Brrrr...

 

… külm! Õues oli täna varahommikul oli -5°C. Noh, 23°F kõlab tunduvalt sõbralikumalt, aga ilma see paraku soojemaks ei muuda. Toas tundus eile samuti jahe, täna juba mõnusam muidugi, maja soojeneb tasapisi üles.

Mulle jääb tõtt-öelda mõistatuseks, mismoodi põhjamaa inimesed talviseid, lühikesi soojamaapuhkusi nautida suudavad, kasinasti nädalapikkusi. Sedasi shokeerid oma keha kaks korda ju, vaid mõnepäevase vahega? Kuid mine tea, ehk annab see samasuguse tervistava efekti nagu saunalavalt jääauku hüppamine. 

Ühesõnaga, terane lugeja on ilmselt juba taibanud, et oleme koduses Oregonis tagasi. Kered karjuvad “KÜLM!!” Ma küll üritasin end nii vaimselt kui füüsiliselt ette valmistada, jätsin viimasel Kauai-nädalal säärekarvadki raseerimata, et päevitunud naha ja jäise välisõhu vahele barjääri tekitada, aga ei tolku miskit. Õnneks täna Tänupüha, praeahi huugab, Paul pani linnu juba ahju ja valmistab parasjagu õunapirukat (traditsiooniline kõrvitsapirukas meile kummalegi ei maitse). Mistap ma pikalt praegu siin ei aega viida, lähen muskaatpähkliga maitsestatud kartuliputru tegema ja rohelisi ube aurutama. 

P.S. Kauaist tuleb veel hea hulk pilte + juttu blogisse, aga enne tahan kurnavast lennureisist ja dramaatilisest kliimamuutusest täielikult toibuda. Selle postituse foto tegin täna me teise korruse terrassilt. 

November 24/2022

“Thanksgiving was nothing more than a pilgrim-created obstacle in the way of Christmas; a dead bird in the street that forced a brief detour.” ― Augusten Burroughs, You Better Not Cry: Stories for Christmas 

7 comments:

  1. Pildi pääl on suvi 😞
    Meil saavad soovijad juba nädal aega suusatada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Noo, aiatiikidel on jääkirme, kui lähemalt vaadata. Pole siin suvest juttugi :)

      Delete
  2. Mu meelest nii ongi, et kui temperatuurihüpe toimub, siis võtab sellega harjumine umbes nädala. 20+ pealt 15 peale - natuke aega lõdised, siis hakkab juba kena. Sealtmaalt nullini - nädal läheb ja siis juba käid õhema jopega, sest see on normaalne. Nullist miinus viieni... aga alla miinus viie hakkavad tõesti õues sõrmed külmetama.
    Muide, kas ameeriklased oma kuninglike mõõtühikute absurdsest jamast ükskord ära ei tüdine? Meetermõõdustik ja ööpäevane 24 tunni süsteem on ju parimad ning loogilisimad.. kuidas nad ometigi aru ei saa?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Novot, ma ju räägin, nädal!
      Aga ameeriklased oma tollide ja jalgadega on imelikud tõesti. Kusjuures kõige imelikum on see, et minagi olen tänaseks nende mõõtühikutega harjunud. Ei kasuta enam isegi Pauliga rääkides sentimeetreid, rääkimata sellest, et kodunt väljaspool meetermõõdustikuga opereeriksin.

      Delete
    2. Oot, raketiteadlased kasutava oma TÖÖS ka imperiaalmõõdustikku? Mille nimel siis omal ajal Bostonis head kallist teepuru raisati?

      Delete
    3. Ses mõttes nagu jah, et Bostoni teejoomine oli enne Prantsuse revolutsiooni ja meetermõõdustiku loomist, seda küll, aga...

      Delete
    4. RaketiINSENERID, teadlaste kohta ei oska öelda. Jaa, just, kasutavad imperiaalmõõdustikku. Bostoni ja teepuru peale sülitavad, kes seda vana asja enam mäletab ja meelde tuletab. :)

      Delete