Kas keegi oskaks mulle ära seletada, miks iga issanda DIY projekti puhul leidub alati ÜKS kuramuse kruvi, mis muidu nii sujuvale ja nauditavale tööprotsessile kaikaid kodaratesse loobib? Kusjuures kaheksal juhul kümnest satub see olema viimane kruvi, mis keeramist nõuab. Hingad juba kergendatult, et soooh, sama hea kui valmis, ja siis hakkab jama pihta. Mul täna järjekordselt juhtus niimoodi. Sain oma workshopi värvitud, tarvis töövahendite ladustamise riiulid seinale kinnitada. Kõik läks ladusalt, kuni järg jõudis kõige viimase riiuli kõige viimase kruvini. Kõigepealt selgus, et spetsiaalne düübel on kadunud. Pöörasin pool elamist pahupidi, no lõpuks leidsin enam-vähem sobiva. Kuna düübel sobis vaid enam-vähem, suutsin kruvil muidugi pea maha keerata, või kuidas iganes seda nimetatakse, kui akutrell tolle kena ristikesega kruviotsa ära rikub. No ja siis oli see õnnetu kruvi muidugi poolest saadik seinas, poolest saadik väljas, keerata teda enam ei õnnestunud, ei ühele ega teisele poole. Võtsin tangid appi, need libisesid kruvipea ümbert maha, tulemuseks inetud kriimud värskelt värvitud seinal… Ühesõnaga, kui ülejäänud kruvid said paika nigu niuhti, siis selle ühega pusisin mingi kolmveerand tundi. Ja nagu öeldud, nõnda juhtub pea iga projekti juures, mis ette võtan. Aru ma ei saa, ons viga minus või kruvides või on tegemist lihtsalt loodusseadusega, millest ei pääse üle ega ümber.
Ahjaa, foto ka, eilsest rohuniitmisest. Kruvi ma ei pildistanud.
April 26/2022
“A woman should have a set of screwdrivers, a cordless drill, and a black lace bra.” ― Pamela Redmond Satran
Mu heinamaa näeb pärast enam kui kahenädalast puhkust (ja sooja ilma ning vihma) täpselt sama lopsakas välja. Tuleb kuskilt otsast niitma hakata enne kui järgmine vihmasahmakas tuleb ja "muru" täitsa džungliks muutub. Või siis aed naabrimehele välja rentida. Toob lehmad peale :D
ReplyDeleteJaa, ma kah jäin niitmisega hiljaks, päris tükk tööd oli sellest dzhunglist läbi murda. Aga õnneks sellist lopsakust on vaid väike lapike, maapinnalohus, kuhu sademetevesi koguneb. Kusjuures see pole külvatud muru, vaid täitsa isetekkeline rohi. Ülejäänu on kuiv ja kadakane, nagu taustal näha.
ReplyDeleteAnthony vägivallaseadus:
ReplyDeleteÄrge vägistage, võtke suurem haamer.
Vana hea Murphy lohutab alati. Sul suuremat haamrit ei olnud, nagu ma aru saan?
Ma prooviks ka haamrit.
ReplyDeleteTäpselt sama seis põrandaliistudega, alguses kangutasin neid välja (enne värvimist) ja siis tagasi. Ja see üks lolluke, kes ei saa aru, et tagasi peab ka minema kui on seal enne oldud.
Nõustun, suur haamer aitab hädast välja nii mõnelgi juhul. Kuid kruvi betoonseina rammida paraku ei õnnestu, olgu see haamer kuitahes suur. Kruvi läheb lihtsalt enne kõveraks. Võite mind uskuda, olen proovinud.
ReplyDeletetüübel. t-ga.
ReplyDeleteNo näe kui tore, et minust targemad inimesed mu blogi loevad. On jah tüübel, mitte düübel. Ma muide kahtlesin ise kah, kas t-ga või d-ga, aga olin laisk, ei vaadanud järgi.
ReplyDelete(Üllatun iga kord, kui mu enda või kellegi teise blogisabas komistan kommentaarile, mis sajaprotsendiliselt õigekirjale keskendub. Aga noh, eks igaühel ole omaenda isiklik vaatenurk tekstile, täitsa arusaadav.)
Ei, noh, ma loodan, et ei pahandata, aga ilus ju ka sisu lugeda, kui viga ei sega. No Uidumõte kirjutab samas ka järjekindlalt fleece, kuigi eesti keelde on see ammugi fliisi nime all omaks võetud. Aga pikalt mujal elanud inimene, meie siin ei osanud fliisidest veel undki näha, kui sealkandis fleece tavaline riideese, niet mis ma ikka õpetama tükin. Pole ju filoloogi haridustki.
ReplyDeleteEi, ma sugugi ei pahanda, küll aga, nagu ütlesin, üllatun.
ReplyDeleteJaa, ühest küljest vägagi nõus, sisu on ilus lugeda, kui vead ei sega. Kui nüüd enesekriitiline olla, siis mul on siin 5500s neid keeleväänamisi ja anglitsisme kuhjaga, nagu ka õigekirja ja grammatikavigu. Tunnistan täitsa ausalt, et mitte-emakeelses keskkonnas elamine jätab mu kirja- ja kõnekeele kasutusele üha enam jälge. Aga samas võtan seda kui loomulikku protsessi, ma ei võitle selle vastu. Samuti nagu ma ei võitle (ameerika) inglise keelt kõneledes oma eesti aktsendi vastu. Ma ausalt öelda ei leia, et peaksin oma praeguse elukorralduse juures ühte või teist keelt täiesti veatult kõnelema või kirjutama – ja see pole pahameele või kibedusega öeldud, niimoodi ma lihtsalt tunnen, noh :)
kuna olen ise ka siia blogisse v2hemalt yhe 6igekirjale keskenduva kommentaari j2tnud, siis mul on tunne, et tahaks seletada :)
ReplyDeletekui ma loen kellegio blogi, kes ilmselgelt eriti h2sti kirjutada ei oska, siis ma suudan 6igekirja t2iesti ignoreerida. ilmselgelt 6igesti kirjutamine ei kuulu selle inimese huvide ja eesm2rkide hulka ja mind pole talle toimetajaks ka palgatud ja jumal temaga.
aga kui ma loen muidu h2sti ja 6igesti kirjutatud teksti, kus on yhte konkreetset s6na l2bivalt valesti kirjutatud, siis ma eeldan, et sellel inimesel ei ole 6igekirjast yksk6ik ja et ta t6esti lihtsalt seda konkreetset s6na ei tea. ja minu peas on nii, et inimesed TAHAVAD teada asju, millest nad hoolivad ja mida samas ei tea. nii et siis mulle tundub, et minust oleks lausa alatu neile seda mitte 8elda.
saan muidugi aru, et m6tteviga on siin sees ja et tegelikult on inimesi, kes rahumeeli elavad teadmatuses edasi ja see, et nad yldiselt 6igesti kirjutavad, v6ib olla lihtsalt juhus, mitte tuleneda sisemisest soovist 6igesti kirjutada. aga mulle meeldib loota, et teistes inimestes ikkagi on ka uudishimu ja teadmisjanu olemas :)
Jah… noh… ma ei tea. Eks inimesed ole erinevad. Ma enda arvates olen küll uudishimulik ja teadmisjanuline, aga sellegipoolest jääb mulle võõraks mõte keeletoimetamisest teise inimese veebipäevikus :)
ReplyDeleteNing tõenäoliselt on asi ka selles, KUIDAS toimetamist tehakse. Kui tuldaks ja öeldaks, et kuramuse kruvid jah, hakkavad vastu teinekord, ja muide, tüübel kirjutatakse t-ga, siis suhtuksin ilmselt teistmoodi. Aga kahesõnaline kommentaar (“tüübel. t-ga.”) – no ma ei tea. Võib-olla mõne teise blogija reaktsioon oleks tänulikkus, mind paneb kulme kergitama.
mo aga mis mul muud lisada. tänitama ma ju ei hakka. sisu osas kommentaare pole. üritasin võimalikult neutraalne olla. mis sellest sõnavahust ikka sinna ümber kududa. muidu samad mõtted, mis Kittyl.
ReplyDeleteNo jumal tänatud, nüüd on seisukohad vähemasti selged, tari :)
ReplyDeleteSulle meeldib keelekorrektuure teha, mulle ei meeldi (kahesõnalised) keelekorrektuurid.
Case closed.
Näe, pean tunnistama, et ikkagi jäi kripeldama :) Mul nimelt kargas äkitse üks asi veel pähe. Ja see on nüüd täitsa sõbralikult öeldud, mitte nn. vorst vorsti vastu. Korrektsest kirjalikust eneseväljendusest rääkides - tari, kitty, mul kahjuks ei ole kõige uuemaid andmeid, aga kas eesti keeles lauseid suure tähega ei peaks alustama? Või on teie arvates nii, et postitus võiks soovitavalt korrektses keeles olla, aga kommenteerides ei pea reegleid järgima? Ma loodan, et te loete mu kommentaari ja vastate, mind täitsa siiralt huvitab.
ReplyDeletehttps://keeleabi.eki.ee/viki/Algustaheortograafia.html
Ma juba natuke ootasin seda kommentaari eile enda oma kirjutades. Kitty oma lugedes arvasin kahte varianti: et Kitty trollib leebelt või et ta on jälle kuskil Põhja-Inglismaal telkimas ja noh, telefon.
ReplyDeleteMa ei usu hästi, et kitty trollib. Ta on hästi tore mu meelest, pole troll, isegi mitte leebe. Peale selle, ta enda blogiski, mida ma kuuni ja tagasi naudin, algavad laused väikese algustähega.
ReplyDeleteAga no mu küsimusele, tari, sa vastust ikka ei andnud:) Kuidas siis on selle asjaga, blogija versus kommentaatori õigekiri?
aa, no korrektses kirjakeeles ei kirjuta ma ise ka, ei blogis ega kommentaarides. mina defineerin enda kirjutatud teksti kui üleskirjutatud kõnekeelt. väiksed algustähed sobivad mu meelest sinna kenasti. kasutan ka slängi, murdeid ja igasuguseid sõnaraamatus mitteleiduvaid lühendeid, rääkimata koodivahetusest. lisaks veel kõik maailma stilistilised vead - sõnakordused, sidesõnaga lause alustamine, liiga palju sulge ja mõttekriipse. komad püüan küll paika panna enamvähem nii, nagu nad ka lõpukirjandis oleks käinud, aga ausalt öeldes leian tagantjärele üle lugedes ikka päris palju komavigu, eelkõige seal, kus "ja" ette olen koma pannud või panemata jätnud. (enamasti lähen parandan siis ära ka. aga alati kohe ei saa ja siis läheb meelest ja sinna nad jäävad.) ühesõnaga, ma kirjutan nii, nagu torust tuleb. ah, ja kui ma tööarvutit kasutan, siis panen täpitähtede asemele numbrid, sorry not sorry :)
ReplyDeleteaga kas ma sinna juurde ortograafiavigu teen - no öelge teie? mul on meeles üks kord, kui mu oma ema mulle ütles, et sellist sõna nagu "(korall)riif" eesti keeles pole ja ma vaatasin järele ja selgus, et see on jah hoopis "rahu", parandasin ära ja olin info eest tänulik. aga ma julgen väita küll, et ma ei kirjuta sõnu kogemata valesti, st erinevalt sellest, kuidas see sõna sõnastikus oleks (jaa, ma tean, et sõnastikku pannakse kogu aeg juurde ja ja igasugused huvitavad versioonid on täitsa legaalsed, see on mumst okei).
aga kui te leiate mu blogist või ka kommentaarist mõne läbivalt valesti kirjutatud sõna ja teil tekib kahtlus, et ma ei tea päriselt, kuidas teised inimesed seda sõna kirjutavad, siis palun lahkesti teada anda, ma ausalt soovin seda infot. ja kui te ei ole kindlad, kas ma kirjutan meelega või kogemata valesti, siis võite ka alati üle küsida. "mumst" ja "tegelt" ja "vbla" ma kirjutan meelega, ütlen kohe ära.
maitea (meelega!), kas see sai nüüd selgem. üldiselt ikka jah mul on kirjutatud kõnekeel ja see annab mulle kirjakeelega võrreldes vabadusi, aga ma ikkagi kirjavigu enda meelest ei tee ja kui, siis olen valmis tegema vigade paranduse.
kittyle: loen ja noogutan. Ma ise kirjutan enda meelest kah pigem kõne- kui kirjakeeles, aga kirjavead, jah, need on teine asi. Ja põhimõtteliselt pole mul miskit selle vastu, kui neid parandatakse. Takkajärgi targana oli minust üldse lapsik teemat pikemaks venitada, öelnud, et oi jah, tõesti tüübel t-ga, ja asi ants. Aga eneseanalüüsi korras seletan korra veel üle, mis mind torkis.
ReplyDeleteEsiteks, nagu juba ütlesin, see sõna otseses mõttes punase pliiatsi stiil - ei tere, ei head aega :), kaks sõna ja asi ants. Teiseks, see, et ma parandajat ei “tunne”. Kui näiteks sina viga osutanuks, oleks teine asi olnud, ma pean sind oma nö. siseringiks ja ei teki tunnet, et keegi võõras käib siin lihtsalt oma lõbuks vigu parandamas. Ja kolmandaks tõi paranduse tegija oma täpsustavas kommentaaris täitsa asjassepuutumatult veel ühe blogija mängu, osutades ka TEMA veale. Mus tekkis tunne, et veaparandajal on vaat et kaustik kodus lauanurgal, kus kõikide blogijate keeleapsakad kirjas. (Samal ajal kui ta enda kommentaar on kirjavigane.) Muidugi, Uidumõtlejat pisut teades-tundes olen kindel, et temal poleks ükski närv liikkunud, ses mõttes minust täiskasvanulikum ja trollikindlam, aga mind näe pööras see veelgi enam veaparandaja vastu.
Mis ma siis kokkuvõtteks oskan öelda – loomulikult võib osutada, kui olen eksinud. Eks ma käesolevast episoodist õppisin kah. Aga osutus võiks soovitavalt olla siiski kenasse pakendisse pandud. Miskit pole teha, olen jah sihuke õhema nahaga blogija, tulemuste saavutamiseks paluks mulle diplomaatiliselt läheneda :)
palju kära eimillestki. jah, võiks, peaks. eks pekske.
ReplyDeleteja kui juba solvumiseks läks, siis trolli tiitlit ma küll ära pole teeninud. parem juba nats. kasvõi keelenats.
ReplyDeletetarile: osutan, et mina pole sind trolliks tituleerinud. Küll aga pakkusid sina välja, et kitty võib troll olla.
ReplyDeleteJa juhuks, kui see mu kommentaariumi lühidalt ja selgesõnaliselt kirjapandud reeglitest või mu paljusõnalistest kommentaaridest käesoleva postituse all segaseks jäi: mina oma veebipäevikus keelenatslust ei tolereeri. Samas, keelekorrektuurid kaasblogijailt ja muidu sõbralikelt lugejailt on teretulnud. Ka sina oled heatahtlike, passiivagressiivsuseta kommentaaridega edaspidi oodatud.
Mul on kombeks vanemate postituste all kommentaare kinni keerata, et spämmi ei koguneks. Selle postitusega teen erandi ning tõmban suht värskele vestlusele joone alla, sest, nagu vilunud 5500 lugejad teavad, minu blogis demokraatiat ei esine. Reserveerin endale oma isiklikus veebipäevikus viimase sõna, ja ainuõiguse solvumiseks, ja kõik muud võimalikud õigused :) Niisiis veelkord – case closed. Seekord sõna otseses mõttes.