Esiteks, konksud. On kellelgi infot, miks (enamikes) hotellides pole seintel konkse? Ei toas, ei köögiosas, ei vannitoas? Ja ma ei räägi siin mingist massiivsest, mitukümmend kilo kandvast butafooriast, sest issand ise teab, mis hotellikülalistele pähe võib tulla, mõnel äkki eluisu otsas või tahtmine õhtuti mingeid veidraid mänge mängida vms. Ma räägin lihtlabastest väikestest plastmasskonksukestest, kuhu pajalappe või seljapesemisnuustikut riputada. Ons konksutus mingi viimase aja trend, või hoopistükkis USA hotellide eripära? Noh, õnneks pole minusugusele hakkajale naisterahvale ükski probleem lahendamatu. Jalad kõhu alt välja ja poodi, lihtsasti eemaldatavaid Damage Free konkse ostma. Misjärel elu ilus, seinad konkse täis, leia ainult, mida riputada. Kui koju hakkan minema, kisun maha, võtan kaasa, järgmistel Kauai-kordadel saab taaskasutada.
Teiseks, kleit. Mul on sedakorda tagavarakleit kaasas, juhuks, kui see selga ei mahu. Varuvariandi muster pole, tõsi küll, Hawaii-pärane, pigem Aafrika sugemetega, kuid muidu tundub tore, onju. Kust mujalt kui sekkarist. Aga teate, millised arhailised detailid kleidil küljest pidin harutama? Ja kas noorem rahvas üleüldse sääraste detailidega kursiski on? Nimelt olid kleidi pahupoolel, õlaõmbluse kohal, rinnahoidjapaelu paigas hoidvad nöörist aasakesed, trukkidega avatavad/suletavad. Jeerum. Täielik nostalgialaine laksas üle, seitsme-kaheksakümnendad tulid meelde, mil piinliku hoolega sai jälgitud, et aluspesu varrukateta kehakatte alt välja ei piiluks. Olid ajad… Aasakesed koos trukkidega lennutasin peale kleidiostu prügikasti, tõdedes, et vähemasti mõned asjad siin ilmas on aja möödudes paremuse poole nihkunud. Ja noh, kui nüüd veelgi detailsemaks minna, nooremal rahval süda pahaks ajada, siis mäletan aegu, mil naised õmblesid rõivaste kaenalde alla säärased jubedad asjad nagu… wait for it… higilapid. Jõle!!
Kolmandaks, inimesed. Me Pauliga ju igapäevaselt elame üsna omaette, kanjon ja kadakad seltsiks, mistap Kauai on suurepärane koht inimvaatlusteks. Siin pole eraldatusest juttugi. Eelmises postituses kirjutasin kahest rõdust, mis me vaateväljas. Noh, eile kolis kolmanda korruse nurga-apartementi kuueliikmeline Perekond. Vanavanemad, ema-isa, ning kaks mudilast, üks umbes kahene, teine neljane. Lugu järgmine, et siinses kuurordis on kõikides tubades maast laeni uks-aknad, saab kogu seina ulatuses lahti lükata, siseruumid rõdudega ühendada. Nonii. Vaevalt sain Pauli hommikul tööle saadetud, pime veel, kogu kompleks alles magas, kell mingi kuue paiku, kui Perekonna juures läks andmiseks. Uksed lahti, telekas mängima, ärkamisjärgselt energilised kahene ja neljane rõdul ringi jooksma. Röökides. Sest nii tore ju, võõras koht, vabadus käes. Minul isiklikult polnud probleemi, nagunii ammuilma üleval (me tõuseme kell neli, et saaks pikalt palmipuude kahina saatel kohvi juua ja taevatähti imetleda. Paul nägi eile ühte lendavat, mina täna.) Kus ma olingi? Ahjaa. Minul oli hommikuvaikuse rikkumisest suht poogen, mida aga ei saa öelda mõnede teiste majanaabrite kohta. Unesegased inimesed ilmusid rõdudele. Kuulsin kedagi Perekonnale midagi hõikavat, mida täpsemalt, ei saanud aru. Näis, kuidas homne hommik kulgeb. Ja õnneks ei veeda Perekonnad saarel reeglina rohkem aega kui nädalajagu. Aga… seletage lollile, mis toimub sääraste inimeste peades? Okei, sul on hommikul karjuv vajadus telekas üürgama panna, ja kahene ja neljane on niiehknii force majeure, aga no ära siis vähemasti oma elamise seinu eest lükka, pea aoaegne lärm endale, selmet kogu küla sellega voodist välja peksta. Ilmselt ei pruugiks küsidagi, mida sedasorti inimesed mõtlevad. Laenan VVNilt: nad ei mõtlegi.
September 28/2022
“The Bible tells us to love our neighbors, and also to love our enemies; probably because generally they are the same people.” ― G.K. Chesterton
Oleneb kleidi materjalist, aga higilapp tundub tegelikult maru praktiline. Eriti kui rõivas ise on sellisest materjalist, et liiga sage pesu talle hästi ei mõju.
ReplyDeleteVeel paremini kaitseb ülemist riiet kehaeritiste eest muidugi ee.. kaenaldega, tähendab varrukatega särk, linane on eriti mõnus, läheb pesus kergesti puhtaks ja kannatab hästi palju pesusid välja ka.
hommikulärmist - paadunud õhtu- ja ööinimesena kahtlustan hommikuinimesi vahel mingis sihilikus passiivagressiivses äratussadismis. umbes et "tublid inimesed ongi ju kõik varahommikul kohe üleval, mis te laisklete!" Sest ühiskondlikult on kuidagi palju aktsepteeritavam hommikul lärmi lüüa kui nt südaöösel. Isegi linnade heakorraeeskirjad on selle loogika järgi kirjutatud. Pmst olen ma lihtsalt leppindu saatusega, et kui ma lõunani või kauem magan, olen ma ühiskonna silmis laisk ja kedagi ei huvita, et ma olen enne seda kl 4 või 6ni hommikul tööd teinud.
Jaa, "passiivagressiivne äratussadism" on täiesti olemas! Põhiliselt harrastavad seda vanainimesed mu meelest, mitukümmend aastat tagasi olen omal nahal kogenud, ja mitte üks ega kümme korda, ikka palju rohkem.
DeleteAga higilapid - olgu nad kuitahes praktilised, minus igatahes äratavad õudu. :)
Äratussadism on vägagi olemas. "mes, siin ikka magatasse, päiv paistap perste!" hüüdis vanatädi isale, aga isa käis öösiti katlakütjana tööl.
DeleteMu ema tavatses mind igal hommikul kell 10 telefonikõnega üles ajada, sel perioodil ma töötasin koristajana ja mu tööaeg lõppes tihti peale südaööd. Ja ta ise arvas loomulikult, et teeb mulle heateo.
Higilappe tean ainult teoorias, küll aga olen võidelnud patšokkidega. Mul on niigi küllaltki laiad õlad, kui riietel on õlad polsterdatud, olen ma päriselt nagu jube kapp.
Ojaa..äratussadism. väga täpne termin. Ma ei loodan, et mitte keegi ei saa mind selles süüdistada :).. sest olen piisavalt kannatanud
DeleteMa vannun kogu hingest ja südamest, et see ei ole tahtlik - lihtsalt, ükskõik, kui vaikselt ma ka ei hiiliks, põrandalauad-põrgulised kriuksuvad just kell kuus hommikul kõige valjemini ja kuigi ma magan neil hommikutel, kui mina pean aga Viidik ei pea tööle minema, allkorrusel, jätab Une-Mati ta sellise asja peale maha ja heljub solvunult minema.
DeleteOn suur vahe, kas ärgata vaiksest põrandalaudade naginast, kui majakaaslane vaikselt püüab hiilida või selle peale, kui keegi kõrva röögatab "mis sa magad siin, päike paistab persest sisse nii et hambavarjud seina peal!". Esimesel juhul peab võitlema kõigest solvunud Une-Matiga, aga teisel puhul kohalviibiva agara sadistiga, tõenäoliselt vanemaealise sugulasega, keda ei ole ilus solvata.
Deletevõi siis inimesed, kes hakkavad ärgates rõõmsalt laulma, ilusa sopraniga.
DeleteThis comment has been removed by the author.
DeleteNoo.. kui ma ikka magada tahan, siis mistahes äratus ajab turri, olgu see või ilus sopran. Sopranit kuulan meelsasti, kui juba ärkvel olen, aga lastagu mul enne uni täis magada. :)
DeleteKeelekompleksid, oeh. Vaene ärahirmutatud mina... :) Hakkasin kahtlema, kas "kuurorTis", nagu esialgu kirjutasin, või "kuurorDis". EKSS ütleb, et viimane on õige. Parandasin ära.
ReplyDeleteKusjuures, "kuurortis" kõlab, nagu see võiks mingis lähenduses õigegi olla.
DeleteSamas käänavad jahmatavalt paljud inimesed, isegi ajakirjanikud "tank"-"tangi" ja ma tahaks iga kord raadiole märkuse teha.
DeleteMa vaatan vahel eestikeelsete väljaannete uudispealkirju, neis kohtab ikka üsna palju vigu, ka lauseehituslikke.
DeleteAga jah, "kuurorTis" KÕLAS minugi kõrvus õigesti. Samas, väike kahtlus siiski oli, muidu poleks EKSSist järgi vaadanud.
minu arust ei hävita ei tank-tangi ega kuurortid eesti keelt ära, kusjuures loogika on neil täpselt vastupidine - ühel on keelekorraldus astmevahelduse ära legaliseerinud, teisel (veel?) mitte. Mulle teeb tegelikult salarõõmu iga kord, kui mõni laensõna jälle astet vaheldama hakkab - haa, me võime laenata sõnu, palju tahame, ja meie hääldusalust see ei riku!
DeleteTank-tanki-tanki - on ju vältevaheldus, III-II-III. Samas "tangid" on siiski tööriistad ja sõnade arengul on eristumine teistest sõnadest ka tähtis.
DeleteMuide, kui vana sõna on üldse "tank"?
Üks keerulisemaid sõnu ses osas on "taotlema", kõik ütlevad muudkui "taodelda" kuigi õige oleks "taotleda" ja ma ikka mõtlen, et selle esimese vormi peaks ära seadustama, kui see nii iseenesest tuleb ning ühtegi võistlevat sarnase pildiga sõna ka kõrval ei tilpne.
Nõus, tangid on tööriistad mitte sõjamasinad.
DeleteTaotlema on keeruline sõna. Igipõline vaidluste allikas on ka küüs-küün ja kaas-kaan. Meil on nende sõnade ümber tekkinud perekondlik tradistiooniline naljamäng.
DeleteKui ma veel koolis käisin, lubati öelda taigen, aga mitte tainas - see on nüüdseks (õnneks) muutunud. Ometi on asju, mis ei muutu - mul tekib isiklik sisemine õud, kui keegi joob õllet või väljendab slängis - libistab õltsi. Veints on sama jube. Mõni vanemaealine on nurisenud ka sõna tõuks üle, see minus siiski jälestusvärinaid ei tekita, sest ega paremat ka midagi pole - tõukeratas on ju päris pikk sõna ja tõuks on täiesti arusaadav ning keelereeglitele alluv lühend.
Konksu ( ja vannitoa riiuli/ sahtli) vastust ootan mina ka. See pole Ameerika vaid ülemaailmne vandenõu.Positiivsed erandid on olemas, aga vähe.
ReplyDeleteÄrkamise osas eelmistega nõus. Aga sageli on ka lihtsalt , et ei tajuta kui hästi on helid kuulda.
Ma olen nt ise ( õhtul) rõdul sõbraga veini joonud ja järgmisel päeval ahastanud, kui hästi on naabrite sama tegevus kuulda olnud.
.
ja vetsud! kuskil kaubanduskeskuse vetsus on Eestis suurem osa aastast inimesel kaasas soojad riided jne, mida tahaks kuhugi ära panna, aga reeglina pole, kuhu. Ma olen üle ukse riputanud, ja toetanud kraanikausside kõrvale laua peale jne, aga tobe ju.
DeleteJa siis, kui vetsus nagi on, on ta reeglina paigutatud nii, et nagis rippuv asi läheb otsapidi a) prügikasti, b) vetsuharja hoidmise nõusse või c) katab kinni vetsupaberi rulli.
Kui ma praegu meenutada üritan, siis Tartu Kvartali vetsud on ainsad, kus nagid on paigutatud nii, nagu nende paigutajal oleks vetsuskäimisega isiklikke kogemusi. Erinevalt kõigist ülejäänutest ilmselt.
USA avalikes (enamjaolt) konksupuudust pole, jumal tänatud, ja (enamjaolt) on paigaldatud normaalsetesse kohtadesse.
DeleteMa olen oma itaalia üürika samuti nagisid täis kleepinud (glasuurplaadilt tulevad ok maha küll), köögirätik, nõudepesuhari, pajalapid jne. Eelmises kohas sai esikusse ka peegel seina kleebitud aga see kukkus üks hetk alla, praegune on tüüpsem elamine, st esikut polegi. Ja jalanõude jaoks pole ka kohta, mulle aga ei meeldi õuejalanõudega toas käia.
ReplyDeleteÄratussadismist...mu akna all on parkla ja suvel ju aken lahti. No mõni keerab autos tümpsu valjuks, mõni käivitab autot pikalt, mõnel on vaja pikalt auto või välisukse kõrval seletada jne. Rääkimata trepikojas lõugavatest kodanikest. Sama teema muidugi ka öiste saabujatega... vaiksel ajal on iga heli mitu korda kuuldavam.
Aga jällegi MÕNI keerab oma auto tümaka põhja KELL 23:30 ja muudkui laseb ja laseb ja laseb oma tümakat ja minu aju hakkab sellise asja peale lahkumisavaldust kirjutama, vaat see on tõesti sadism.
Deletenojah, aga sul on õigus vähemalt politsei kutsuda.
DeleteTallinnas kehtis üksvahe öörahu kell 24 - 6 ja minu aju pakib ennast kokku juba hiljemalt kell 23, seda isegi meeldivas seltskonnas viibides, kus ma tugeva soovi olemasolul olen küll võimeline klaasist konna pilguga ligimesi jõllitades kohal olema, aga paraku eriti mitte enam osalema. Kusjuures üksinda kodus olles ma isegi suudan üle selle punkti ärkvel püsida. Mõnikord.
Delete...sellepärast on hea maal elada. Linnukesed lähevad kah vara magama ja hommikune linnulaul mind (veel) ei häiri.
Deletema ei ela maal, aga iga kord kuskil mujal ööbides saan aru, kui luksuslikud tingimused mul siin on, naabri kukest hoolimata.
DeleteMind õõvastavad ka patšokid rohkem kui higilapid või paelaasad. Patšokka harutasin riiete küljes lahti juba siis kui need veel tavapärased asjad olid.
ReplyDeleteÄratussadismi harrstajad, keda mina kohanud olen on ülimadala empaatiavõimega või siis väga hommikused hommikuinimesed. Millegipärast ei saada aru, et kui sinu uni on täis siis märksa hiljem uinunud kaaslasel ei pruugi olla... Või, et öövahetusest tulnut hommikul äratada ei ole mõistlik...
Jah, ma kraapisin need asjapulgad ka alati maha ja mõtlesin, et... milleks? Kellele?
DeletePean tunnistama, et patshokke olen pruukinud. Ajal, mil need nö. kohustuslikud oli, 80ndatel. Sinna juurde käis vältimatu puhvsoeng ka muidugi, keemilised lokid jne. (Tegelikult on mul praegu ka keemilised, aga stiil on muidugi teine.)
DeleteKonksuteemaga seoses tuli mulle selline lugu meelde: https://vaaladekalmistu.blogspot.com/2022/10/konksud-naelad-ja-nostalgia.html
ReplyDeleteKonksude ehk nagidega on hotellides üle maailma ikaldus, ei ole viimase aja trend. Eriti minimalistlikes hotellides ei ole isegi vannitoas konkse, nuputa siis kuhu rätikut panna või riideid vannitoas vms. Ja kui ongi, siis alati on neid liiga vähe.
ReplyDelete