Kuidas ma süsti ei saanud

 


Mitte et mul oleks siin blogis kombeks privaatset terviseinfot avaldada, kui toiduallergia-postitus välja arvata, ja ehk paar korda veel miskit, lühidalt ning möödaminnes. Aga koroona puhul teen erandi, annan avalikult aru, rahvusvaheliselt huvipakkuv teema ikkagi - cov19 siis, mitte mina, eks.  

Lugu järgmine. Nii umbes nädalake tagasi olin viimaks vaimult enam-vähem valmis end vaktsineerida laskma. Sinnamaani püsisin väga kõhklev, eelkõige nimetet allergia tõttu, ja ka muudel põhjustel, mida siinkohal lahkama ei hakka, ütlen vaid, et sünnilt Sõnn ajab sõrad vastu, kui teda sunnitakse. Mine tea, ehk kallutasid mind süstla poole hiljutisel road tripil kohatud reklaamtahvlid kirjaga „Be A Hero, Get Vaccinated!“ Nali. Billboardid mind nüüd küll ei mõjutanud. Olid teised tõesti täpselt sellise sõnumiga, aga no sügavamat PR ämbrit on üsna raske kolistada – et mis mõttes „be a hero?“ Kas vaccimine on tõesti nii ohtlik, et peab lausa kangelane olema, et end kaitsepookida lasta? 

Ühesõnaga. Vaatasin veebist järgi, kus ja mis vaktsiine pakutakse, tegin valiku, printisin välja küsimustiku, mis vaktsineeritaval täita ning allkirjastada tuleb, ja seadsin sammud kodulinna apteeki, et igaks juhuks veidi eelteavet hankida enne lõpliku otsuse tegemist. Esitasin farmatseutidele info oma muna-allergia kohta (muna oli muide küsimustiku allergeenide loetelus eraldi ära toodud), kirjeldasin sümptomeid ataki puhul ning pärisin, mis nad minusugusest arvavad. Ja mida siis arvati.

Inimest, kel tekivad mistahes loetletud allergeeni peale säärase raskusastmega nähud nagu minul, apteegid ja muud meditsiiniasutustest väljaspool asuvad cov19 vaccimispunktid hea meelega üldse vastu ei võtagi. Soovitavad kaitsepookida kohas, kus, kui allergikul peaks reaktsioon tekkima, saab kohest professionaalset arstiabi. Nagu arvata, kahandas see mu niigi kehvakest entusiasmi hoobilt. Pidanud väikese pausi, esitasin küsimuse, kas saadaolevad vaktsiinid on minusugusele ohutud. Vastus: CDC (USA Tervishoiuameti) info kohaselt on kõik cov19 vaktsiinid muna-allergikutele ohutud. See kõlas ikka vääääga ametlikult, teisisõnu - väheusutavalt. Formuleerisin küsimuse ümber: kas farmatseudid, kui nad minu nahas oleksid, st. muna-allergikud, laseksid end praegu covidi vastu vaktsineerida? Vastati: ei laseks. Ja kui, siis kindlasti meditsiiniasutuses, järelvalve all. 

Niisiis. Selle teema võin (praegu) enda jaoks lõpetatuks lugeda. Mingit "teist arvamust" pole mulle tarvis, piisas ühest korrast kuulmisest, mis mind vaktsineerimise puhul oodata võib, ja seda keskmisest suurema tõenäosusega. Kõhklusel kriips peal, rahu majas, ei pea enam kaaluma, kas süstida või mitte. Kui oht jubedat atakki kogeda (mine tea, ehk miskit hullematki) on väidetavalt lausa nii suur, et EMO brigaad peab kõrval valves seisma, kui mulle süstal käsivarde torgatakse, siis tänan, ei. Õnneks lubab ka mu elustiil „ei“ öelda.  

October 05/2021                                                                                             Foto: Paul

“The art of decision making includes the art of questioning.” ― Pearl Zhu, Decision Master: The Art and Science of Decision Making

10 comments:

  1. Igaks juhuks ütlen kohe ära :), et mind ümber veenma hakata pole mõtet (à la “aga sa kaalu kainelt, kumb oht on suurem, kas koroonasse nakatuda või vaktsineerimisel allergia-atakki kogeda”).

    Samuti täiesti teadlik, et ükski saadaolevatest cov19 vaktsiinidest pole munaproteiini baasil toodetud. Kuid nagu selgub, minutaolisi allergikuid vähemalt üks konkreetne vaktsineerimispunkt teenindama ei kipu. Miskipärast arvan, et nad pole ainukesed, ja küllap on neil selleks ka põhjust - olgu selleks siis USA ülevõlli kohtuskäimise komme või miskit muud.

    ReplyDelete
  2. Aga kui juhuslikult tekib mingi raktsioon inimesel, kes ei tea, et tal allergia oleks, mis siis apteegis saanud oleks? Kas nad esmaabi oleksid olnud suutelised andma või oleksid pidanud esmaabi saabumist ootama jääma?

    ReplyDelete
  3. Sa oled esimene inimene, kes reaalselt selgitab, millised võivad olla vaktsineerimise vastunäidustused.
    Eesti poliitikud on järjest öelnud, et nad ei saa, sest tervis ja perearst ei luba. Aga mis siis täpselt, selle osas on " delikaatsed isikuandmed". Ja kuna mitte keegi Eestis ei tunne mitte ühtegi perearsti, kes reaalselt süveneks su tervisesse, siis see on ilmselt üks punkt, miks vaktsiinide usaldusväärsus on nagu on.
    Tema ei lase- ei ütle miks- ju pole okei ka mulle.

    Sel põhjusel ma väga kiidan sind. Rohkem peaks olema tagamaade avamist ja selgeid põhjendusi.

    ReplyDelete
  4. Meil on perekondlikult sama teema. Ei ole muna, muud allergeenid on, aga kaks kolmest allergikust on kindlasti atakialtid. Tänan Sind väga selle postituse eest.

    ReplyDelete
  5. Hip, ma arvan, et apteegitöötajad on koolitatud esmaabi andma. Samuti ka nö. drive-in vaktsineerimispunktides töötajad, seda küll mitte farmatseudi tasemel. Aga raskekujulise allergilise reaktsiooni puhul jääb haiglavälisest abist ilmselt väheks, või siis ei soovinud apteegitöötajad vastutust võtta, muidu poleks mulle “ära vaktsineeri, ja kui, siis vaid tõhusa med-järelvalve all” nõu antud.

    ReplyDelete
  6. Indigoaalane, Reet, jaa, mul oligi postitades see tagamõte, et annan oma kogemusest teada, ehk aitab ka kedagi teist. Ja nagu Eestis, on ka USAs vaktsiinide usaldusväärsus eelkõige poliitikute poolt ära lörtsitud, kuid süüst pole vabad ka tervishoiuspetsialistid. Käib ümbernurga jutt ja hämamine, täna üks, homme teine teave, vähe sellest isegi ühel ja samal päeval erinev teave erinevates allikates. Arusaadav, uus asi, aga siis nii öelgegi, et me ise kah (veel) ei tea, selmet ajada elanikkonda kaikaga vaktsineerimispunktidesse “kodanikukohustust” täitma.

    Kui vastunäidustused ja võimalikud kõrvalmõjud selgelt ja ausalt lahti seletataks, oleks inimestel kergem otsuseid teha. Aga cov19 vastane kaitsepookimine on juba esimesest päevast peale politiseeritud, patriotismi vint peale keeratud, ja see on mu meelest rumal, et mitte öelda kuritegelik.

    ReplyDelete
  7. Infoks: allergia-punkt mulle esitatud vaktsineerimis-küsimustikus (“Informend consent for Immunization with Inactivated Vaccine”), vastusevariandid “yes” or “no”:

    “Do you have a serious allergy to ANY medication, food, pet, environmental allergens, oral medication or latex? (e.g. eggs, gelatin, thimerosal, neomycin, gentamicin, polyethylene glycol (PEG), polysorbate etc)? If yes, please list: ---------------------- “

    ReplyDelete
  8. Good luck, You need it!

    ReplyDelete
  9. Aitäh, TT, eks head õnne läheb meil kõigil vaja, viimasel kui ühel :)
    Ja ma ütleks, et antud asjas mul juba oli õnne, kuna sattusin vaktsineerimispunkti, kus mu tervise iseärasustest hooliti, selmet midagi küsimata nõel käsivarde torgata ja võimalikud tagajärjed teiste lahendada jätta.

    ReplyDelete
  10. Hm.

    Tartu suures vax punktis olid parameedikud võtta. Vax bussi pole sisse piilunud samas.

    Ja üks mu vana üliallergiline tuttav (vana nagu vanuse mõttes) on täiesti vaktsineerimata, sest ta tõesti ei talu mitte midagi. Sellega seoses ei saa ta ka haiglas käia erinevatel väga vajalikel protseduuridel, sest lihtsalt ei julge - mina tema asemel ka ei julgeks, ta on sügaval covidi riskigrupis.

    ReplyDelete