Keeruliste inimestestega suhtlemine pole sugugi keeruline. Tuleb meeles pidada kõigest ühte ja ainumast fakti: kõik inimesed on lihtsad. Kordame igaks juhuks üle: kõik inimesed on lihtsad.
Suurim viga, mida nn. "keerulise" inimesega suheldes teha võid, on ülemõtlemine. Endalt küsimine, miks ta seda või teist ütles või tegi, miks seda või teist ei öelnud või ei teinud. Need on täiesti mõttetud, tupikusse viivad küsimused. Sest vaata, niimoodi küsides oled sina ise see, kes asja keeruliseks ajab. Inimene, kellele “keeruline” sildi külge kleebid, tegutseb tema enda seisukohast vägagi lihtsa mustri järgi. No oletame, et ta ütleb sulle halvasti. Või punub mingi intriigi. Või kiidab ennast sinust paremaks. Tema jaoks pole selles mitte midagi keerulist. Ta lihtsalt ongi sihuke solvaja. Või intrigant. Või eneseimetleja. Jah, just - mitte tema mätta otsast pole asi keeruline, vaid sinu omast.
Keerulise inimese keerud venitab kõige paremini sirgeks ignoreerimine ja/või distantseerumine. Paraku pole see alati võimalik. Sel puhul aitavad keerulisuse vastu teised lihtsad vahendid, näiteks: ära püüa omakorda keerutama hakata. See viib lootusetu sasipuntrani, kuna sõlme lähed ka sa ise. Pigem ütle otse välja, mida sina asjast arvad. Jaa, otseütlemine tundub esialgu jube ohtlik. Mis üksiti tõendab seda, et ka sina võid kvalifitseeruda keeruliseks, kui me juba kord selle sildiga siin vehkima hakkasime, eks. Küsi endalt, miks sa arvad, et otseütlemine ohtlik on, ja vasta ausalt. Panen pea panti, et see tundub ohtlik, kuna sa ei soovi ilmarahvale vaatamiseks välja panna, mis su peas toimub. Tõlge: sa püüad endast mingit muljet jätta, paremat või halvemat, polegi oluline - märksõnaks on “mulje”. Ja mistahes mulje jätmine nõuab pingutust, kuna selleks peab reaalsust väänama. Mis, teadagi, on keeruline. Seda enam, et põhiolemuselt oleme me kõik ühtmoodi lihtsad, nagu juba alguses sai mainitud.
Teised jutujahtijad leiab siit:
November 05/2021 Foto: Internet
“Nothing makes a person weaker than complicated thinking.” ― Lee Jin-wook
Sa kirjutad väga lihtsast tõest kole keeruliselt :D
ReplyDeleteLühidalt: keeruliste (ebameeldivate) tüüpidega suhtlemise õpetus: ignoreeri ja distantseeru ehk ühe sõnaga ära suhtle. Täitsa nõus. Nõus ka sellega, et pole mõtet üritada mõistatada miks keegi midagi teeb, teise inimese ajusse ei poe.
Ma täna kaalusin kas lahkuda või mitte FB grupist, kus toimunud polariseerumine nagu mujalgi ühiskonnas. Maad on võtnud valjuhäälse vähemuse ignorantne käratsemine. Otsustasin siiski esialgu jääda ja aeg-ajalt postitada mõningaid iroonilisi kilde: kahju vaikivast normaalsest enamusest kellele võib muidu mulje jääda, et nad on vähemus.
Sinu väike nupuke tabas otse naelapea pihta ;) St kirjutan koolitööd teemal "Kuidas suhelda keerulise inimesega" (etteantud maht on 6-8 lk). Tegelikult ei olegi tegemist keerulise või raske inimesega, kõik taandub suhtlemisele, st reeglitele, kus ausus ja otse väljaütlemine on vahel küll väga valulik ja võib viia "konflikti", kuid parandab oluliselt õhku. Teisalt jälle kui tegemist on kooslusega, mis peab omavahel "hästi" läbisaama umbes 5 aastat...siis mõtlen, et on vaja paika panna ühiselureeglid ning neist kinnipidada. Üksikisiku tasandil on lihtne. Kollektiivis hoopis keerulisem, alati peab kusagil olema see tilk tõrva, mis kogu meepoti rikub. Kui aga kollektiivile lisada veel nendega kokkupuutuvad inimesed, kellega tuleb suhelda (projektis on selleks ühe lasteaia lapsevanemad)...siis ohkan ja mõtlen, et igas korteriühistus on ka üks, kes juuksekarva mitmeks osaks saeb...ning tuleb arvestada ka pisikese, kasvava inimesega, kes sellise meelevallas on. Väga mitmetahuline teema, kus muutujaid on piisavalt.
ReplyDeleteAitäh Sulle, vahel peitub lihtsuses ilu :), mille saab kokku võtta väikese lõiguga.
Minu jaoks ei paranda konflikt kahjuks õhku :(
ReplyDeleteKui karjumiseks läheb, siis mul on tükk aega tagantjärgi halb olla, käed värisevad ja jalad tudisevad. Teised on ehk rahul ja õnnelikud ja puhastatud õhuga, mina tunnen, et ei taha enam mitte kunagi mitte kedagi näha ja kolin parem üksikule saarele ära.
Värisemine ja tudisemine lähevad üle, aga ettevaatus inimeste suhtes, kellega sellised asjad juhtuvad, jääb püsima, sealt edasi hoian puhtalt oma tervise huvides emotsionaalset distantsi.
Taipasin, et minu jaoks ongi kõige raskemad vist need inimesed, kelle jaoks avalik konflikt puhastab õhku ja kes seega kutsuvad neid esile ka selleks, et omaenda seesmisi pingeid maandada ("tuju on paha, tahaks kakelda").
ReplyDeleteJaa, notsu, mul on samamoodi – rasked/vastumeelsed on need inimesed, kes kutsuvad konflikte esile omaenda seesmiste pingete maandamiseks. Sel puhul tulebki see ignoreerimine/distantseerumine mängu, mida õpetuses mainisin. MINU ellu pole draamasid vaja. Kes draamatseda tahab, peksku omaette rusikaga seina, mina (enam) kaasa ei mängi.
ReplyDeleteCranberry, jaa, täiesti nõus, kollektiivis tulevad pisut teised jõujooned ja reeglid mängu, keerulisem kui vaid üksikisikute tasandil.
See manuaal oleks nagu minu peast kopeeritud 😁 sest need käitumisvõtted - ära mõtle yle, ära mine mängudega kaasa, ole sirge (ja seda kõike saab ka viisakalt teha, otsekohesus ei võrdu rämedus), vajadusel eira ja lahku. See on elusid päästnud.
ReplyDeleteMa ka ei talu kärarikkaid tylisid, lisaks fyysilisele reaktsioonile jääb pikka aega kestev ylim õudus ja vastikus antud inimese v grupi vastu. KÕIKE saab viisakalt väljendada ...kui just pole tegu mingi rollimänguga. Inimestele ju meeldib mängida. Aga on vahe, kas mängitakse kellegagi koos või kellegi vastu.
No näed siis, mustkaaren, me sinuga oleme ühte ja sama manuaali tudeerinud :)
ReplyDelete