõik lõpuks üsna ühtlaseks, aga niiviisi on võimalik hiljem meenutada: ahhaa, see oli see aasta, kui [mingi suurem sündmus või läbi elamine] Ja teiselt poolt aitab see talletada just väga väikeseid, aga suure emotsionaalse laenguga hetki.
Jah, kui asja sellest küljest vaadata, olen sinuga nõus. Et verstapostid ON olulised. Aga mul need verstapostid asuvad juba mõnda aega mujal kui detsembri lõpus. Mõned näited: kolimise aasta, koera võtmise aasta, köögiremondi aasta, uue pereliikme sünni aasta, camperi ostmise aasta, väga kuuma suve aasta, väga külma talve aasta, ja nii edasi. Niimoodi ei sula elu(aeg) ühtlaseks. Ja nagu sinagi, seisatan ka mina aeg-ajalt ja vaatan, kuidas vesi voolab. Aga jah, viimasel ajal enam mitte aastanumbri vahetumise hetkel. Numbrid on mulle miskipärast üleüldse ebaoluliseks muutunud, olgu need siis aastanumbrid või loetud raamatulehekülgede või kõnnitud/joostud sammude arv. Kusjuures sinu seisatamistel ei ole (vähemasti minu silmis) numbritega vähematki pistmist. Sinu seisatamised on kuidagi… orgaanilised. Mu meelest seisatad sa enamjaolt seal, kus hea vaade, mitte seal, kus stoppmärk.
DeleteMa väga loodan, et nii on nagu Politico kirjutab. Paraku on kuklas ikka kartus, et Trump üritab uuesti ja, et ameerika süsteem laseb sellel juhtuda ja mis kõige hullem, et ameerika inimesed teda tagasi valivad. Loodan kõigest hingest, et kartus põhjendamatu ja "keskmine ameeriklane" ;) pole nii loll, et laseks seda juhtuda. Sõrmuseid jagav Mordori valitseja ilmselt asendatakse järgmisel aastal kellegi teise või teistega, kuid esialgu pigem hullemaga.
ReplyDeleteKokkuvõtete koha pealt: kilomeetreid loeb mul äpp, ise ei viitsiks seda teha. Samas on statistika alati meeldinud, boonuseks tore kui saab objektiivse hinnangu füüsilise vormi kohta. Statistikast olen sel aastal eelkõige kahjurõõmsalt käsi hõõrudes jälginud vene impeeriumi kaotusi numbrites.
Trumpi osas ma olen tänaseks juba suht rahulik, tal on igast küljest igasugu jamasid kaelas, ka ta oma partei on talle selja pööranud, lisaks sellele on Trump, nagu republikaanid ütlevad, praeguseks demokraatide parim relv. Sest isegi kui ta peaks repubide kandidaadiks saama 2024 (mis, kordan, on enam kui vähetõenäoline), paneb oht taas neljaks aastaks trumpismi langeda isegi vabariiklased demmide presidendikandidaadi poolt hääletama (olgu selleks või 200 aastane Biden), rääkimata sõltumatutest ja demokraat- valijaist. Trumpi trellide taha panemist me silmad kahjuks ilmselt ei näe, ta liig libe kala, aga ta "tagasitulekut" kah mitte, olen üsna kindel. Ja loodetavasti saab ka demmidel värskema väljalaskeaastaga presidendikandidaate olema.
DeleteAga statistika, jah, ilmselt peabki sulle kui insener-inimesele apetiitne olema.
P.S. Loomulikult on ja jääb Trumpile oma nö. die hard fännide baas, aga tänaseks on teda pimesi kummardajate arv oluliselt langenud.
DeleteMinu jaoks on numbrid tööriist, igapäevaelus vajalik, aga kummardada ma neid ei viitsi. Aastakokkuvõttest, et kui iga jumala päev toimus kasvõi ainult 5 asja, siis aasta peale tuleb kokku 5x365=1825 asja, mille hulgast sõeluma hakata. Oiei, see mõtegi ajab igasuguse bilansitegemise isu ära.
ReplyDeleteYhiskondlik kalendrivahetus on muidugi tore põhjus veel pidutseda, aga isiklikus plaanis ei ole aastavahetus kunagi mingeid olulisi muutusi kaasa toonud, need syndmused ja tärminid on alati pigem suviti olnud 😀
Teisest kyljest, talv on masendav ja kylm aastaaeg, iga põhjus tulesid põletada ja hästi syya kulub marjaks ära. Ilusat vana lõppu!