When it rains it pours

 


Ega kaks kolmandata jää. Vaevalt olin saanud teise „ilm on hukas“ postituse avaldada, kui mulle kargas näkku järgmine uudis: The Guardian: New Zealand to ban smoking for next generation in bid to outlaw habit by 2025. Legislation will mean people currently aged 14 and under will never be able to legally purchase tobacco.

Kuulge, kas ma olen ainuke, kellel selle uudise peale silmad peas pöörlema hakkavad? Olgu rõhutatud, et mina kui kirglik mittesuitsetaja ei kannata silmaotsastki sigaretisuitsu haisu. Kvaliteetse sigari aroom on siiski ok, kuid üksnes juhul, kui mulle tossu otse näkku ei puhuta. Aga kogu riigis tubaka suitsetamine seadusega täiesti ära keelata?? USA 1920ndate alkoholikeelust või Gorbatchovi sarnasest, totaalselt ebaõnnestunud üritusest (kui vaid mõned näited tuua) pole nagu midagi õpitud või? Kanepi-teemast? Must turg jne? Ja see on ainult asja üks külg. Asja teine külg on konn ja tasapisi kuumenev vesi. Mis rõõmud meile, (liht)inimestele niimoodi varsti üleüldse enam jäävad? Mõnuaineid pruukida ei tohi, kahjustab tervist, kogunemisi korraldada ei tohi, kahjustab tervist, aga samal ajal vohab näiteks opioidisõltuvus, legaalselt, lausa riiklikult soodustatult, kuigi tapab-sandistab samamoodi või hulleminigi kui sigaret või koroona. 

Ei, siinkohal ma tõesti ei häbene kolmat korda karjatada „ilm on hukas!“. Lisaks pean endale taas kord meelde tuletama, et uudiste lugemine mõjub mu tervisele ja heaolule kahjulikult. Kahjulikumalt ilmselt kui suitsetamine (juhul kui ma suitsu-inimene oleksin). Peaksin hoopiski toda lubatud pildirohket Chihuly klaasikunsti postitust treima, see ei taha kuidagi edeneda, kuna prokrastineerin.  

Fotol Paul, Kauai saarel Polihale rannal sigarit suitsetamas. 

December 8/2021   

“I didn’t like having to explain to them, so I just shut up, smoked a cigarette, and looked at the sea.” ― Albert Camus, The Stranger

41 comments:

  1. Paistab jah et heade kavatsustega tehakse rohkem jama kui asi väärt. Tühipalja keelamise ja pisikaristustega ei ole võimalik mingit inimtegevust lõpetada. Rängad karistused muidugi avaldavad soovitud mõju (varastamise eest käsi maha) kuid neid pole kombeks tänapäeval enam rakendada.

    Mina pakuks jällegi välja lihtsa rahakotil põhineva lahenduse: suitsetamisest põhjustatud tervisehädade ravimise kulud kannab suitsetaja. Kusjuures üldmeditsiinilist abi taotledes peab suitsetaja suutma tõestada "beyond reasonable doubt" et terviserike pole suitsetamisest tingitud mitte ei pea riik tõestama, et suitsetamine põhjustas sellesamuse häda. Rahakott ja surmahirm on üldiselt head stiimulid ;)

    Kui suitsuta ei suuda elada ja riske tahad maandada võta kindlustus, mis ilmselt saaks suht kallis lõbu olema. Kokkuvõttes selle asemel, et suitsupaki hinnale tervisekindlustus otsa kleepida (salasigarettidega hõlpsasti mööda hiilitav) maksad või sured kui saabub tõehetk.

    Vältimaks kordamist rõhutan, et toetan sama süsteemi ka igasuguste muude riskikäitumiste puhul, miks peaks ühiskond indiviidide hobidest tulenevad kulud kinni taguma.

    ReplyDelete
  2. karistuste ränkus ise muide ei avalda mõju, vähemalt mitte üldpreventsiooni mõttes (konkreetne varas ei sae tehn. põhjustel enam hästi varastada, aga see ei mõjuta üldist varastamist). Mõju pidi avaldama vahelejäämise ja karistuse kindlus, olenemata sellest, kui väike see karistus on.

    Rääkimata asjadest, kus mingi käitumise vähendamiseks tasuks keskenduda pigem sellele, miks inimestel seda vaja on - nii paljud ainete tarvitamised on mingit sorti self-medication. no ja vahel võibki konkreetne aine osutuda selles olukorras parimaks valikuks, seda ei saa kah unustada, et on probleeme, mida ei saa kõrvaldada, saab üksnes talutavamaks muuta.

    ReplyDelete
  3. ma tean nt üht konkreetset juhtu, kus endine tänavalaps hakkas suitsetama, sest tal oli vaja liiminuusutamiselt üleminekuks mingit asendustegevust või -ainet. Ma olen kindel, et suitsetamine on tervislikum valik kui liiminuusutamine. Lisaks oli see talle vanale elule selja keeramise rituaaliks.

    ReplyDelete
  4. TT, ütled, et riskikäitumisest tulenevad kulud peaks riskikäituja ise kinni maksma. Jah, ideena tundub see õiglane. Aga. Kes ja kuidas on õigustatud defineerima, kus lõpeb nö. normaalne elu ja algab riskikäitumine? Mu meelest on siin halli ala ulatus uskumatult suur. Kas näiteks mina või sina riskikäitume, kui kividel ja kaljudel turnime? Kas ma riskikäitun, kui kohvi joon, kuigi luud on hõredavõitu?
    Kokkuvõtvalt - pealtnäha „lihtsad, rahakotil põhinevad lahendused“ mu meelest ei tööta, muuhulgas põhjustel, mida notsugi mainis.

    ReplyDelete
  5. Traumapunktid võiks siis üldse praktiliselt kinni panna, sest mingi omavastutuse pigistab igast õnnetusest välja. Teine autojuht sõitis sulle sisse ja sa said vigastuse? aga mis sa sealt autost üldse otsisid, kas sa ei teadnud, et autosõit on kõige ohtlikum liiklemisviis? Ka selline lihtne asi nagu söögitegemine muutuks potentsiaalselt väga rahakotivaenulikuks tegevuseks, selle käigus võib igasuguseid asju juhtuda, mille vastutus taandub lõpuks ikkagi sellele, et "sa ise otsustasid teravat nuga käsitseda / kuuma veega jännata". Kokandus jääks profikokkade pärusmaaks, kelle kindlustuse eest hoolitseb tööandja, no ja transport muutuks üldse ülikalliks, sest kaks varianti - kõigi reisijate terviseohtude eest peaks vastutama transpordifirma või siis peaks reisijad bussi v rongi peale pääsemiseks kohustusliku kindlustuse ostma.

    ReplyDelete
  6. Aga tubakakeeld tundub tänapäeva kontekstis eriti mõttetu pakazuhhana, sest Läänemaailmas väheneb suitsetamine viimasel ajal ka ilma keelamata. Vbla on kasu olnud tubakareklaami keelamisest, aga vbla see lihtsalt ei ole enam moes (kuigi "lihtsalt moes" võib ka reklaamiga seotud olla). Üldse pidavat noored jooma vähem, suitsetama vähem ja tarvitama üleüldse vähem mõnuaineid kui vanemad põlvkonnad. Nii et milleks tõmmelda?

    ReplyDelete
  7. Jah, head näited, notsu. Ma just parasjagu alustasin siin hommikusi majapidamistöid, suht samad traumapunkti mõtted tulid pähe, värskelt teritet nuga kasutades ja hoiuruumi ülemiselt riiulilt kuusejalga alla upitades - tegevuse käigus sadas mulle üks sinnasamasse hoiustatud lamp kaela, ai!

    ReplyDelete
  8. pmst oleks vaja, et igaüks laseks end algusest peale selliste riskide vastu kindlustada. Ups, ma leiutasin just üldise tervisekindlustuse, kas pole enneolematu.

    ReplyDelete
  9. Jah, ma kah ei saa aru, miks Uus-Meremaa tubaka pärast tõmbleb. Andke lamemaalasele andeks, aga tundub justkui kontroll kontrolli pärast. Mida lühema rihma otsas kodanikke hoida, seda kindlam.
    Samas, eks seda va lühikest rihma ole läbi ajaloo harrastatud, me just täna hommikul kohvi juurde arutlesime, et inimene kui liik ei saa üle ega ümber liigikaaslaste kontrollimise vajadusest. Mingit valgustatust ses osas, muutust, on sinisilmne loota.

    ReplyDelete
  10. Selle kohta on ju lausa termin olemas:

    nanny state (noun, British):
    - the government regarded as overprotective or as interfering unduly with personal choice.

    ReplyDelete
  11. ma libisesin nüüd täiega ulmekirjaniku režiimi - mõtlesin, et variandi kõrval, et keegi ei saa ravi - vähemalt mitte vigastuste ravi - tekiks võib-olla alternatiiviks riiklik tervisehoiusüsteem, mis meenutaks internaatkooli, kus arstid vaataks inimese hoolega läbi, kirjutaks talle ette tema eeldustega sobivate füüsiliste harjutuste režiimi, päevakava ja dieedi. Elukutset saaks noor inimene valida tema tervislikele eeldustele soovitatud valikute hulgast.

    See ei oleks kohustuslik, aga suurem osa valiks selle internaadi, sest väljaspool seda on ellujäämine kahtlane. Ja siis imestaksid salaliberaalid seal internaadis oma põrandaalustel kokkusaamistel, kuidas küll tekkis selline totaalkontrolli süsteem heast ja iseenesest liberaalsest kavatsusest inimeste enda vastutust maksimeerida.

    (kuidas, kuidas - kas saab üldse midagi head oodata, kui anda keerulistele küsimustele lihtsaid vastuseid ja neid rakendada?)

    ReplyDelete
  12. huvitav on see, et need pealtnäha tervisealgatused algavad puha sellisest otsast, mis läheb nagu patuste naudingute kilda, aga kui mingi harrastus nõuab kõva tööd ja vaevas, siis oleks nagu kõik OK, olenemata selle (eba-)tervislikkusest.

    Nt ma pole kuulnud, et ükski riik kavatseks tippsporti ära keelata, mis ometi peaks samuti paras terviseoht olema. Või ületundide tegemist.

    ReplyDelete
  13. No ma ju räägin, kontroll kontrolli pärast. Kodanikud ärgu kujutagu endale ette, et_nautimine_, veel vähem patune nautimine ok on.
    P.S. Tippsport terviseohuna on väga hea näide.

    ReplyDelete
  14. Näiteks Singapuris ei müüda nätsu, sest nad ei taha seda valgete nätsuplekkide reostust asfaltile ja igale poole mujale ka. Inimesed ei suuda ju prügikasti üles leida nagu me teame. Ja väga hästi toimib, tõesti on linnapilt puhtam.

    Suitsetamine tekitab tugevama sõltuvuse kui väga paljud narkootikumid, minu meelest väga tervitatav kui saaks kuidagi nii, et sellega isegi ei alustata. Suitsetamist peab ju ekstra õppima, esimesed korrad on rõve ja ajab köhima, maitse on halb. Ei ole mingi selline asi nagu näiteks alkohol, et võtad oma elu esimese sõõmu ja hetk hiljem tead, et neid sõõme tahaks küll elu jooksul veel.

    Selle omavastutusega on muidugi keeruline, sest isegi kui on näiteks kopsuvähk tekkinud, siis kuidas sa teed kindlaks, et täpselt just suitsetamisest? Mittesuitsetajatel esineb seda ju ka (kuigi tõesti, suitsetajatel muidugi oluliselt tihedamini).

    Minu meelest võiks ära keelata ka paljud tervistkahjustavad toidud. Ma ei kujuta ette, kuhu selle piiri peaks tõmbama, sest mulle endale meeldivad ka igasugu näksid ja magus ja muu värk, mis just tervisele hea ei ole. Aga miks mitte näiteks sellised kommid, mis koosnevadki ainult glükoosisiirupist ja erinevatest lõhna-, maitse-, värvainetest? No ikka uskumatut sitta toodetakse. Mul endal üldse iseloomu ei ole, väga mugav oleks kui poes oleks väiksem valik rämpsu, ma sööks ilmselt palju tervislikumalt. Kuulge, nõukaajal saime kõik täitsa tavalise toidu peal hakkama, ma ei mäleta, et oleks millestki puudust tundnud. Ja inimesed ei olnud ülekaalus ega nii haiged nagu nüüd.

    Nii et siit poolthääl suitsukeelule ja keelaks juba kõik muu kah ära! :D

    (jumal tänatud, et mul mingit otsustusõigust ei ole, ma keeraks ikka täitsa füüreriks nagu näed)

    ReplyDelete
  15. "nagu näiteks alkohol, et võtad oma elu esimese sõõmu ja hetk hiljem tead, et neid sõõme tahaks küll elu jooksul veel."

    kusjuures see, et alkohol on sedavõrd muu söögi-joogi moodi ja tundub paljudele lihtsalt hea maitsega, teeb temast ühe salakavalama narkootikumi, mis on põhjus, miks teda peetaksegi üheks kõige ohtlikumaks psühhoaktiivseks aineks üldse (siis, kui ohtlikkuse mõõtmisel võetakse korraga arvesse nii sõltuvusriski, tolerantsi tekkimise kiirust (ehk seda, kui ruttu hakkab suuremaid koguseid vaja minema), käitumise muutust kui ka toksilisust).

    Mis keskkonda puutub, siis sellest, kui mitte-biolagunevad sigaretifiltrid ära keelataks, siis sellest saaks ma aru küll.

    A mis nõuka aega puutub, siis keskmine eluiga oli toona Eestis lühem kui praegu.

    ReplyDelete
  16. ja suhkrust ja värvainest koosnevad kommid olid ka toona olemas. Neid oli veel kõige rohkem saada, paremini kui šokolaadikomme.

    ReplyDelete
  17. Anu, aga milleks keelata, kui inimesed nii või teisiti järjest vähem suitsetavad? õige veel vaja talle seksika keelatud naudingu kuulsust anda.

    ReplyDelete
  18. ma ka otseselt nanny state'i poolt pole, aga nii filosoofilises m6ttes: mingid asjad on ju alati olemas olnud, mida ykski inimene ei saa legaalselt poest osta, vanusest hoolimata. kokaiin, heroiin? m6nes riigis, oh 6udust, ei saa isegi kanepit ega tulirelvi ega l6hkeaineid (ok, l6hkeaineid vist ikkagi kuskil kuidagi myyakse legaalselt ka, et igasugustele katkuvilludele v6imalus anda:)). kas peaks? ma olen t2itsa kindel, et kokaiin on ka liiminuusutamisele v2ga m6nus alternatiiv!

    vahel on pyystitatud see kysimus ka, et kui alkohol ja/v6i tubakas oleks ajalooliselt olnud keelatud sarnaselt kangete narkootikumidega, kas me siis kipuksime hetkel neid legaliseerima? v6i on ainus p6hjus, miks nad lubatud on, lihtsalt see, et alati on olnud ja 2rme k6iguta paati?

    ja ma h2sti ei n2e seda seost, et... miks peaks ameeriklaste opioidis6ltuvus m6jutama uusmeremaalaste tubakateemalisi otsuseid? need kaks asja pole ju omavahel s6ltuvuses? ameeriklased v6iks jah v2hem opioide (v6i on need opiaadid) sisse syya, aga kui nad selle ka p2evapealt l6petaks, ei aitaks see ju kopsuv2hki surevaid maoore mitte kuidagi?

    ReplyDelete
  19. "On alati olemas olnud" on vähemalt tubaka puhul mõnevõrra liialdus. Tubakas ilmus laialdasse kasutusse alles pärast Kolumbust. Küll aga on tõesti enam-vähem alati olemas olnud alkohol. Ma ei tea päris täpset statistikat, aga minuteada on vist pea igas maailma nurgas leiutatud mingisugune taimedest või meest kääritatud alkohoolne jook. Ma ei tea, kas ka külmades maanurkades (inuitid jne), aga soojemates piirkondades on see traditsioon kindlasti tuhandeid (kui mitte kümneid tuhandeid) aastaid vana. Selle põhjal võiks arvata, et inimesele on omane leida mingeid teadvust muutvaid vahendeid, päris nulli kõiki sõltuvusaineid kogu inimkonna jaoks keerata ei ole nähtavasti võimalik. Kangemad ja kindla peale sandistavad ained (heroiin), jah, see on loogiline. Aga midagi tuleb kindlasti ka vabaks jätta, sest muidu juhtub tõesti nii, nagu igasugustest keeluseadustest (USA, Soome, Gorba-aeg) on näha olnud - hakkab lokkama salakaubandus ja kokkuvõttes tarbitakse isegi rohkem ja tervistkahjustavamalt, kui vabas ühiskonnas.

    ReplyDelete
  20. see osa, et "nagunii suitsetavad v2hem" - kuulge, t6esti arvate, et sellep2rast suitsetatakse v2hem, et j2rsku esimest kroda p2rast Kolumbust on inimestel lihtsalt suitsuisu 2ra l2inud? :D

    v2hem suitsetatakse ikka sellep2rast, et igasugused yhiskondlikud normid ja keelud on selle teinud j2rjest ebamugavamaks ja ebaglamuursemaks ja igatepidi tabuteemaks. osaliselt muidugi seel2bi, et info tervisem6just on selge ja olemas, aga k6ik need senised piirangud - vanusepiiri t6stmine, otsesed keeldu suitsetada konkreetsetes kohtades ja nende l2heduseski, reklaamikeelud, hoiatused suitsupakkidel - just sellep2rast on v2henenud. ei ole alust uskuda, et kui nyyd j2tame nii, nagu on, siis sureb omaette v2lja.

    mul on jube h2sti meeles see hetk, kui eestis hakkas kehtima seadus, et s88gikohtades sees enam suitsetada ei v6i. see oli 2000ndendatel, yldse mitte nii ammu. 6udne, kus tehti l2rmi selle yle! mu isa oli veendunud, et enamus s88gikohti l2heb pankrotti, sest "kes l2heb enam kontori s88klasse l6unale, kui seal suitsetada ei v6i!" ja siis muidugi k6ik see "omg, mis te j2rgmisena 2ra keelate" ja "nanny state" jne.

    maitea, kas leiduks eestis enam ykski inimene (k.a. suitsetajad), kes seda restoranides, baarides, klubides suitsetamist tagasi igatseb.

    ReplyDelete
  21. kitty, ameeriklaste opioidisõltuvusel ja uusmeremaalaste tubakatarbimisel pole otse loomulikult mingit seost, ma ei oodanud, et seost üleüldse otsima hakatakse. Lahmisin, ventileerisin, utreerisin, sest hinge tegi täis see suitsu-uudis :)
    Aga parem joon enne hommikukohvi lõpuni, siis kirjutan veel, ma ei ole praegu ärkvel...

    ReplyDelete
  22. Keegi minust targem ja informeeritum võiks antud küsimust ka "follow the money" külje pealt vaadata - et kas ja kui palju nimetet aineted riigikassadesse/suurtootjatele sisse toovad. Mul pole piisavalt teadmisi ses osas, aga arvan, et mistahes käskudel-keeldudel on enamjaolt ka mingi rahasaba taga.

    ReplyDelete
  23. Nii alkoholi kui tubakaga on sama lugu, mis kanepiga - neid on suhteliselt kerge endale ise korraldada, kui ära keelatakse. Kanep ei ole meil legaalne olnudki, ometi tarvitatakse seda rohkem kui varem (ja see ei lähe vastuollu mu endise väitega, et noored teevad igasuguseid mõnuaineid kokkuvõttes vähem - neid teisi teevad nad lihtsalt nii palju vähem, et kanepitarvitamise tõus ei suuda summat suurendada).

    Ma pooldan muide ka seda, et muud lahjemad narkootikumid oleks legaalsed ja sellise riikliku pehmema mõjutamise sfääris nagu praegu on tubakas ja alkohol. Et on reklaamipiirangud ja avaliku tarvitamise piirangud ja müüa tohib ainult litsentsiga. Just nimelt: kokaiin on liiminuusutamisega võrreldes hea alternatiiv. Kitty, sa elad ise Inglismaal - mul oli vahepeal ajakirjandusest mulje, et Londoni ööklubides tehakse nagunii massiliselt kokaiini (ilma, et sellest mingit suuremat jama tekiks), oskad sa öelda, kuidas sellega on?

    Üks narkopoliitika probleem ongi see, et tuntud ainete ärakeelamise peale leitakse uued, mida pole jõutud veel ära keelata, aga need uued võivad olla palju mürgisemad. Sünteesitakse või leitakse kodukeemiale uusi rakendusi vms. Või tehakse seda üldse ilma aineteta, nt minu kooliajal oli üks popp asi oma pulsi kinnivajutamine. Tänapäeval, olen kuulnud, on üks nõks vastastikune lämmatamine. Seni, kuni inimestel on tahtmine/vajadus oma teadvusseisundeid muuta, on seda lootusetu ära keelata, parim, mida saab teha, on vaadata, et see sünniks võimalikult väheste kahjudega.

    Toidupoest saaks iseenesest täiesti retsepti- ja aktsiisivabalt ja legaalselt kanget ja võrdlemisi toksilist hallutsinogeeni, aga ma praegu nimepidi ei nimeta, sest ei taha reklaamida.

    ReplyDelete
  24. ja seda pooldan ma ka, et ühiskondlik hoiak teeb nt suitsetamise lihtsalt vähem glamuurseks. See avaldab paremat mõju kui lauskeeld, sest kesse jõuab iga aialappi kontrollida, et keegi omale salatubakat ei kasvata, või isegi kui jõuab, siis on sellise lauskontrolliga omaenda probleemid.

    ReplyDelete
  25. Ma täitsa tunnistan, et suures plaanis olen Anuga sarnane “füürer”, no seda võib näiteks mu blogi kommentaariumi haldamisestki näha, ega ma siin palju vaba ruumi ja õhku teistele ei jäta, onju :)

    Aga sellegipoolest (vbl on see vanuse lisandumisega seotud?) arvan, et riiklike käskude-keeldude kruvi ei ole hea liiga kõvasti kinni keerata. Ise mittesuitsetajana mõtlen õudusega tagasi neile aegadele, kui restodes-ööklubides jne suitsetati, aga tubaka tarvitamine sootuks ära keelata? Ning näiteks võrdlus tubakas-lõhkeained ei päde mu meelest, need on ikka väga erinevad substantsid, erineva kasutusviisiga.

    Karmidest karistusviisidest. Ei hakka praegu googeldama, et täpseid andmeid tuua, aga näiteks kanepi legaliseerimise positiivsed tulemused, nii meditsiini kui kuritegevuse poole pealt on ju mõneski (osa)riigis näha. Või korravalve poole pealt, kui politsei on nuiaga tagumise lõpetanud ja selle asemel “to protect and to serve” positsiooni võtnud, kogukonda nö. sisse sulanud, selle asemel et seda väljastpoolt jõupositsioonilt kontrollida – see on tulemust tootnud.

    Ühesõnaga, tubaka pruukimise täielik keelustamine käib üle minu mõistuse ja arusaamise. Aga samas, noh, ega ma ei väidagi, et mul seda va mõistust ja arusaamist hiiglaslikes kogustes võtta oleks :)

    ReplyDelete
  26. notsu, ma ei tea, mis seal Londoni ööklubides tegelikult toimub, sest ise hoian hoolega eemale :) küll aga jooksis just hiljuti läbi uudis, et valitsus plaanib need keskklassi "recreational drug users" nüüd ikkagi liistule tõmmata... ahhaa, näe: https://www.theguardian.com/society/2021/dec/06/middle-class-drug-users-could-lose-uk-passports-under-boris-johnsons-plans

    pole kah just kuigi... liberaalne idee, või kuidas? :)

    ReplyDelete
  27. ei olegi. Kas sellel on mingeid häid põhjendusi ka? Niipalju kui ma sel teemal mingeid artikleid (sh teadusartikleid) olen lugenud, paistab, et selliste kergete mõnuainete kasutamine suuremal osal kasutajatel probleeme ei tekita. A noh, Johnson on Johnson, ega mulle ei meeldigi suurem osa asju, mida ta korraldab, tema arust oli brexit ka hea idee.

    Rääkimata sellest, et kuidagi silmakirjalik on kokaiinitarvitajaid kiusata, kui alkoholi, mis on palju ohtlikum ja ühiskondlikult sugugi mitte vähem problemaatiline, lubatakse edasi kasutada. Põhjendus on tõenäoliselt see, mis ma ise eespool ütlesin - katsu sa ära keelata, kui igaüks saab kööginurgas ise kasvõi taburetovkat ajada, ja ajalugu on ka näidanud, et see annab lihtsalt organiseeritud kuritegevusele uue kasumliku tegevusala - aga ebaõiglane tundub ikkagi.

    ja noh töönarkomaania ja tippsport ja isegi harrastajate tasemel trennisõltuvus on olemas ja rikuvad tervist ning suhteid, aga sihik suunatakse ikkagi nautimise suunas. Katsuge mulle selgeks teha, et see valik ei ole ilmalikustunud puritaanlus.

    ReplyDelete
  28. a mis noorte elukommetesse puutub, siis mõtlesin vahepeal väljas käies, et tänapäeva noored võivad olla kõiksugu moodide ja eduka tervisepropaganda kõrval ka lihtsalt sellepärast korralikumad, et neid on vanadega võrreldes vähem. Kui uus põlvkond on paarist varasemast hõredam, siis on nad paratamatult kasvanud üles keskkonnas, kus neid ümbritses rohkem vanemaid inimesi, võrreldes näiteks boomerite põlvkonna noorusajaga. Vanemad inimesed on tavaliselt alalhoidlikumad, isegi kui nad ise olid noorest peast igavesti metsikud. Ma arvan seega, et vananevas ühiskonnas kasvavad noored mõnevõrra teisiti üles kui sellises, kus noored on ise enamuses.

    (Ühiskondade kui tervikute plaanis on seda analüüsitud ka, nt ühiskonna vägivaldsuse indeks on korrelatsioonis sellega, kui suur on teismeliste kuni kahekümnendates inimeste osakaal.)

    ReplyDelete
  29. ... mille kõige peale meenus mulle paar kunagi loetud artiklit, milles räägiti, et kuritegevuse vähenemine viimastel aastakümnetel on tulnud eri USA osariikides umbes kahekümneaastase viivitusega pärast seda, kui vastavas osariigis on pliivabale autokütusele üle mindud (eri osariikides eri ajal, ja igal pool on kuritegevuse graafik teinud jõnksu allapoole umbes põlvkonna üleskasvamise jagu pärast pliivaba bensiini tulekut). Plii on närvimürk, artikli väide oli seega, et 20. sajandi ütleme kuue- kuni kaheksakümnendate suure kuritegevuse taga võis suuresti olla pliist tingitud ajukahjustus, mis avaldub kehvemas impulsikontrollis.

    Võimalik, et sama tegur lööb välja ka tänapäeva pliivaba bensiini kõrval üles kasvanud noortel.

    ReplyDelete
  30. Ühendkuningriigiga võrlduseks Portugali poliitikast. Nemad dekriminaliseerisid 2001. aastal narkootikumide kasutamise, lükates selle teema kriminaalpoliitika alt tervishoiupoliitika alla; tulemus on lisaks ilmselgele - et vähem inimesi on vangis - ka narkosurmade vähenemine ja tundub, et ka sõltlaste arvu vähenemine - ma pakuks seletuseks, et sõltlased otsivad siis, kui tarvitamine pole kriminaalne, julgemalt abi. Ja süstlaga levivate nakkushaiguste määr on vähenenud rohkem kui mujal Euroopas.
    https://transformdrugs.org/blog/drug-decriminalisation-in-portugal-setting-the-record-straight

    seega üleüldiselt on tulemus olnud - vähem narkootikumidega seotud terviseprobleeme, vähem jahmerdamist kriminaalmenetlusega, vähem narkosüütegude eest vangis istuvaid inimesi.


    See on üks põhjus, miks ma ei usu, et selliste... tarbimisharjumuste kriminaliseerimise promojad oleks üldse paremast rahvatervisest huvitatud, ja kahtlustan pigem puritaanlust, mille vaatevinklist on patuste naudingute eest karistamine ise hüveline ega peagi kuskilt muust otsast ära tasuma.

    ReplyDelete
  31. notsu, "ilmalikustunud puritaanlus" - kümnesse.
    Ja mulle tuli kah just seesama Portugali näide pähe.
    Ja plii teema on ülihuvitav...

    ReplyDelete
  32. Wikipedia kokkuvõte pliihüpoteesist, kui on huvi, siis seal on hunnik edasisi viiteid.


    Seal on öeldud, et "controversial hypothesis", aga tundub, et "controversial" tähendab peamiselt seda, et selle teguri mõju on raske teiste tegurite omast iseoleerida; keegi ei kahtle iseenesest selles, et plii hakkab ajudele.

    ReplyDelete
  33. @notsu Johnsoni põhjendus on, et selline rikka inimese narkotarbimine hoiab (kuritegelikke) tootmis- ja varustusahelaid püsti. st mure ei ole mitte selles, et inimene kokaiiniga endale liiga teeks, vaid seda kokaiini toovad talle kohale (ühiskonna kehvematest kihtidest) lapsed, kes seda sugugi vabatahtlikult ei tee, vaid keda gängid omakorda sunnivad ja ära kasutavad. vt selline mõiste agu "county lines".

    ja ma pean küll tunnistama, et selle nurga alt vaadates - jah, minu meelest ka tuleks sellele tegevusele piir panna. mind üldse ei huvita, kas mingi City pankur saab või ei saa ööklubis üledoosi, aga need gängisõdadesse kistud teismelised poisid natuke huvitavad.

    ReplyDelete
  34. no aga seda muret saaks ju lahendada ka hoopis sel teel, kui riik ise selle tootmis- ja varustusahela enda kontrolli alla võtaks, nagu see on näiteks alkoholiga. Alkohol on ses mõttes hea näide, et seal ja siis, kus see on illegaalne olnud, on see gängidele tööd ja leiba andnud, ja legaliseerimine + riigi kontrolli alla minek on selle kanali laias laastus ära kuivatanud, isegi kui mõni üksik salaviinaajaja kuskil nurga taga nokitseb.

    ReplyDelete
  35. TT:"suitsetamisest põhjustatud tervisehädade ravimise kulud kannab suitsetaja. Kusjuures üldmeditsiinilist abi taotledes peab suitsetaja suutma tõestada "beyond reasonable doubt" et terviserike pole suitsetamisest tingitud mitte ei pea riik tõestama, et suitsetamine põhjustas sellesamuse häda." - aga süütuse presumptsioon kuhu jääb? Ma ei poolda ravikulude patsiendi kaela lükkamist isegi sellisel hõlpsasti tõestataval juhul nagu vaktsineerimata ja vaktsiinivastase patsiendi koroonaravi. Vähemalt riiklik ravikindlustus ei saa endale sellist jama lubada! Erakindlustus on iseasi, see võib igasugu tingimusi seada.
    Aitab ainult see, kui teha riskikäitumine ebamugavaks ja sellest hoidumine mugavaks ning odavaks - kui ikka inimene on motiveeritud -25 kraadiga õue suitsule minema, siis selle käitumise keelamine muudab ta üksnes seaduserikkujaks, mitte suitsuvabaks. Samas on suitsetamisest võõrutamise programmid praegu Eestis kõik ainult kliendi kulul. Toitumisest rääkides, mina pooldan nt suhkrumaksu ja rafineeritud rasvade maksu. Suhkur on meil igas mõttes ülekohtuselt odav, kui seda senisest natuke vähem tarbida, ei muutu kellegi heaolu tegelikult väiksemaks. Jne.

    ReplyDelete
  36. Notsu, ületunde tegelikult seadus keelab või vähemalt sunnib nende eest täiendavat hüvitist maksma, aga see on töökohapõhine, mitte isikupõhine, st kahel kohal töötav inimene ei pruugi neist kummalgi eraldi ületunde teha, kuigi oma isiku suhtes ta neid ju teeb.

    ReplyDelete
  37. Mis kanepisse puutub, siis andke andeks, aga nii mõnelegi haiglapalatis surijale ma keeraks suurima heameelega kanepiläru ette, sest neid vaesekesi on piin vaadata lihtsalt ja kui on tõsi, et kanep aitab paremini kui meditsiinis aktsepteeritud vaigistid, siis palun, noh! Ma selleks ajaks, kui mina olen 80, tahan küll, et roheline oleks legaalne!

    ReplyDelete
  38. Meil siin Oregonis on kanep õnneks täitsa legaalne. Ja paljudes muudes osariikides ka.
    Kui kedagi huvitab, siis siin on hea ülevaatlik kaart:
    https://disa.com/map-of-marijuana-legality-by-state

    Olen ise oma silmaga kanepi (ja CBD) kasulikkust näinud, vanade/haigete/õnnetute lähedaste peal, ja aru ma ei saa, miks näiteks Eesti ei taha seda meditsiinis kasutamiseks legaalseks teha, olgu muu tarvitamisega kuidas on. Aga noh, eks see ole seesama ilmalik puritaanlus, mida notsu eespool mainis. Narkootikum, issand kui õudne!!

    ReplyDelete
  39. Eestis ei ole meditsiiniline kanep muide keelatud - neil preparaatidel ei ole lihtsalt siin müügiluba, mis tähendab, et neid saaks konkreetsele patsiendile tuua raviarsti nõudmisel välismaalt. Aga praktikas arstid vist kardavad, et neile pannakse süüks narkovahendamine, sest päriselt seda niiviisi kellelegi toodud ei ole. Mis tähendab, et patsiendid, kes üritavad sellega valu või iiveldust või ärevust leevendada, kasvatavad ise või küsivad tuttava käest, rikkudes seadust.

    Paradoksaalselt on seega vähipatsiendil opioide kergem kätte saada kui kannabinoide, kuigi viimased on ohutumad ja palju väiksema sõltuvusteguriga.

    Iseküsimus, et miks peaks mõõdukat sõltuvust mingi aine järele üldse tingimata probleemina nägema, kui see ei too kaasa ühiskonnaohtlikku käitumist (ja viimane sõltub väga palju sellest, mismoodi seda ühiskonnas levitatakse - kas kontrollitud kanaleid pidi või suvaliste diilerite kaudu). Või täpsemalt: sõltuvuses kui niisuguses tegelikult probleemi ei nähtagi, sest näiteks kofeiinisõltuvus on suhteliselt tavaline, seaduslik ja selle tõrjumist eriti vajalikuks ei peeta. Piir tõmmatakse seega puhtalt ainete legaalsuse-illegaalsuse järgi, mis paraku ise ei ole adekvaatses seoses ainete ohutuse-ohtlikkusega. Mul kofeiinikuna on muidugi egoistlikult hea meel, et seda ainet piisavalt ohutuks loetakse.

    Rääkimata mitteainelistest (või kuidas neid nüüd nimetadagi, eks virgatsained ole ka ained) sõltuvustest nagu töönarkomaania (olen mikrotasemel ka seda kogenud, pikema stressiperioodi järel ei oska enam hästi järele jätta) või trennisõltuvus (sellest ma ei teadnud, et mul see on, kuni mul põlveoperatsiooni järel rämedad ärajäämanähud olid), mida mingil määral lausa soositakse.

    Puritaanlust näen ma eelkõige siis, kus med. kanepi teemalistes vaidlustes ujub argumendina välja, et seda saab ka mõnuainena kasutada. Argumendina iseenesest, justkui millegi kasutamine selleks, et mõnus hakkaks, oleks juba põhimõtteliselt halb asi.

    ReplyDelete
  40. Morgie, ma olen üldiselt sama meelt, et idee järgi võiks maksustada kahjulikku ning maksudega soosida kasulikku käitumist. Iseasi, et ma vist pooldaks seda teisest suunast: nt gemüüse ja puuviljade jne käibemaksu vähendamise teel sellele tasemele, kus meil vanasti üldse toidu käibekas oli, enne, kui see muu kaubaga samaks tõsteti. Suhkru- ja rasvamaksust kardan seda, et äkki siis mõni ei saa hinna tõustes oma vajalikke kaloreidki kätte, rasvumise kõrval on meil mingil määral ju ka seda probleemi, et osa inimesi ei saa piisavalt süüa.

    ReplyDelete
  41. Suhkrumaks on muidugi hea idee, aga mismoodi seda rakendataks? Ainult lisatud suhkrutele? Rafineeritud suhkrutele? Enamuses toiduainetes on suhkrud sees. Küllap hakkaks selle suhkruvärgiga ka jube sahkerdamime, et seadusest ja maksudest ikka mööda hiilida.

    ReplyDelete